3-2-1-30-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-30-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 25. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Export Credit Insurance Organizationi hagi Tõnu Reitsaku

vastu 153 422 krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-05-16487

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Export Credit Insurance Organizationi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Export Credit Insurance Organization, esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn.

Kostja Tõnu Reitsak (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

26. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a

otsuse resolutsioon muutmata.

2. Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Export Credit Insurance Organization esitas 31. augustil 2005. a hagi Tõnu Reitsaku vastu, paludes

kostjalt välja mõista 153 422 krooni suuruse kahjuhüvitise.

Hagiavalduse kohaselt tellis PVP Trade AS (endise ärinimega Puuviljaparadiisi Aktsiaselts)

(registrikood xxxxxxxx) Kreekas registreeritud äriühingult AFI Tsantu AO 2001. aastal puuvilju.

Viimane tarnis PVP Trade AS-ile 72 tonni viinamarju. Kauba maksumus oli kokku 43 710 eurot 45

senti, mille kohta esitati PVP Trade AS-ile arved nr 468, nr 472, nr 473 ja nr 479. Arved jäid

tasumata. AFI Tsantu AO saatis 4. märtsil 2003. a Kreeka Justiitsministeeriumi kaudu PVP Trade

AS-ile protesti, mille PVP Trade AS töötaja Ahti Koppelmann sai allkirja vastu kätte Harju

Maakohtust 12. augustil 2003. a.

1. augustil 2002. a algatati PVP Trade AS likvideerimine. Enne likvideerija määramist oli PVP Trade

AS ainsaks juhatuse liikmeks kostja. Kostja ei teavitanud likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest.

3. detsembril 2002. a kuulutas Rapla Maakohus välja PVP Trade AS (likvideerimisel) pankroti.

Likvideerija ega kostja ei teavitanud haldurit AFI Tsantu AO nõudest. Haldur lähtus

pankrotimenetluse toimingute tegemisel teadaolevatest nõuetest. Rapla Maakohtu kinnitatud

võlausaldajate üldkoosoleku kompromissiotsuse järgi tasuti igale võlausaldajale 22,5% tema nõude

summast. 1. märtsil 2005. a kustutati PVP Trade AS äriregistrist. Võlausaldajate hulgas ei olnud AFI

Tsantu AO-d.

Kuna kostja oli AFI Tsantu AO nõudest teadlik, kuid ei informeerinud sellest likvideerijat ega

pankrotihaldurit, kahjustas ta teadlikult AFI Tsantu AO kui PVP Trade AS võlausaldaja huve ja

tekitas AFI Tsantu AO-le sellega kahju, sest kostja tegevuse tõttu jäi AFI Tsantu AO nõue PVP Trade

AS pankrotimenetluses esitamata ja rahuldamata. AFI Tsantu AO võlg PVP Trade AS vastu müüdud

kauba eest oli kokku 43 710 eurot 45 senti. PVP Trade AS võlausaldajate üldkoosoleku otsuse järgi

rahuldati kõik nõuded 22,5% ulatuses. Kui AFI Tsantu AO nõue oleks rahuldatud samas

proportsioonis, oleks ta saanud pankrotipesast kokku 9835 eurot, s.o 153 422 krooni.

AFI Tsantu AO loovutas 15. juunil 2004. a hagejale oma nõude PVP Trade AS vastu.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Ta väitis, et ei rikkunud oma kohustusi ega tekitanud PVP Trade AS-ile

ega AFI Tsantu AO-le kahju. Kostjale ei ole 2001. aasta arveid esitatud. Ta sai PVP Trade AS

juhatuse liikmeks pärast hagiavalduses nimetatud arvete esitamist PVP Trade AS-ile. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja kui PVP Trade AS juhatuse liige rikkus oma kohustusi. AFI Tsantu AO protest

esitati pärast seda, kui olid lõppenud kostja kui PVP Trade AS juhatuse liikme volitused. Seega ei

teadnud kostja ega pidanudki teadma, et AFI Tsantu AO-l on nõue PVP Trade AS vastu. Esitatud

protest tõendab, et AFI Tsantu AO-l oli kontakt PVP Trade AS-iga ning AFI Tsantu AO ei näidanud

üles vajalikku hoolsust oma nõude esitamiseks pankrotimenetluses. Hageja ei ole tõendanud AFI

Tsantu AO nõude olemasolu PVP Trade AS vastu. Hageja esitas nõude tõendamiseks üksnes arved

kauba eest. Need dokumendid ei ole alusdokumendid, mis tõendavad nõude olemasolu. Hageja ei

esitanud AFI Tsantu AO ja PVP Trade AS vahelist ostu-müügilepingut ega ühtegi tõendit kauba

üleandmise kohta. Kuna AFI Tsantu AO-l puudub nõue PVP Trade AS vastu, ei ole kostja kahju

tekitanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 26. juuni 2006. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 153 422 krooni.

Maakohus tuvastas, et PVP Trade AS sai AFI Tsantu AO-lt tellitud kauba kätte. Selle kohta esitas

hageja arved. PVP Trade AS-il oli kohustus arved tasuda.

Kostja oli PVP Trade AS juhatuse liige 21. veebruarist 2002. a 1. augustini 2002. a ja 2. aprillist

2004. a 17. maini 2004. a. Asjaolu, et kostja ei olnud PVP Trade AS juhatuse liige kauba tarnimise ja

arvete esitamise ajal, ei oma asjas tähtsust. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 3 järgi on juhatus kohustatud

perioodiliselt andma aru äriühingu majandustegevuse kohta. Aruandluskohustus ei ole piiratud

juhatuse liikmeks oleku ajal toimunud majandustegevusega. Juhatus kui äriühingu juhtimisorgan

peab olema kursis kogu äriühingu majandustegevusega, sh äriühingu täitmata kohustustega. Seega

pidi kostja olema teadlik kõnealuse kohustuse olemasolust. Asjaolu, et AFI Tsantu AO saatis PVP

Trade AS-ile pretensiooni ajal, mil kostja ei olnud enam PVP Trade AS juhatuse liige, ei oma asjas

tähtsust samadel põhjustel. Ka pretensiooni esitamisest pidi kostja olema juhatuse liikmena teadlik

samadel põhjustel kui arvete esitamisest.

ÄS § 375 lg 2 ja 31. detsembrini 2003. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 16¹ lg 3 kohaselt on nii

likvideerija kui ka pankrotihaldur kohustatud teatama teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimise

või pankrotimenetluse toimumisest. Äriseadustik ei reguleeri eraldi juhatuse kohustusi

likvideerimismenetluses, kuid ÄS § 372 lõike 1 järgi on likvideerijal juhatuse kohustused.

Äriseadustiku aktsiaseltsi likvideerimist käsitlevad sätted eeldavad, et likvideerijaks on juhatuse liige,

kelle kohustused ei muutu seetõttu, et äriühing on likvideerimisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043

järgi on kostja kohustatud hüvitama kahju, mis on tekkinud tema õigusvastasest käitumisest. VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 järgi on õigusvastase tegevusena käsitatav seadusest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine. 31. detsembrini 2003. a kehtinud PankrS § 36 sätestas võlgniku juhatuse liikme kohustuse

anda tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse kohta. ÄS §-dest 306 ja 372

ning PankrS §-st 36 järeldub, et kostjal oli likvideerimismenetluse käigus kohustus teavitada

likvideerijat AFI Tsantu AO nõude olemasolust. Selle kohustuse eesmärgiks on tagada võlausaldajate

teavitamine likvideerimis- ja pankrotimenetlusest ning tagada neile võimalus enda huvide kaitseks

seadusega ettenähtud korras. Oma kohustuse täitmata jätmisega seadis kostja AFI Tsantu AO

olukorda, kus viimane ei saanud kaitsta oma õigusi seadusega selleks ette nähtud korras ning minetas

seetõttu võimaluse saada oma nõue rahuldatud sarnaselt teiste võlausaldajatega. Kostja tegevusetuse

tulemusena tekkis AFI Tsantu AO-le hagis nimetatud kahju.

Kahju suurus tuleb kindlaks määrata Rapla Maakohtu kinnitatud kompromissi alusel, millega

rahuldati 22,5% kõigi võlausaldajate nõuetest. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt. Kostja

vastuväited selle kohta, et pole võimalik kindlaks teha, kas AFI Tsantu AO nõue oleks osutunud

pankrotimenetluses kaitstuks, ei ole veenvad. Hageja on esitanud nõude üksnes põhivõla osas, samuti

on hageja oma nõuet oluliselt vähendanud.

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hageja nõue

PVP Trade AS vastu ega kauba üleandmine tõendatud. Maakohtu otsuses sisalduv järeldus kauba

kättesaamise kohta on meelevaldne.

Hageja lähtus hüpoteetilisest olukorrast, et AFI Tsantu AO nõuet oleks PVP Trade AS

pankrotimenetluses täies ulatuses tunnustatud. Tõendatud ei ole, et hageja nõude tunnustamisel oleks

pankrotimenetluses tehtud kompromiss, mille tulemusel oleks võlgnik tasunud igale võlausaldajale

22,5% tunnustatud nõudest. Hageja esitatud nõude loovutamise lepinguga on hagejale loovutatud

nõue 32 722 eurot 68 senti, s.o 511 999 krooni. Selle nõude tunnustamisel oleks võlausaldajate

nõuded rahuldatud 20,7% ulatuses.

Kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ega tekitanud kahju PVP Trade AS võlausaldajale. AFI Tsantu

AO-le sai kahju põhjustada eelkõige PVP Trade AS, mitte kostja kui PVP Trade AS hilisem juhatuse

liige. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja kui PVP Trade AS juhatuse

liige rikkus oma kohustusi või põhjustas süüliselt kahju. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma AFI

Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse

muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. detsembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse materiaalõiguse

normide väära kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja tekitas PVP Trade

AS juhatuse liikmena AFI Tsantu AO-le kahju, kui ei teavitanud PVP Trade AS likvideerijat ega

pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise

seaduse (VÕSRS) § 2, § 11 ja § 22 lg 1 järgi tuleb asjas kohaldada pärast 1. juulit 2002. a kehtinud

seadust, sest hagiavalduses nimetatud teo pani kostja toime pärast 1. juulit 2002. a.

VÕSRS §-ga 120 muudeti 1. juulist 2002. a äriseadustiku sätteid, mis reguleerivad äriühingu

juhtorgani liikme vastutust äriühingu võlausaldaja ees, sh ÄS § 315 lg-t 2. See säte näeb ette juhatuse

liikme üldise kohustuse hüvitada oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Juhatuse liikme

kohustused on loetletud seaduse erinevates sätetes. Aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustus on tegutseda

majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, nagu see on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2. See kohustus

tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud

ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida

mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust

rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 järgi.

ÄS § 315 lg 2 sätestas aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutuse oma kohustuste rikkumisega

aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Seda sätet ei saa tõlgendada laiendavalt, s.o selliselt, et aktsiaseltsi

juhatuse liikme ja aktsiaseltsi võlausaldaja vahel on eraldi õigussuhe ja et juhatuse liikmel on

võlausaldaja vastu omaette kohustused, mille rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist võivad

võlausaldajad nõuda. Sellise tõlgenduse kohaselt tuleneks seadusest, et juhatuse liige peaks tegutsema

aktsiaseltsi võlausaldaja huvides ja täitma oma isiklikke kohustusi võlausaldaja suhtes. See oleks aga

vastuolus juhatuse liikme kui võlausaldaja juhtorgani üldiste kohustustega. Seaduse kohaselt peab

juhatuse liige täitma kohustusi aktsiaseltsi vastu, olema hoolas ja tegutsema äriühingu jaoks

majanduslikult otstarbekalt, samuti vältima enda ja äriühingu huvide konflikti.

ÄS §-st 306 ei tulene aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustust teavitada aktsiaseltsi pankrotihaldurit

aktsiaseltsi võlausaldajate nõuetest olukorras, kus maakohus algatas aktsiaseltsi sundlikvideerimise

ega määranud juhatuse liiget likvideerijaks. PankrS § 16¹ lg 3 alusel sai vaid likvideerijal lasuda

kohustus teavitada pankrotihaldurit võimalikest nõuetest võlgniku vastu. Likvideerija määramisega

lõppes kostjal õigus teha tegusid äriühingu nimel.

Äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Seega saab

juhatuse liige rikkuda oma kohustusi vaid äriühingu vastu. Juhatuse liikme kohustused tulenevad kas

otse seadusest, põhikirjast või ka juhatuse liikmega sõlmitud lepingust. Sellest lähtudes tuleb

tõlgendada ÄS § 315 lg-t 2 nii, et aktsiaseltsi võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme

vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Samuti

peab võlausaldaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust äriühingu vastu,

näiteks hoolsuskohustust, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse

rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Hageja ei ole aga sellele tuginenud.

Ka võlausaldajal on kohustus esitada nii likvideerimis- kui ka pankrotimenetluses oma nõue õigel

ajal. Vajaliku teabe saamiseks avaldatakse kõik likvideerimismenetlust ja pankrotimenetlust

puudutavad vajalikud otsused ja määrused Ametlikes Teadaannetes. Menetluses ei vaielda selle üle,

et kõik seaduses ettenähtud määrused ja otsused on õigel ajal avaldatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid alama astme kohtud äriseadustiku sätteid

erinevalt. Maakohtu arvates saab võlausaldaja pöörata praegusel juhul oma nõude äriühingu juhatuse

liikme vastu. Ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajal on õigussuhe üksnes äriühinguga, mitte

selle juhatuse liikmetega, on vastuolus Riigikohtu senise praktikaga.

Ekslik on ringkonnakohtu tuvastatu, et kohus algatas PVP Trade AS sundlikvideerimise.

Likvideerimise otsustas aktsiaseltsi üldkoosolek. Kostja ei teavitanud likvideerijat AFI Tsantu AO

nõudest.

Ringkonnakohus määratles valesti võlgniku ja võlausaldaja hoolsuskohustuse täidetuks lugemise

eeldused likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Juhatuse liikmel on äriseadustikust, tsiviilseadustiku

üldosa seadusest ja pankrotiseadusest tulenevalt kohustus edastada likvideerijale ja pankrotihaldurile

tõesed andmed äriühingu majandusliku olukorra kohta ja nende andmete alusel peavad likvideerija ja

pankrotihaldur saatma teated võlausaldajatele. Hoolsuskohustust ei saa lugeda täidetuks teate

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded, liiati kui võlausaldajaks on välismaal registreeritud

äriühing.

8. Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb TsMS § 691 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

10. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et äriühingu juhatuse liikmel on õigussuhe üksnes

äriühinguga, mitte kolmandate isikutega. Kolleegium jääb kohtuasjas nr 3-2-1-79-05

25. septembri 2005. a tehtud otsuse p-s 12 (RT III 2005, 28, 293) esitatud seisukoha juurde, et

juriidilise isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liige võib siiski vastutada ka juriidilise isiku võlausaldaja ees

deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud

kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks

kahju. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja

teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase

põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (vt nt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2002. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-99-02, p 10 (RT III 2002,

25, 289)).

Kolleegium märgib lisaks, et kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et

kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta

sellise rikkumise tõendama. Öeldu kehtib nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448 tuleneva kui

ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisel.

Seaduses sätestatud kohustust rikkunud isik vastutab kahju tekitamise eest süü olemasolul, kusjuures

vastavalt TsK § 448 lg-le 2 ja VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse rikkuja süüd. Koos VÕS § 1045 lg 1 p-

ga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Viimati nimetatud sätteid kohaldatakse vastavalt

VÕSRS §-le 22 juhul, kui kahju põhjustanud rikkumine pandi toime pärast 1. juulit 2002. a.

Kui kahju põhjustanud tegu pandi toime võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kahjuhüvisnõude

ulatuse kindlakstegemisel arvestada muu hulgas VÕS § 127 lg-ga 2, mis sätestab, et kahju ei hüvitata

ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.

11. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi, leides, et kostja rikkus ÄS § 306

lg-s 3 ja PankrS §-s 36 sätestatud kohustusi.

ÄS § 306 lg 3 järgi (väidetava rikkumise aegses redaktsioonis) oli aktsiaseltsi juhatus kohustatud

perioodiliselt andma aru aktsiaseltsi nõukogule äriühingu majandustegevuse kohta. See säte ei

kohustanud kostjat informeerima AFI Tsantu AO-d PVP Trade AS likvideerimisest ega PVP Trade

AS likvideerijat AFI Tsantu AO nõudest PVP Trade AS vastu.

31. detsembrini 2003. a kehtinud PankrS § 36 sätestas pankrotivõlgniku kohustuse anda kohtule,

haldurile ja pankrotitoimkonnale tõest informatsiooni äriühingu varade, võlgade ja majandustegevuse

kohta. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja oli PVP Trade AS juhatuse liige 21. veebruarist 2002. a

1. augustini 2002. a ja 2. aprillist 2004. a 17. maini 2004. a. Kuivõrd PVP Trade AS pankrot kuulutati

välja 3. detsembril 2002. a, s.o ajal, mil kostja ei olnud PVP Trade AS juhatuse liige, siis ei saanud

kostja rikkuda PankrS §-s 36 sätestatud kohustust ajal, mil AFI Tsantu AO oleks saanud kasutada

oma õigust esitada nõue PVP Trade AS pankrotimenetluses.

Kuna hageja tugines vaid sellele, et kostja ei teavitanud AFI Tsantu AO-d, et PVP Trade AS

likvideeritakse ega PVP Trade AS likvideerijat või pankrotihaldurit AFI Tsantu AO nõudest, siis

polnud maakohtul alust ega kohustust võtta seisukohta kostja muude võimalike rikkumiste, näiteks

raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumise kohta.

12. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohus ei põhjendanud, milles seisnes kostja poolt ÄS

§ 306 lg-s 3 ja PankrS §-s 36 sätestatud kostja väidetavate kohustuste rikkumine, ning jättis

käsitlemata põhjusliku seose ja kostja süü küsimused. Ebaõige on ka maakohtu seisukoht, et kostjal

lasus teavitamiskohustuse täitmise tõendamise koormus. Nagu käesoleva otsuse p-s 10 märgitud,

peab hageja, kes põhjendab kahju hüvitamise nõuet seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega,

tõendama selle rikkumise kui kostja õigusvastase teo.

Maakohtu otsusest ei nähtu, mis tõenditega on tõendatud, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale

kahjuhüvitisnõude. Hageja esitatud nõude loovutamise lepingust (kohtutoimiku lehed 91!93)

nähtub, et AFI Tsantu AO loovutas hagejale müügilepingust tuleneva nõude PVP Trade AS (sellel

ajal ärinimega Puuviljaparadiisi Aktsiaselts) vastu.

Kolleegium märgib, et kuivõrd AFI Tsantu AO jättis esitama oma nõude PVP Trade AS

likvideerimis- ja pankrotimenetluses, siis oleks see asjaolu andnud ilmselt aluse vähendada

võimalikku kahjuhüvitist VÕS § 139 alusel.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu