3-1-1-12-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-12-07

Otsuse kuupäev

7. mai 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

J. W. väärteoasi KarS § 262 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2006. a kohtuotsus nr 4-06-3767

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. W. kaitsja vandeadvokaat Maimu Schmidti kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. aprill 2007. a

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja vanemkonstaabel Liivi Lahtvee ja J. W. kaitsja

vandeadvokaat Maimu Schmidt

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2006. a kohtuotsus J. W. väärteoasjas KarS § 262 järgi ja saata väärteoasi

Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. W.-le koostati 15. mail 2006. a väärteoprotokoll seoses sellega, et ta kangutas sama aasta 29. aprilli öösel Kundas maa

seest välja liiklusmärgi, rikkudes sellega Kunda linna avaliku korra eeskirja punkti 5.9. Kohtuvälise menetleja 15. juuni

2006. a otsusega karistati J. W.-t KarS § 262 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni.

2. J. W. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, märkides, et puuduvad tõendid, mis kinnitaks tema

poolt avaliku korra rikkumist väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel. Nii J. W. kui ka tunnistaja E. F.-i ütlustest nähtuvalt

püüdsid nad maas olnud liiklusmärki hoopis püsti panna. Liiklusmärgi mahalükkaja aga on tuvastamata. Seetõttu taotleti

kaebuses väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Viru Maakohtu 29. novembri 2006. a kohtuotsusega jäeti J. W. kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Maakohus luges J. W. poolt avaliku korra rikkumise tõendatuks ja tema karistamise põhjendatuks tuginedes nelja tunnistaja

ütlustele. Tunnistaja M. B. nägi kohtuotsuse kohaselt, kui üks noormeestest hakkas liiklusmärgi posti raputama. Tunnistaja E.

F.-i ütluste kohaselt olid märgi juures enne selle mahakukkumist J. W. ja V. V., tema koos tunnistaja V. R.-iga viibisid aga

märgist eemal. Tunnistaja V. V. aga kinnitas kohtus, et ?tema oli purjus ja tal ei olnud märgiga asja".

Selliste ütluste pinnalt ongi kohtuotsuses jõutud järgmise järelduseni: "Seega tegeles liiklusmärgiga algselt kuni selle

ümberkukkumiseni ainult J. W. Ta tegi seda tahtlikult, sest tunnistaja T. K. ütlustega on tõendatud, et märk oli algselt tugevasti

püsti, posti alumine ots oli betooni valatud. Seega ei saanud post ainult toetamisest ümber minna. Õige on, et hiljem püüdsid

kõik koos eesotsas E. F.-iga liiklusmärki püsti panna, kuid see neil ei õnnestunud."

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. J. W. kaitsja vandeadvokaat Maimu Schmidt esitas Viru Maakohtu 29. novembri 2006. a kohtuotsuse peale kassatsiooni,

milles märgitakse, et kohus on eksinud tõendamise reeglite vastu ja on hinnanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt. Samuti leiab

kaitsja, et maakohus ei ole enda järeldusi piisavalt põhjendanud. Kuigi tõendamiskoormis lasub kohtuvälisel menetlejal, ei ole

kogutud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et liiklusmärgi kangutas maa seest välja just nimelt J. W.

Kassaatori sõnade kohaselt ütles isegi politseitöötaja L. Lahtvee kohtuistungil, et talle on jäänud liiklusmärgi ümberajaja isik

selgusetuks. Kokkuvõtvalt taotletakse kassatsioonis väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste

puudumise tõttu.

5. Kohtuvälise menetleja esindaja palub oma kassatsioonivastuses jätta Viru Maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata. Vastustaja leidis, et kohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja on igati põhjendatult karistanud J. W.-t KarS

§ 262 järgi.

6. Riigikohtu istungil toetas J. W. kaitsja kassatsioonis märgitut ja taotles väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused otsesed tõendid, mis kinnitaksid seda, et 29. aprilli 2006. a öösel oleks

Kundas liiklusmärgi maa seest välja kangutanud just nimelt J. W.

Ka M. B. - isik, kes ainsa tunnistaja ei saanud kuidagi kõnealuse väärteosündmusega seotud olla, ei ole enda ütlustes kunagi

osutanud konkreetselt J. W.-le kui teo toimepanijale. Märkimisväärne on asjaolu, et väärteootsuse koostanud ja seega J. W.t

karistanud politseiametnik Liivi Lahtvee on kohtulikul arutamisel enda seisukohta kokkuvõtvalt märkinud järgmist: ?siiski jään

selle juurde, et see märk tahtlikult seal ümber lükati. Kes nendest neljast, jääb ilmselt selgusetuks, kuigi poisid ise teavad seda

kindlasti, kes neist seda tegi. Jätan asja kohtu otsustada. Vähe tõenäoline, et märk ise ümber kukkus."

8. Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenev ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo põhimõttest ei tulene mingil määral, et

isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele

tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd

kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele

tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Alles tõendamisprotsessi lõppetapil -

siis, kui kõigi - nii otseste kui kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi

süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole. Vaatamata viimatimärgitule tuleb

tunnistada, et kõnealuste kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid

kaudseid tõendeid.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et vaidlustatud kohtuotsuse pinnalt ei ole kõrvalseisja jaoks piisava

veenvuse ja selgusega jälgitav mõttekäik, miks ning millistele tõenditele täpselt tuginevalt on kohus lugenud tuvastatuks, et

just nimelt J. W. kangutas liiklusmärgi maa seest välja. Kuna selline eksimine kohtuotsuse tegemisel on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes, siis kooskõlas VTMS § 175 p-ga 2 ja § 174 p-ga 7

tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu vaidlustatud otsuse ja saadab väärteoasja Viru Maakohtule uueks

arutamiseks.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi