3-2-1-39-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-39-07

Määruse kuupäev

Tartu, 25. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Tauri Esingu vastu 11 413

krooni 68 sendi saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-10736

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtutäitur Mati Kadak

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kohtutäitur Mati Kadaku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

12. jaanuari 2007. a määrus lõppjärelduses muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 29. juunil 2005. a Tallinna Linnakohtule (alates 1. jaanuarist

2006. a menetles asja Harju Maakohus) hagi Tauri Esingu vastu, milles palus kostjalt välja mõista

13. septembri 2000. a mobiiltelefonisideteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse 11 413

krooni 68 senti.

2. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks Tallinn, Xxxxxxxxx xxx xxx-x. Kohtul ei õnnestunud

sellel aadressil kostjale kohtudokumente ja hagiavaldust kätte toimetada. Hageja esitas maakohtule

taotluse kohtudokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu ja tasus 295 krooni

kättetoimetamise kulude katteks. Harju Maakohus pöördus 14. veebruari 2006. a kirjaga kohtutäitur

Mati Kadaku poole ja edastas talle kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 315 lg-ga 1

kohtumaterjalid (hagiavaldus lisadega ja kohtuteade) kostjale kättetoimetamiseks. Maakohus palus

tagastada kostja allkirjaga väljastusteade kohtule.

3. 18. septembril 2006. a saatis kohtutäitur maakohtule menetlusdokumentide kättetoimetamise akti,

lisades sellele rahvastikuregistri väljavõtte, allkirjalehe kohtumaterjalide kostjale edastamise kohta ja

arve 295 krooni (koos käibemaksuga) saamiseks. Allkirjalehe kohaselt käis kohtutäituri abi Marek

Puhtla 14. augustil 2006. a kell 19.20 aadressil Xxxxxxxxx xxx xxx-x, kuid kedagi ei olnud kodus.

23. augustil 2006. a kell 13.05 oli keegi kodus, kuid ust ei avatud. Kohtutäituri abi pani dokumendid

postkasti. Kohtutäitur luges kohtudokumendid kätteantuks.

Harju Maakohus jättis 26. septembri 2006. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi

kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt on kohtutäituril

TsMS § 306 lg 3 järgi õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule. Maakohus

leidis, et TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi kättetoimetatuks

lugemiseks ei ole täidetud.

Kohtutäitur edastas 10. oktoobril 2006. a maakohtule kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse koos

menetlusdokumentide kättetoimetamise aktiga.

4. Harju Maakohus jättis 30. oktoobri 2006. a määrusega kohtutäituri taotluse menetlusdokumendi

kättetoimetamise eest tasu saamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu

maakohtule esitatud dokumentidest, et kohtutäitur on menetlusdokumendid kostjale edastanud.

Kohtutäitur ei saa ise otsustada menetlusdokumentide kättetoimetamist muul viisil, kui kohus on

määranud. Seega ei olnud kohtutäituril pädevust kohtudokumentide kättetoimetamiseks TsMS §-s

326 sätestatud viisil (kättetoimetamine postkasti panekuga).

5. Kohtutäitur esitas maakohtu 30. oktoobri 2006. a määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada. Harju Maakohus leidis, et 30. oktoobri 2006. a kohtumääruse

tühistamiseks ei ole alust ja edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 järgi läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. jaanuari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kohtumääruse peale ei saa edasi

kaevata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et kohtutäitur ei ole

menetlusdokumente kostjale kätte toimetanud, mistõttu tal ei ole õigust saada selle eest tasu. TsMS

§ 315 lg 1 järgi võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel. Kohtutäituri

seaduse (KTS) § 21 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 2527 lg 2 sätestab, et

kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades

kohtutäituri tasu otsuse. Maakohus tegi 14. veebruaril 2006. a kohtutäiturile ülesandeks toimetada

menetlusdokumendid kostjale kätte. Maakohus selgitas, et väljastusteade kostja allkirjaga tuleb

tagastada kohtule. Seega tegi kohus täiturile ülesandeks anda dokumendid kostjale üle isiklikult ja

kohtutäituril ei olnud õigust valida viisi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Juhul, kui täituril

ei õnnestunud menetlusdokumente kostjale üle anda, pidi ta pöörduma kohtu poole uute juhtnööride

saamiseks.

Väär on määruskaebuse väide, et maakohus ei saanud tasu väljamaksmisest keelduda, sest täitur

esitas kohtule kättetoimetamisteatise ja kohtutäituri tasu otsuse. Maakohtul oli õigus hinnata, kas

kohtutäitur toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte kohtu määratud viisil või mitte. Samuti ei ole

õige määruskaebuse väide, et maakohus pidi kohustatud isikuna esitama kohtutäituri tasu otsuse peale

kaebuse. Kohus ei ole täituritasu väljamaksmisel kohustatud isikuks, sest tasu maksab hageja. Kohus

on ainult tasu väljamaksmisel vahendajaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kohtutäitur esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et menetlusdokumente ei ole kostjale kätte

toimetatud. TsMS § 326 lubab menetlusdokumente kätte toimetada postkasti panekuga. TsMS § 326

lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks on täidetud.

Menetlusdokumente prooviti kostjale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel

kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 213 sätestab, et

tahteavalduse kättetoimetamisel kohtutäituri vahendusel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut ja kohtutäitur võib kasutada kõiki

kohtule dokumendi kättetoimetamiseks lubatud viise.

Kohtutäituri ametitoiming on tasuline ja KTS 2527 lg 2 järgi tekib tasu saamise õigus pärast

kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Kohtutäitur on need

nõuded täitnud ja tasu saamiseks ei sätesta seadus lisatingimusi. TMS § 2 lg 16 järgi on kohtutäituri

otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta täitedokumendiks. Ringkonnakohus leidis vääralt, et

täituritasu väljamaksmisel ei ole kohus kohustatud isikuks. Rikutud on KTS §-s 28 sätestatut.

Viidatud paragrahvi kohaselt võib kohustatud isik esitada kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige

määramise kohta kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri tasu otsuse

esitamisest alates ühe kuu jooksul.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja

ringkonnakohtu määruse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab ja täiendab TsMS § 692 lg 2

alusel ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

9. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et asjas tehtud kohtumäärus ei ole

edasikaevatav. Kohtutäituri taotlus menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tasu saamiseks tuleb

läbi vaadata hagita menetluse sätteid järgides. Selles menetluses ei ole vaidlevaid pooli ega lahendata

materiaalõiguslikke nõudeid. TsMS § 475 lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju,

mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse

peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse

isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus

jättis oma määrusega muutmata maakohtu määruse, millega keelduti maksmast kohtutäiturile tasu

menetlusdokumendi kättetoimetamise eest. Järelikult on ringkonnakohtu määrus menetlust

lõpetavaks määruseks, mis kitsendab kohtutäituri õigusi. Seega on ringkonnakohtu määrus TsMS

§ 696 lg 3 esimese lause järgi edasikaevatav. Kolleegium on 3. oktoobril 2006. a tsiviilasjas nr 3-2-1-

79-06 (RT III 2006, 34, 290) tehtud määruse p-s 10 selgitanud, et menetlust lõpetava määrusena tuleb

TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse

(n-ö menetlus suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt

menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.

10. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et tulenevalt maakohtu poolt kohtutäiturile antud

ülesandest (menetlusdokumentide üleandmine kostjale isiklikult) ei olnud kohtutäituril õigust valida

dokumentide kättetoimetamiseks teisi viise. Eeltoodud järeldus ei ole vastuolus TMS §-ga 213, mille

järgi kohaldatakse tahteavalduse kättetoimetamisele kohtutäituri vahendusel tsiviilkohtumenetluse

seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TMS §-d 212-216 reguleerivad tahteavalduse kättetoimetamist, mitte tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamist. See tuleneb selgelt ka TMS § 213 tekstist.

TsMS § 306 lg 3 järgi korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist kohus, muu hulgas ka

kohtutäituri vahendusel. Menetlusdokumendi kättetoimetamise üldised tingimused kohtutäituri

vahendusel sätestab TsMS § 315. Selleks, et kättetoimetamine vastaks seaduse nõuetele, peab

kättetoimetamine olema nimetatud paragrahvis sätestatud viisil dokumenteeritud. TsMS § 315 lg 2

esimese lause järgi koostatakse kättetoimetamise kohta kättetoimetamisteatis, millel peavad olema

märgitud TsMS § 313 lg-s 3 nimetatud andmed. TsMS § 313 lg 3 järgi tuleb kättetoimetamisteatisel

märkida muu hulgas järgmised andmed:

1) dokumendi kättetoimetamise aeg ja koht (lg 3 p 1);

2) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi ja allkiri, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses märgitud

põhjusel tegelikult üle andmata (lg 3 p 7);

3) dokumendi vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha

andmed (lg 3 p 5);

4) kui dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja

põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule (lg 3 p 3).

Vastavalt TsMS § 315 lg 2 teisele lausele tagastatakse kättetoimetamisteatis pärast kättetoimetamist

viivitamata kohtule.

Kolleegium leiab, et TsMS § 306 lg-te 1!3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel

menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on TsMS §-des 306!327

sätestatud kättetoimetamise viise kasutades (erandite kohta vt otsuse p 12) tagastanud kohtule

kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Kolleegiumi arvates

saab menetlusdokumendi kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise

tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud

tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks

kättetoimetamiseks.

Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse

kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seetõttu oli maakohtul õigus teha täiturile ülesandeks anda

dokumendid kostjale üle isiklikult allkirja vastu. Kohtu selline ettekirjutus on põhjendatud, vältimaks

asja menetluse venimist tulenevalt TsMS § 412 lg-st 4, samuti TsMS § 415 lg 1 p-st 1. Praegusel

juhul ongi maakohus andnud kohtutäiturile ülesande toimetada menetlusdokumendid kätte isiklikult

allkirja vastu ja see tähendab, et kohtutäitur ei võinud kasutada muid kättetoimetamise viise.

11. Arvestades, et menetlusdokumendi kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel saab olla tulemuslik

vaid koostöös kohtuga, on oluline, et kohtu poolt kohtutäiturile antav korraldus oleks selge ja

arvestaks konkreetse juhtumi asjaolusid. Maakohtu 14. veebruari 2006. a kirja (toimiku lk 31)

kohaselt edastas kohus kohtutäiturile hagimaterjalid kättetoimetamiseks Tauri Esingule, kelle elukoht

on Tallinn, Xxxxxxxxx xxx xxx-x. Maakohus märkis, et väljastusteade kostja allkirjaga tuleb

tagastada kohtule. Maakohtu kirjast nähtub seega, et dokumendid tuli üle anda kostjale isiklikult.

Samas ei ole maakohtu juhis piisavalt selge, arvestades, et maakohus oli juba teinud toiminguid

menetlusdokumentide kostjale üleandmiseks ja tuvastanud, et kostja ei ela rahvastikuregistris

märgitud aadressil. Sellises olukorras pidanuks maakohus kohtutäiturit teavitama, et viidatud

aadressil kostja kohtu andmetel ei ela. Sellega oleks välditud olukord, kus kohtutäitur tegi

menetlusdokumentide kättetoimetamisel asjatuid toiminguid. Samuti tuli kohtul selgitada, et

kohtutäituril tuleb juhul, kui kohtu ülesanne (menetlusdokumendi isiklik kättetoimetamine) jäi

täitmata, pöörduda kohtu poole uute juhtnööride saamiseks.

Siiski ei anna eespool kirjeldatu kolleegiumi arvates alust maksta kohtutäiturile seaduses ettenähtud

tasu menetlusdokumendi kättetoimetamise eest, kui tegelikult jäi dokument adressaadile kätte

toimetamata. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur selgitas välja kostja rahvastikuregistrijärgse

elukoha (toimiku lk 40) ja püüdis sellel aadressil tagajärjetult kahel korral kostjale

menetlusdokumente üle anda (toimiku lk 37). Sellisel juhul oleks kohtutäitur võinud ise küsida

kohtult täiendavaid juhiseid ja muu hulgas ka luba toimetada adressaadile menetlusdokument kätte

muul viisil kui isiklikult allkirja vastu. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 1 kohaselt on

menetlusdokumendi kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri tasu

250 krooni. Kohtutäituri seaduse § 2527 lg 2 järgi on kohtutäituril õigus nõuda tasu pärast

kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse. Eespool viidatud TsMS

§ 315 lg 2 ja § 313 lg 3 kohaselt peab kättetoimetamisteatisest muu hulgas nähtuma dokumendi

kättetoimetamise aeg ja koht. Nendest normidest tuleneb see, et kohtutäitur võib nõuda

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile

kätte toimetatud. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidav

sõltumatu isik. Kohtutäituri sissetulek kujuneb KTS §-de 21 jj järgi tema ametikohustuste täitmise

tulemustest lähtuvalt (vt nt § 23 lg 3). Seega on kohtutäituri seadusest tulenevalt kohtutäituri kanda

kohtutäituri tasu mittesaamise riisiko, kui tema ametikohustuste hulka kuuluva toimingu tegemine ei

vii sihile. Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine kuulub kohtu sellekohase korralduse alusel

TsMS §-dest 306 ja 315 lähtuvalt kohtutäituri ametikohustuste hulka ning kohtu eespool kirjeldatud

juhisest ei saa välja lugeda seda, et kohtutäitur pidi kättetoimetamist üritama üksnes kohtu viidatud

elukoha aadressil, pidanuks kohtutäitur tegema täiendavaid toiminguid, saavutamaks

menetlusdokumendi kättetoimetamist allkirja vastu ja tagastama adressaadi allkirjaga varustatud

teatise kohtule. Ta võis menetlusdokumendi adressaadile kätte toimetada tulenevalt TsMS §-st 309

mis tahes kohas. Sel juhul oleks olnud käesolevas lõigus viidatud kohtutäituri seaduse sätted aluseks

kohtutäiturile kohtutäituri tasu maksmiseks. Kolleegium märgib, et TsMS § 315 lg 1 teises lauses

sätestatu, mille kohaselt märgib kohtukantselei ametnik toimikusse, millal ja millisel aadressil

saatmiseks on dokument üle antud, omab üksnes tähendust toimiku täitmiseks juhtudel, mil kohtule

on teada dokumendi vastuvõtja (eeldatavalt õige) aadress, kinnitamaks nn kättetoimetamismenetluse

toimumist. See säte ei tähenda, et kui poole aadress ei ole teada, ei ole võimalik kohtutäiturit

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohustada või et kohtul on võimalik kohtutäiturit kohustada

menetlusdokumendi kättetoimetamist korraldama vaid sel teadaoleval aadressil.

12. Kolleegium leiab, et kohtutäitur ei saa mõne kättetoimetamisviisi eripärast ning

tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise loogikast lähtudes menetlusdokumenti kätte toimetades

kasutada kõiki TsMS §-des 306!327 sätestatud kättetoimetamise viise. Samuti ei pruugi olla

otstarbekas talle sellist kohustust panna. Näiteks ei ole kohtutäituril reeglina võimalik

menetlusdokumenti kätte toimetada kohturuumides või kohtuistungil (TsMS § 311). Otstarbekas ei

ole kohtutäituri vahendusel avaldada menetlusdokumendi väljavõtet TsMS § 317 alustel väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Avaldamise peab korraldama kohus. Ka välisriigis kohtudokumendi

kättetoimetamine TsMS § 316 alusel eeldab reeglina ka Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt kohtu

vastavat tegevust. Lisaks ei saa kohtutäitur menetlusdokumendi kättetoimetamiseks kohustada

kohtukordnikku, muud pädevat kohtuametnikku või politseiasutust (TsMS § 315 lg 1 esimene lause).

13. Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. TsMS

§ 315 lg-test 1 ja 4 ning KTS §-st 2527 tulenevalt on kohtutäituri ametikohustuseks ka

menetlusdokumentide kättetoimetamine. Seega ei ole kohtutäituril õigust keelduda kohtu antud

korraldusest menetlusdokument kätte toimetada, v.a juhtudel, mil seadus annab kohtutäiturile õiguse

keelduda täitetoimingute tegemisest (TMS § 7).

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu