3-2-1-48-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-48-07

Määruse kuupäev

Tartu, 15. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Epistel hagi Triaad Grupp OÜ vastu 199 999 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2007. a määrus asjas nr 2-

05-24630

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Epistel määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

OÜ Epistel (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Aivar Ennok

Triaad Grupp OÜ (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. jaanuari 2007. a määrus muutmata.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada Kaarli Õigusbüroole 19. veebruaril 2007. a OÜ Epistel määruskaebuselt tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Epistel esitas 2. juunil 2005. a Harju Maakohtule hagi Triaad Grupp OÜ vastu. 15. märtsi

2006. a eelistungil määras kohus asja arutamine edasi lükata ja korraldada eelistung kooskõlastatult

pooltega 30. augustil 2006. a. Hageja 30. augustil 2006. a istungile ei ilmunud. Samal kuupäeval

esitas hageja kohtule taotluse asja läbivaatamise edasilükkamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei

ole hageja esindajal Sven Soesonil võimalik asja läbivaatamisel osaleda, sest samale ajale on

määratud teise tsiviilasja läbivaatamine, milles ta on esindaja.

2. Harju Maakohus jättis 31. augusti 2006. a määrusega hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbi

vaatamata. Määruse kohaselt hageja asja arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmunud ega

teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kohus leidis, et hageja esindaja

põhjendust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks istungilt puudumiseks TsMS § 422 mõttes. Asja

materjalidest nähtub, et hageja oli istungi toimumise ajast teadlik alates 15. märtsil 2006. a toimunud

korraldavast kohtuistungist, mil kohus määras, et uus kohtuistung toimub 30. augustil kell 10.00,

kooskõlastades selle eelnevalt hageja esindaja S. Soesoniga. Hagejal oli piisavalt aega, et tagada

hageja osalemine kohtuistungil vajadusel teise esindaja kaudu. Kohtusse ilmumata jätmise

tagajärgede eest on hagejat hoiatatud.

Harju Maakohus märkis määruses, et hagi läbivaatamata jätmise määruse peale võib määruse teinud

kohtule esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. jaanuari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

TsMS § 422 lg 1 sõnastusest tulenevalt võib kohus hinnata mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida

selles sättes nimetatud ei ole. Selle sätte sõnastusest tuleneb, et mõjuva põhjuse iseloom peab olema

ootamatu. Hageja oli istungi toimumisest 30. augustil 2006. a kell 10.00 teadlik alates 15. märtsist

2006. a, mistõttu ei saanud see olla ootamatu. Ootamatu asjaolu ilmnemisele ei ole viidatud ka

määruskaebuses. Esindaja seotust teise asja arutamisega ei peeta üldiselt mõjuvaks põhjuseks, mis

tingib asja arutamise edasilükkamise. Juriidilisest isikust poolel on alati võimalus saata kohtusse teine

esindaja. Maakohus oli piisava ajavaruga teatanud pooltele kohtuistungi toimumisest. Neid asjaolusid

arvestades ei ole võimalik pidada hageja esindaja kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust mõjuvaks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada

ringkonnakohtu määruse täies ulatuses. TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata,

sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule

mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Hageja teatas kohtuistungi

päeval kohtule oma ilmumise võimatusest seoses samal ajal toimuva teise kohtuistungiga, millest ta

sai teada kuu aega enne istungi toimumist ning kus ta oli samuti esindajaks. Hageja lootis, et jõuab

osaleda mõlemal istungil. Hageja ei nõustu ringkonnakohtu määruses toodud seisukohtadega. Hageja

esindaja S. Soeson on OÜ Epistel ainus juhatuse liige. Hageja püüdis kuni viimase hetkeni leida teist

esindajat, kuid ei leidnud. Seadusest ei tulene, et esindaja peab osalema varem määratud istungil.

6. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Asi tuleb saata Harju

Maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks.

8. Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus rikkus oluliselt

menetlusõiguse norme, mis reguleerivad TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel tehtud hagi läbivaatamata

jätmise määruse peale edasikaebamist.

TsMS § 412 lg 3 kohaselt võib hageja 14 päeva jooksul alates talle hagi läbivaatamata jätmise

määruse kättetoimetamisest taotleda, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks. Seega

on hagejal juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel, õigus esitada menetluse

taastamise avaldus, mitte määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale, nagu maakohus

on eksitavalt oma määruses märkinud. Määruskaebuse võib TsMS § 412 lg 5 esimese lause kohaselt

esitada menetluse taastamata jätmise määruse peale. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse

kohta võib esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS § 412 lg 5 teises lauses sätestatud juhtudel.

Seega ei saa selles asjas hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel kohaldada TsMS

§ 427, mis näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale

muudel juhtudel.

Maakohus peab TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt põhjendama määrust, millega ta lahendab

menetluse taastamise avalduse. Kuna praegusel juhul hagejal maakohtu määruse peale

määruskaebuse esitamise õigus puudus, oleks maakohus pidanud määruskaebust käsitama menetluse

taastamise avaldusena ja selle sisuliselt lahendama, mitte aga edastama ringkonnakohtule. Seega

tuleb asi saata maakohtule menetluse taastamise avalduse lahendamiseks. Maakohtu hagi

läbivaatamata jätmise määrus ning ringkonnakohtu määrus jäävad jõusse sõltumata menetluse

taastamise avalduse lahendamise tulemusest (vt ka Riigikohtu 13. märtsi 2007. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-14-07).

9. Vastuseks määruskaebuse väitele, et kohus ei oleks tohtinud TsMS § 412 lg 1 p 3 kohaselt jätta

hagi läbi vaatamata, märgib kolleegium järgmist.

TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata jäämisest

kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata

jätmiseks ja seda põhistanud. Seega peab kohus, juhul kui hageja asja arutamiseks määratud

kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile ilmumata jätmise põhjusest, ja

kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust

saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks

põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus,

poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse

ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Selle sätte sõnastusest tulenevalt pole selles antud mõjuvate

põhjuste loetelu ammendav. Seega võib kohus asjaolude kohaselt lugeda mõjuvaks ka mõne muu

põhjuse, miks hageja kohtuistungile ei saa ilmuda. Riigikohus on oma 27. septembri 2005. a lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 (RT III 2005, 30, 304) leidnud, et kohtu diskretsiooniotsusesse saab

kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Praegusel juhul

on diskretsiooni piirid sätestatud TsMS § 422 lg-s 1. Selle sätte mõtte kohaselt saab kohtuistungile

ilmumata jätmise põhjust lugeda mõjuvaks, kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks

saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kolleegium märgib,

et kohus võib vastavalt asjaoludele lugeda mõjuvaks põhjuseks hageja kohtuistungile ilmumata

jätmiseks ka samal ajal toimuva teise kohtuistungi, millest hageja peab osa võtma, kui hageja on

sellest esimesel võimalusel kohtule teatanud ja oma istungile ilmumise võimatust põhistanud.

Ants Kull, Henn Jõks, Jaak Luik