3-2-1-68-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-68-07

Määruse kuupäev

Tartu, 7. juuni 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Heino Kalju kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 12. juuni 2006. a

otsuse peale, millega algatati täitemenetlus, ja 13. juuli 2006. a

otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu ning

täitekulude väljamõistmise otsuse peale.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-18963

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heino Kalju määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Heino Kalju (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik Liidia Kalju (isikukood xxxxxxxxxxx)

Puudutatud isik kohtutäitur Kaire Põlts

Asja läbivaatamise kuupäev

21. mai 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 8. veebruari 2007. a määrus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Heino Kaljule määruskaebuselt 13. märtsil 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada)

krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heino Kalju (edaspidi avaldaja) esitas 24. juulil 2006. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Kaire Põltsi (edaspidi kohtutäitur) 12. juuni 2006. a otsuse peale, millega algatati sundtäitemenetlus

avaldaja suhtes, ja 13. juuli 2006. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus

täitemenetluse algatamise ja kohtutäituri tasu ning täitekulude väljamõistmise otsuse peale.

Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja Liidia Kalju (edaspidi puudutatud isik) 9. juunil 2006. a

kohtutäiturile täitmisavalduse, millega palus täita Tallinna Linnakohtu 14. novembri 2005. a otsuse,

millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja Tallinnas Xxxxxxxx xxx xxx-xxx asuva

korteri (edaspidi korter) 1/2 osa väärtus 250 000 krooni. 12. juunil 2006. a algatas kohtutäitur

täitemenetluse. 17. juunil 2006. a sai avaldaja kätte täitemenetluse algatamise otsuse, 54 krooni

suuruse täitekulude väljamõistmise otsuse ja 27 405 krooni 50 sendi suuruse kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse.

22. juunil 2006. a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse 12. juuni 2006. a otsuse ja kohtutäituri

tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ei määranud kohus kindlaks kohtulahendi täitmise korda, kuna

pooled leppisid selles kokku kohtumenetluse käigus. Avaldaja lubas täita kohtuotsuse vabatahtlikult

tingimusel, et puudutatud isik kolib ja kirjutab enda ja tütre avaldaja ainuomandiks olevast korterist

välja. Avaldaja avalduse alusel vabastati korter arestist 14. juunil 2006. a. Kohtuotsuse täitmiseks

kanti 250 000 krooni Jõhvi notar Andrei Lõssenko notarikontole eesmärgiga kanda see pärast korteri

vabastamist üle puudutatud isiku pangakontole. Kuna puudutatud isik ei ole korterit vabastanud, ei

kantud raha tema pangakontole. Kohtutäitur ei kontrollinud neid asjaolusid ja alustas täitemenetlust

pärast seda, kui avaldaja oli alustanud kohtuotsuse vabatahtlikku täitmist.

13. juuli 2006. a otsusega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt jõustus

täidetav kohtuotsus 2. mail 2006. a, täitemenetlust alustati 12. juunil 2006. a. Avaldajat teavitati

täitemenetlusest nõuetekohaselt, kohtutäitur järgis kohtuotsuse resolutsioonis sätestatut. Kohtuotsuse

kohaselt on võlgnikul (avaldajal) kohustus tasuda sissenõudjale (puudutatud isikule) 250 000 krooni,

kuid sissenõudjale ei ole pandud kohustust end korterist välja kirjutada ja korter vabastada.

Kohtuotsusest ei tulene ka sissenõudja ja võlgniku vastastikuse täitmise kohustust, millele võlgnik

oma kaebuse on rajanud. Võlgniku võlakohustus sissenõudja vastu on täitmata, seega on täidetud

eeldused täitemenetluse algatamiseks ja täitemenetluse toimingute tegemiseks. Puudub õiguslik alus

tehtud toimingute tühistamiseks. Kuna täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt, puudub alus

tühistada ka kohtutäituri tasu otsust.

Avaldaja kaebuse kohaselt ei ole talle antud puudutatud isiku avaldust, millega viimane pöördus

kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäituri poole. 24. mail 2006. a tegi avaldaja avalduse notar

A. Lõssenkole kohtuotsuse vabatahtliku täitmise ning raha ülekandmise kohta puudutatud isikule

kohe pärast seda, kui viimane korteri vabastab ja end koos tütrega korterist välja kirjutab. Kohtutäitur

on täitemenetluse algatamisel tegutsenud ebaobjektiivselt ja ebaseaduslikult, kuna ei ole tutvunud

kohtuotsuse täitmiseks tegeliku olukorraga. Jätnud 13. juuli 2006. a otsusega kaebuse rahuldamata,

eiras kohtutäitur kohtuistungil saavutatud poolte kokkulepet kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kohta.

Kohtutäitur sundis ähvarduste teel avaldaja kohtuotsuse täitmisele ning 24. juulil 2006. a maksis

avaldaja puudutatud isikule 250 000 krooni. 3. augustil 2006. a arestis kohtutäitur avaldaja korteri

ning kuu aega pärast avaldaja poolt puudutatud isiku nõude rahuldamist arestis kohtutäitur avaldaja

pensioni 50% ulatuses kuni 277 459 krooni 50 sendi sissenõudmiseni.

Avaldaja asus kohtuotsust vabatahtlikult täitma 24. mail 2006. a, teavitades sellest 19. juunil 2006. a

ka kohtutäiturit. Kohtutäitur kasutas tahtlikult 27 459 krooni 50 sendi saamiseks avaldaja

mõjutamiseks erinevaid meetmeid. Samuti ei andnud kohtutäitur avaldajale võimalust tutvuda

puudutatud isiku nõudega.

2. Harju Maakohus jättis 26. oktoobri 2006. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Maakohtu määruse kohaselt esitas puudutatud isik kohtutäiturile 9. juunil 2006. a täitmisavalduse ja

täitedokumendi ning taotles sissenõude pööramist avaldaja kinnisvarale, vallasvarale ja

nõudeõigustele. Kohtutäitur koostas täitmisteate ning toimetas selle avaldajale kätte 17. juunil

2006. a. Täitmisteates on avaldajale määratud vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva, seega saabus

kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtpäev 3. juulil 2006. a. Enne kohtutäituri poolt

täitemenetluse algatamist ei asunud avaldaja kohtuotsust vabatahtlikult täitma. Kuigi raha deponeeriti

vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja jooksul, tuleb lugeda, et avaldaja ei ole kohtuotsust

vabatahtlikult täitnud. Notarikontole hoiustatud raha käsutamise õigust puudutatud isikul ei olnud,

mistõttu notarikontole raha kandmist ei saa lugeda võla vabatahtlikuks tasumiseks. Notar

A. Lõssenko tasus 24. juulil 2006. a puudutatud isiku arvelduskontole 250 000 krooni. Seega täideti

kohtuotsus pärast selle vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumist.

Täitemenetluse kuluna on kohtutäituri 12. juuni 2006. a täitekulude väljamõistmise otsusega

avaldajalt välja mõistetud täitemenetlusega seotud dokumentide puudutatud isikule kui sissenõudjale

ning avaldajale kui võlgnikule edastamise kulu ning koopia tegemise kulu, kokku 54 krooni.

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on avaldaja kohustatud tasuma kohtutäituri seaduse (KTS)

§ 2511 lõikes 3 sätestatud täitemenetluse alustamise tasu 118 krooni (koos käibemaksuga) ning

kohtutäituri põhitasu 27 405 krooni 50 senti (sh tasu 23 125 krooni + käibemaks 4163 krooni 50

senti). Kohtutäituri tasu vastab seaduses sätestatud suurusele. Kuna avaldaja täitis kohustuse pärast

täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtpäeva, on ta kohustatud tasuma kohtutäituri

tasu täies ulatuses. Avaldaja pensionist 50% kinnipidamine on seaduslik. Avaldaja vaidleb täituri tasu

nõudele vastu, kuid ei ole esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 alusel taotlust

täitemenetluse peatamiseks, pikendamiseks või ajatamiseks, mistõttu kohtul puudub alus avaldaja

pensionist kinnipeetava protsendi vähendamiseks.

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, lugeda kohtutäituri

otsused ja toimingud ebaseaduslikuks ja tühistada 12. juuni 2006. a otsus täitemenetluse algatamise

kohta ning täituri kõik järgnevad otsused.

4. Puudutatud isik kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. veebruari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei tulene linnakohtu otsusest tingimusi selle täitmiseks ega

puudutatud isiku kui sissenõudja ja avaldaja kui võlgniku vastastikuse täitmise kohustust. Seega ei

ole tegemist TMS § 19 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga, mil täitedokumendis sisalduva nõude

sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, või

TMS § 21 lõikes 1 kirjeldatud olukorraga, mil täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse

samaaegsest täitmisest võlgnikule ja mis oleks andnud kohtutäiturile aluse alustada täitetoimingutega

pärast eespool nimetatud tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist või pärast seda, kui

sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule sissenõudja kohustuse täitmist.

Nõude vabatahtliku täitmise viimaseks päevaks oli 3. juuli 2006. a. Sissenõutav summa 250 000

krooni hoiustati notariarvele 26. juunil 2006. a ja kanti sissenõudja arvele 24. juulil 2006. a. Seega ei

ole õige avaldaja väide, et ta täitis nõude vabatahtlikult enne sundtäitmismenetluse algatamist. Kuna

avaldaja ei täitnud nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, tekkis kohtutäituril õigus nõuda välja

kohtutäituri tasu täies ulatuses, samuti täitemenetluse kulutused. Täitemenetluses kehtiva

formaliseerituse printsiibi kohaselt ei pea kohtutäitur hindama täitedokumenti sisuliselt, tema

ülesandeks on kontrollida üksnes täitedokumendi kehtivust. Jõustunud kohtuotsus on seaduslik alus

täitemenetluse alustamiseks ja täitetoimingute tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu ja maakohtu määrused tühistada ning teha uus

määrus, millega tunnistada kohtutäituri tegevus ja otsused ebaseaduslikeks ning tühistada kohtutäituri

otsus täitemenetluse algatamise kohta ning sellele järgnevad otsused ja dokumendid.

Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TMS § 37, § 39, § 43 ja TsMS § 232, kui jättis

arvestamata tegelikud asjaolud ning tunnistas õigustatuks kohtutäituri nõude tasu saamiseks

kohtuotsuse sundtäitmise eest, mida kohtutäitur ei teinud ja ei olnud õigustatud tegema.

Ringkonnakohus eiras poolte kokkulepet kohtuotsuse vabatahtliku täitmise kohta. Kohtutäitur rikkus

TMS § 19 ja § 23, alustades täitemenetlusega enne tingimuste tekkimist, millest sõltus kohtuotsuse

vabatahtlik täitmine. Ringkonnakohus rikkus ka TMS § 132 lõiget 1, mille kohaselt peab võlgnikule

jääma kätte vähemalt minimaalpalk. Kohtutäitur arestis 50% võlgniku pensionist. Lisaks rikkus

ringkonnakohus TsMS § 306-310, § 322-323, § 326 ning § 641.

8. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ta väidab, et edastas avaldajale täitemenetlust

puudutavad dokumendid, teavitamaks teda täitemenetluse algatamisest ja täitemenetluse sisust ning

esitas võlgnikule täitemenetluse kulutusi sisustavad dokumendid. Ekslik on avaldaja seisukoht, et

täitemenetluses võlgnikult sissenõutav raha pidi läbima kohtutäituri ametialast arvelduskontot. Kuna

avaldaja rahalise kohustuse täitmine toimus täitetoimingud teinud kohtutäituri vahendusel, on vale

avaldaja väide, et kohtuotsuse täitmine ei puutunud kohtutäiturisse. Kohtutäitur on täitemenetluse

toimingute tegemisel järginud täpselt täitedokumendis sätestatut. Kuivõrd täitemenetlus algatati

õiguspäraselt, puudub alus tühistada kohtutäituri tasu otsust. Avaldaja ei ole esitanud kaebust

pensioni arestimise otsuse peale, mistõttu ei saa ta seda otsust vaidlustada määruskaebuses.

Põhjendatud ei ole avaldaja viited menetlusõiguse normide rikkumisele.

9. Puudutatud isik ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 punkti 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 punkti 2 alusel uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

11. Ringkonnakohus leidis tuvastatud asjaolude alusel õigesti, et kohtutäituril oli õigus nõuda

avaldajalt välja kohtutäituri tasu ning täitemenetluse kulud täies ulatuses.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et kohtutäitur ei saa täita nõudeid, mis tulenevad täitedokumendis

sätestamata poolte kokkulepetest. Kooskõlas TsMS § 688 lõigetega 3-4 arvestab Riigikohus alama

astme kohtu lahendiga tuvastatud faktilisi asjaolusid ning ei tuvasta ise asjaolusid ega uuri tõendeid.

Kohtud tuvastasid, et täitemenetluse aluseks olnud kohtulahendi järgi ei olnud avaldajal õigus

keelduda korteri 1/2 osa väärtuse ulatuses hüvitise maksmisest juhul, kui huvitatud isik ei vabasta

korterit.

Võlgnikul ei ole kohustust maksta kohtutäituri tasu siis, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri

poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist, st esmase täitmisteate üleandmist. See tuleneb

KTS § 23 lõike 1 esimesest lausest, mis sätestab, et rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse

alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (vt ka

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2003. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-78-03, p 16 - RT III 2003,

22, 225). Praegusel juhul täitis avaldaja nõude pärast seda, kui ta sai kätte täitemenetluse algatamise

otsuse. Kuna avaldaja ei täitnud täitedokumenti kohtutäituri määratud vabatahtliku täitmise tähtaja

jooksul, siis ei ole kohaldatav KTS § 23 lg 2, mis näeb ette kohtutäituri tasu pooles ulatuses

sissenõudmise.

12. Samas jättis ringkonnakohus ebaõigesti tähelepanuta avaldaja väite tema pensionist 50%

kinnipidamise lubamatuse kohta. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 442 lõikes 8 ning § 654

lõikes 5 sätestatut, millest tulenevalt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud

väidete kohta, muu hulgas seletama, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähendust.

13. Vastavalt TMS § 131 lg 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses

sätestatud ulatuses. Riiklikust pensionist kinnipidamist reguleerib riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) § 47, mille lõike 1 punkti 1 järgi võib riiklikust pensionist teha kinnipidamisi

täitemenetluse seadustiku alusel täidetava lahendi alusel. Riiklikust pensionist kinnipeetav osa

arvutatakse RPKS § 47 lg 2 kohaselt pensionärile maksmiseks ettenähtud pensionist, lähtudes riikliku

pensioni üldsummast. Tulenevalt sama paragrahvi 3. lõikest võib täitemenetluse seadustiku alusel

täidetavate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse

seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Seega sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus

riiklikust pensionist kinnipidamise maksimaalmäära.

Kolleegium leiab, et lisaks RPKS §-le 47 tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada

TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud

palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega tuleb alati võlgniku

sissetulekutele sissenõude pööramiseks (sh riiklikust pensionist kinnipidamiseks) kindlaks teha

võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata

RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud (pensioni

alles jääv osa jt sissetulekud kokku) vastavad TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäärale.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus hindama tõendeid ning otsustama, millised asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Ringkonnakohus ei ole määruskaebuse

lahendamisel teinud kindlaks, kas avaldajal on muid sissetulekuid lisaks riiklikule pensionile. Kui

ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et avaldaja ainsaks sissetulekuks on riiklik pension

ja avaldajale jääv sissetuleku osa pärast sissenõuet pensionile osutub väiksemaks TMS § 132 lõikes 1

sätestatud määrast, siis võib avaldaja pensionile pöörata sissenõuet üksnes ulatuses, mis tagab

TMS § 132 lõikes 1 sätestatu järgimise.

Kolleegium märgib, et kooskõlas TsMS § 667 lõikega 3 võib määruskaebust läbivaatav kohus

vajadusel koguda uusi tõendeid.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu