3-3-1-5-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-5-07

Otsuse kuupäev

16. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

OÜ Nurme Apteek kaebus Ravimiameti otsuse peale, millega on

antud Yliopiston Apteekki OÜ-le tegevusluba nr 249

haruapteegi rajamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-615

Menetluse alus Riigikohtus

Ravimiameti kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

22. veebruar 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Kassaator Ravimiameti esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe

Vastustaja OÜ Nurme Apteek esindaja vandeadvokaat Kaupo

Lepasepp

Kolmanda isiku Yliopiston Apteekki OÜ esindaja

vandeadvokaat Piret Luiga

RESOLUTSIOON

Jätta Ravimiameti kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-615,

täiendades selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Nurme Apteek esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Ravimiameti

1. veebruari 2006. a haldusakti Yliopiston Apteekki OÜ-le tegevusloa nr 249 andmiseks.

Tegevusluba anti haruapteegi rajamiseks Haapsalu linna alates 1. veebruarist 2006. a kehtivusajaga

kuni 1. mai 2010. Kaebuse kohaselt tegutses haldusakti andmise ajal Haapsalu linnas 5 üldapteeki ja

2 haruapteeki, samal ajal elas Statistikaameti andmetel Haapsalus 1. jaanuari 2006. a seisuga 12 027

elanikku. Seega on Haapsalus ühe apteegi kohta 1718 inimest, mistõttu on uue haruapteegi rajamine

vastuolus Ravimiseaduse (RavS) § 42¹ lg-ga 1, mis keelab üldapteegi struktuuriüksusele tegevusloa

andmise, kui linnas on ühe üldapteegi või selle struktuuriüksuse kohta vähem kui 3000 elanikku.

Haldusakt rikub kaebaja Põhiseaduse (PS) §-ga 31 tagatud õigusi, kuna vähendab RavS § 42¹ lg 1

alusel kaebajale tagatud potentsiaalsete klientide arvu ja piirab seeläbi ettevõtlusvabadust. Lisaks on

rikutud õiguskindluse põhimõtet, sest kaebaja ei ole arvestanud sellega, et võidakse luua uus

haruapteek, mis võib mõjuda OÜ Nurme Apteek majandustegevusele. Haldusakt on RavS § 42¹ lg 1

rikkumise tõttu õigusvastane Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 mõttes ja ei vasta HMS § 56 lg 1

nõuetele, kuna on põhjendamata.

2. Vastustaja Ravimiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HMS § 5 lg-st 5 tuleb RavS

§ 421 lg-t 1 kui menetlust reguleerivat õigusnormi kohaldada nende tegevuslubade taotlejate suhtes,

kes esitasid tegevusloa taotluse Ravimiametile pärast RavS § 421 jõustumist, s.o pärast 1. jaanuari

2006. a. Yliopiston Apteekki OÜ esitas taotluse 27. detsembril 2005. a. Samuti leidis vastustaja, et

kaebajal puudub kaebeõigus, kuna kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud.

3. Tartu Halduskohus jättis 19. juuni 2006. aasta otsusega asjas nr 3-06-615 OÜ Nurme Apteek

kaebuse rahuldamata. Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et RavS § 421 on menetlusnorm

ja vastavalt HMS § 5 lg-le 5 tuleb kohaldada menetluse alguses kehtinud õigusnormi. Kuna

menetlusega on selles asjas alustatud enne 1. jaanuari 2006, siis ei saa kohaldada 1. jaanuaril 2006. a

jõustunud RavS §-s 421 sätestatud piirangut.

Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ka põhjusel, et kaevatava haldusaktiga ei ole rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi. Halduskohtu arvates on uue haruapteegi loomisega kaebaja klientuuri

vähenemise võimalus konkurentsiprobleem ja seda ei saa käsitada subjektiivsete õiguste ega

õiguskindluse põhimõtte rikkumisena. Kaebajalt ei ole uue haruapteegi avamise tõttu ära võetud

tegevusluba, tal puudub seega vaidlustatud haldusaktiga puutumus. Rikutud ei ole õiguspärase ootuse

põhimõtet, sest viimane kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust selle eest, et isikult ei võetaks ära

riigilt talle antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima.

Halduskohus leidis, et kuivõrd vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi, siis ei pea kohus andma

hinnangut sellele, kas haldusakt vastab HMS §-le 54 ja § 56 lg-le 1.

4. OÜ Nurme Apteek esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tühistada Ravimiameti poolt tegevusloa

nr 249 väljastamine Yliopiston Apteekki OÜ-le. Apellant leidis, et kohtuotsus on ebapiisavalt

põhjendatud, kaebaja argumendid on jäetud tähelepanuta. OÜ Nurme Apteek arvates tuleb RavS

§ 42¹ lg 1 lugeda materiaalõiguse normiks. Vastustajal oli piisavalt aega kohaneda RavS § 42¹ lg 1

jõustamisega, kuna normi sisu pidi talle teada olema selle avaldamisest ehk umbes aasta enne selle

jõustumist. Samas rikkus tegevusloa andmine kaebaja õiguskindlust. Haapsalu linnas oli juba niigi

kehtestatud alammäärast ca 2 korda vähem elanikke ühe apteegi kohta ning kaebaja arvestas, et

pärast RavS § 42¹ lg 1 jõustumist rohkem tegevuslubasid apteekidele Haapsalu linnas ei väljastata.

Samuti leidis apellant, et RavS § 42¹ lg 1 on apteegipidajatele oluline PS § 31 täiendav

ettevõtlusvabaduse garantii, mille eesmärk on avalikest huvidest lähtuvalt jätkusuutlike ja

majandamisvõimeliste apteekide olemasolu tagamine. Seda eesmärki kinnitab ka "Ravimiseaduse §-

ga 43¹ täiendamise seaduse" eelnõu nr 567 SE I seletuskiri. Õigustloov akt võib luua isiklikke õigusi

ilma, et sättes oleks otsesõnu vastavate õiguste tekkimine välja toodud. Selline järeldus tuleneb mh

Riigikohtu 20. detsembri 2001. a määrusest asjas nr 3-3-1-8-01. Uue apteegi lisandumisega muutuvad

kasutamiskõlbmatuks OÜ Nurme Apteek turustrateegia ning tulevikuprognoosid klientide ja

rahavoogude osas.

Vastustaja väide, et kaebaja subjektiivsete õiguste tekkimine RavS § 42¹ lg 1 alusel eeldaks kaebaja

kaasamist kolmanda isikuna tegevusloa andmise menetlusse, mida aga menetlusreeglid ette ei näe, on

väär. RavS § 42¹ lg 1 puhul pole tegemist diskretsiooninormiga, õiguspäraselt käitudes ei ole

vastustajal võimalik olemasolevate apteekide subjektiivseid õigusi riivata ning seepärast pole põhjust

kaebajat ja teisi apteeke seadusega menetlusse kaasata.

Lisaks leidis OÜ Nurme Apteek, et vaidlustatav haldusakt on motiveerimata ja vastuolus HMS § 56

lg-ga 1. Ravimiamet on jätnud kontrollimata, kas tegevusloa taotluses märgitud aadressil on lubatud

üldapteeki pidada. Apellatsioonkaebusele lisatud 6. juuli 2006. a tõendi kohaselt on Haapsalu linn

seisukohal, et nimetatud aadressil ei ole apteegi pidamine lubatud

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 17. oktoobri 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-615 OÜ

Nurme Apteek apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 19. juuni 2006. a otsuse, tühistas

Ravimiameti 1. veebruari 2006. a otsuse Yliopiston Apteekki OÜ-le tegevusloa nr 249 väljastamise

kohta ning mõistis Ravimiametilt OÜ Nurme Apteek kasuks välja 20 000 krooni menetluskulude

katteks. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtuga selles, et RavS § 42¹ puhul on tegemist

menetlusnormiga ja et kohaldada tuleb seetõttu HMS § 5 lg-t 5. Ringkonnakohtu arvates reguleerivad

praegusel juhul tegevusloa väljaandmist, seega haldusmenetlust RavS §-d 46-52. RavS § 49 lg 1 p 3

alusel võib Ravimiamet keelduda tegevusloa väljaandmisest, kui selle taotleja tegutsemiskoht ei vasta

seaduses või seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastavad nõuded ja

piirangud annab aga RavS § 42¹. Sellest järeldub, et RavS § 42¹ on materiaalõiguse norm. RavS

§ 122 lg 5¹ kohaselt jõustus RavS § 42¹ 1. jaanuaril 2006. Kuna Ravimiamet võttis vaidlustatud

haldusakti vastu 1. veebruaril 2006. a, siis puudus tal selleks õigus RavS § 49 lg 1 p 3 alusel ja

Yliopiston Apteekki OÜ tegevusluba tuleb tühistada. Ringkonnakohus leidis, et kuna Ravimiameti

otsus tuleb tühistada seaduse ebaõige kohaldamise tõttu, siis ei ole kohtul vaja võtta seisukohta

kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. Ravimiameti kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus täies ulatuses

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning jätta

jõusse Tartu Halduskohtu otsus, samuti mõista OÜ-lt Nurme Apteek Ravimiameti kasuks välja

menetluskulud. Kassaator põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

1. Ringkonnakohus on rahuldanud kaebuse ilma kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist kindlaks

tegemata ja on seega oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mille kohaselt peab

tühistamiskaebuse rahuldamiseks olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt peab olema

õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi.

2. Vaidlustatud haldusakt ei riku OÜ Nurme Apteek õigusi. PS §-s 31 sätestatud õigus

ettevõtlusvabadusele on negatiivne vabadus, mida saab üksnes piirata, mitte aga riigi poolt juurde

anda. Praegusel juhul on tegemist konkurentsiprobleemiga, kuid RavS § 42¹ lg 1 eesmärk ei ole juba

turul tegutsevate ettevõtjate konkurentsipositsiooni säilitamine ja neile subjektiivsete õiguste

loomine, vaid rahvatervise kaitse. Haldusakt ei riku ka OÜ Nurme Apteek õiguspärast ootust.

3. Võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus kohelda erinevalt isikuid, kes on tegevusloa avalduse

esitanud enne 1. jaanuari 2006. a ja kelle avalduse alusel on ka otsus tehtud enne 1. jaanuari 2006. a,

ning isikuid, kes on avalduse esitanud küll enne 1. jaanuari 2006. a, kuid kelle avalduse alusel ei ole

enne 1. jaanuari 2006. a otsust tehtud.

4. Ringkonnakohtu otsus on ebaselge, resolutsioonist ei nähtu, kas tegemist on Ravimiameti otsuse

tervikuna tühistamisega või tühistamisega ainult osas, millega Yliopiston Apteekki OÜ-le anti

tegevusluba. Ravimiameti otsuse tervikuna tühistamine ei ole põhjendatud, sest sellega anti kokku 26

tegevusluba 18 erinevale isikule. Lisaks on ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis valesti märgitud

otsuse kuupäev ja Yliopiston Apteekki OÜ nimi, Ravimiamet andis Yliopiston Apteekki OÜ-le

tegevusloa 26. jaanuari 2006. a otsusega nr IN-1-3/06/28.

5. Tartu Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et RavS § 42¹ on materiaalõiguse norm. Tegemist on

menetlusõigusliku piiranguga, mille rakendamiseks ei olnudki vaja vastu võtta eraldi sätteid, sest

seda reguleerib HMS § 5 lg 5. Seega on Ravimiameti haldusakt õiguspärane, sest järgis

haldusmenetluse alguses kehtinud menetlusõigust. Isegi kui RavS § 42¹ ei oleks menetlusnorm,

puudunuks Ravimiametil seadusest tulenevad võimalused keelduda Yliopiston Apteekki OÜ-le

tegevusloa väljaandmisest, sest see oleks põhjendamatult rikkunud Yliopiston Apteekki OÜ

subjektiivseid õigusi.

7. Vastustaja OÜ Nurme Apteek leiab, et kassatsioonkaebus on alusetu ning seda ei tule rahuldada,

Tartu Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja OÜ Nurme Apteek kantud õigusabikulud tuleb

panna Ravimiameti kanda. OÜ Nurme Apteek arvates on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et

RavS § 42¹ on materiaalõiguse norm, mis ütleb, millise otsuse haldusorgan peab tegema, kuid mitte

seda, kuidas ta otsuse vastu võtab. Samuti leiab OÜ Nurme Apteek, et RavS § 42¹ annab üldapteegi

pidajale PS § 31 täiendava ettevõtlusvabaduse tagatise, garanteerides apteegi jätkusuutlikuks

majandamiseks vajaliku teenindava elanikkonna hulga. Selle garantii rikkumine kahjustab vastustaja

subjektiivseid õigusi. OÜ Nurme Apteek toetub "Ravimiseaduse §-ga 42¹ täiendamise seaduse"

eelnõu seletuskirjale ja Riigikohtu praktikale. Õigustloov akt võib luua subjektiivseid õigusi ilma, et

sättes oleks otsesõnu toodud välja vastavate õiguste tekkimine. Samuti on Riigikohus 21. detsembri

2001. a lahendis asjas nr 3-3-1-67-01 ja 10. oktoobri 2003. a lahendis asjas nr 3-3-1-62-03

tunnustanud kolmandate isikute õigust vaidlustada õigusvastaselt väljastatud lubasid. Vaidlustatud

haldusakt on niisiis vastuolus selle andmise ajal kehtinud materiaalõigusega ning HMS § 54 alusel

õigusvastane. OÜ Nurme Apteek arvates on ringkonnakohtu otsus selge - sellega tühistati menetlusse

kaasatud kolmandale isikule antud tegevusluba nr 249. Muus osas pole haldusakti vaidlustatud.

Ringkonnakohtu otsuse väidetavate puuduste kõrvaldamist võinuks kassaator taotleda TsMS § 447

korras.

8. Kolmas isik Yliopiston Apteekki OÜ toetab Ravimiameti kassatsioonkaebust ja nõustub

taotlusega tühistada ringkonnakohtu otsus, jättes jõusse halduskohtu otsus ning kohtukuld vastustaja

kanda. Yliopiston Apteekki OÜ leiab, et vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta OÜ Nurme Apteek õigusi

ega õiguspärast ootust. Ka kolmandal isikul on võrdne õigus tegelda ettevõtlusega ja vaidlustatud

haldusakti tühistamine riivab otseselt tema subjektiivseid õigusi. OÜ Nurme Apteek väited

subjektiivsete õiguste rikkumiste kohta on paljasõnalised ja õiguslikult põhjendamata. RavS § 42¹ ei

ole materiaalõiguse norm, vaid menetlusnorm. Isegi kui RavS § 42¹ oleks materiaalõiguse norm, on

Riigikohus 17. märtsi 1999. a lahendis asjas nr 3-4-1-2-99 leidnud, et igaühel, kes on hakanud oma

seadusega lubatud õigust realiseerima, on õigus mõistlikule ootusele, et seda lubatut ka tema suhtes

rakendatakse. Yliopiston Apteekki OÜ õiguspärast ootust, et tema taotlus rahuldatakse, tugevdas

sotsiaalministri 7. detsembri 2005. a kiri, milles kinnitati, et RavS § 42¹ ei kohaldata enne 1. jaanuari

2006 esitatud taotlustele. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on kassaatori välja toodud põhjustel

ebaselge.

9. Riigikohtu istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Ravimiameti esindaja leidis

täiendavalt, et on alust kahelda RavS § 42¹ Põhiseadusele vastavuses, kuivõrd seadusandja on jätnud

sätestamata rakendusnormid. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet, sest erinevalt on koheldud

neid, kes esitasid tegevusloa avalduse enne 1. jaanuari 2006. a ja kelle avalduse alusel on ka otsus

tehtud enne 1. jaanuari 2006. a, ning isikuid, kes on avalduse esitanud küll enne 1. jaanuari 2006. a,

kuid kelle avalduse alusel ei ole enne 1. jaanuari 2006. a, otsust tehtud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud

halduskohtumenetluse norme, rahuldades OÜ Nurme Apteek kaebuse ilma kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumist kindlaks tegemata. Ringkonnakohus on leidnud, et vaidlustatav haldusakt on

õigusvastane, kuid ei ole kontrollinud, kas see rikub ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi.

11. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et on varasemas praktikas tunnistanud kolmandate isikute

õigust vaidlustada lubasid/litsentse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2003. a otsus asjas

nr 3-3-1-62-03 ja 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01). Samuti on Riigikohtu erikogu

20. detsembri 2001. a määruses asjas nr 3-3-1-8-01 leidnud, et õigustloov akt võib anda isiklikke

õigusi, ilma et nende tekkimise fakt oleks otsesõnu välja toodud.

Otsustamaks selle üle, kas praegusel juhul rikub vaidlustatud haldusakt OÜ Nurme Apteek

subjektiivseid õigusi, tuleb Riigikohtu halduskolleegiumil analüüsida RavS § 42¹ lg 1 olemust ja

eesmärki.

12. Esmalt märgib Riigikohtu halduskolleegium, et RavS § 42¹ lg 1 näol on tegemist materiaalõiguse

normi, mitte menetlusnormiga. Ringkonnakohus on leidnud õigesti, et Ravimiseaduses reguleerivad

tegevusloa väljaandmist, seega haldusmenetlust RavS §-d 46-52. RavS § 49 lg 1 p 3 alusel võib

Ravimiamet keelduda tegevusloa väljaandmisest, kui selle taotleja tegutsemiskoht ei vasta seaduses

või seaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastavad nõuded ja piirangud annab

aga RavS § 42¹. Sellest järeldub, et RavS § 42¹ on materiaalõiguse norm.

RavS § 122 lg 5¹ kohaselt jõustus RavS § 42¹ 1. jaanuaril 2006. Kuna Ravimiamet andis Yliopiston

Apteekki OÜ-le tegevusloa 26. jaanuari 2006. a otsusega nr IN-1-3/06/28 alates 1. veebruarist 2006,

tulnuks Ravimiametil kohaldada 1. jaanuaril 2006 jõustunud RavS § 42¹.

13. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et ei jaga Ravimiameti esindaja kahtlusi selles osas, et RavS

§ 42¹ on vastuolus Põhiseadusega, sest puudub selle rakendamist täpsustav kord. Ravimiseaduse

§ 122 lg 5¹ välistab igasugused kahtlused RavS § 42¹ jõustumise ja kohaldamise küsimuses. Liiatigi

avaldati seaduse muudatused ligikaudu aasta enne nende jõustumist. Kuivõrd Yliopiston Apteekki

OÜ esitas avalduse tegevusloa saamiseks 27. detsembril 2005. aastal, seaduses ei olnud sätestatud

avalduse läbivaatamise tähtaega ja menetluseks kuluvat aega ei olnud taotluse vastuvõtmisel võimalik

ette näha, ei saanud Yliopiston Apteekki OÜ-l tekkida õiguspärast ootust, et tema taotlus vaadatakse

läbi veel enne 1. jaanuari 2006, seda hoolimata sotsiaalministri 7. detsembri 2005. a kirjast Eesti

Apteekide Ühendusele, milles kinnitati, et RavS § 42¹ ei kohaldata enne 1. jaanuari 2006 esitatud

taotlustele. Ministri kirjaga ei saa reguleerida RavS § 42¹ kohaldamist, liiatigi vastupidiselt seaduses

sätestatule.

Erinevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi 1999. a otsuses asjas nr 3-

4-1-2-99 toodule, mille kohaselt on igaühel õigus mõistlikule ootusele, et seadusega lubatut

rakendatakse isikute suhtes, kes on hakanud oma õigust realiseerima, ei saa praegusel juhul rääkida,

et Yliopiston Apteekki OÜ hakkas oma õigusi realiseerima, sest tal puudus õiguspärane ootus

taotluse rahuldamiseks enne 1. jaanuari 2006 kehtinud Ravimiseaduse regulatsiooni alusel.

Riigikohtu halduskolleegium täheldab, et RavS § 42¹ lg 1 ei ole diskretsiooninorm ja seega juhul, kui

Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on linnas, kus soovitakse tegevust alustada, ühe üldapteegi

kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku, ei anta välja uusi

üldapteegi tegevuslubasid.

14. Riigikohtu halduskolleegiumi arvates on RavS § 42¹ lg 1 eesmärk eelkõige avaliku huvi -

rahvatervise - kaitse. Oluline on tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlasem jaotumine tervel

Eesti territooriumil, et kindlustada isikutele ravimite võrdsem ning parem kättesaadavus ja vältida

apteekide kuhjumist tihedamini asustatud paikkondades ning vastupidi vähenemist vähem asustatud

piirkondades. Samas on seadusandja Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas pidanud

oluliseks vajadust kehtestada asulates geograafiline piirang selleks, et tagada jätkusuutlike ja

majandamisvõimeliste apteekide olemasolu. Riigikohtu halduskolleegium on veendunud eeltoodud

eesmärkide legitiimsuses. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et kui norm kaitseb

avaliku huvi kõrval ka isiku huve, siis tuleneb sellest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest

kinnipidamist (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a otsus asjas nr 3-3-1-15-01 ning Riigikohtu

halduskolleegiumi 10. juuni 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-38-03).

15. Seetõttu leiab Riigikohtu halduskolleegium, et RavS § 42¹ lg 1 reguleerib apteegipidaja

ettevõtlusvabaduse kasutamist ka sellel teel, et aitab vältida ülemäärast konkurentsi apteekide turul,

kus konkurentsis püsimise eesmärgil kasutaks apteegid vahendeid, mis võiksid seada ohtu adekvaatse

tervisekaitse. Siinkohal viitab Riigikohtu halduskolleegium oma varasemale praktikale, kus

kolleegium on 17. aprilli 2002. a otsuses asjas nr 3-3-1-19-02 leidnud, et Ühistranspordiseaduse

vaidlusaluse sätte eesmärgiks võib olla ka vedaja huvide kaitse, kui see aitab kaasa veoteenuste

osutamise stabiilsusele, ohutusele ja reisijate sõidumugavuste loomisele. Veoteenuste osutamise

stabiilsust või ohutust häiriks näiteks see, kui sama väljumisaja tõttu ei jätkuks enam reisijaid

mõlemale sõidukile ja seetõttu muutuks vedu majanduslikult mittetasuvaks või kui tuleks vähendada

kulutusi ohutusele. Ka kulutused reisijate sõidumugavustele võivad väheneda, kui ülemäärane

konkurents või vedaja põhjendamatu ebakindlus veoteenuste turul seda tingivad.

Seega on praegusel juhul Ravimiameti otsusega rikutud OÜ Nurme Apteek huve, rikutud on

apteegiteenuse osutamise stabiilsust ja ohutust.

16. Tulenevalt eeltoodust leiab Riigikohtu halduskolleegium, et Ravimiameti kassatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2006. a otsus, mis tühistas Ravimiameti

26. jaanuari 2006. a otsuse nr IN-1-3/06/28 osas, millega anti 1. veebruarist 2006 Yliopiston

Apteekki OÜ-le tegevusluba nr 249, tuleb jätta jõusse, täiendades selle motiive osas, mis puudutab

OÜ Nurme Apteek subjektiivsete õiguste rikkumise kontrollimist.

17. Kassatsioonimenetluses on menetlusosalised esitanud menetluskulude (õigusabikulude)

vastaspoolelt väljamõistmise taotlused järgnevalt: Ravimiamet 15 040 krooni, OÜ Nurme Apteek

27 287 krooni, kolmas isik Yliopiston Apteekki OÜ 42 626 krooni 98 senti. Riigikohtu istungil leidis

OÜ Nurme Apteek esindaja, et Yliopsiton Apteekki OÜ õigusabikulud on suureks paisutanud

esindaja vahetus, selle riski peaks kandma aga menetlusosaline ise, mitte vastustaja. Ravimiameti

kohtukulude suhtes OÜ Nurme Apteek esindajal vastuväiteid ei olnud. Kuivõrd kassatsioonkaebus

jääb rahuldamata, peab Riigikohtu halduskolleegium mõistlikuks, et menetlusosalised kannavad

kassatsiooniastmes tehtud kulutused ise. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque