3-1-1-123-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-123-06

Otsuse kuupäev

4. aprill 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Jüri Kerna süüdistusasi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 25. novembri 2006. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-06-1611

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. Kerna kaitsja Lembit Nirgi, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

7. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 4. mai 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a

kohtuotsused Jüri Kerna osas ja saata kriminaalasi tema süüdistuses uueks arutamiseks Viru

Maakohtule.

2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista Rakvere Advokaadibüroo kasuks 1593 (üks tuhat viissada üheksakümmend

kolm) krooni seoses kassatsiooni koostamisega vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt ja lugeda see

summa KrMS 175 § lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Kerna tunnistati Viru Maakohtu 4. mai 2006. a kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, millest KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt

ärakandmisele 6 kuud. Ülejäänud 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi

kolme-aastase katseajaga täitmisele pööramata. Sama otsusega tunnistati süüdi Elmo Mandel, kuid

tema osas ei ole kassatsiooni esitatud.

J. Kerna tunnistati süüdi selles, et ta koos E. Mandeliga 12. augustil 2005. a kella 02.00 ja 03.00 ajal

edasiandmise eesmärgil vedas renditud sõiduautoga Tallinnast Rakverre suures koguses narkootilist

ainet. Kohtuotsusest nähtuvalt kasutas kohus tema süü tuvastamisel järgmisi tõendeid: J. Kerna

kohtueelses

menetluses

antud

ütlusi

süü

omaksvõtu

kohta;

eksperdi

arvamusi

isiku

kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 28 ja narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525;

jälitustegevuse protokolli kaassüüdistatava E. Mandeli kõneluste pealtkuulamise kohta ning

tunnistajate A. F-i ja V. J-i ütlusi selle kohta, et J. Kerna juhitud autos oli narkootiline aine. J. Kerna

ristküsitlemisel saadud ütlused hindas kohus ebausaldusväärseteks ja seetõttu jättis need tõendite

kogumist välja.

2. J. Kerna esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, mille palus end õigeks mõista, väites et ta ei

teadnud midagi narkootikumide olemasolust E. Mandeli renditud autos. Apellant eitas nii tahtlust kui

ka eelnevat kokkulepet narkootikumide veoks süüdistuses kirjeldatud ajal.

3. Viru Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a kohtuotsusega jäeti apellatsioon rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus täielikult maakohtu otsuse põhiosas esitatud

asjaoludega ja jättis need KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt kordamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE OSALISTE PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Kerna kaitsja Lembit Nirgi. Kaitsja taotleb

ringkonnakohtu ja maakohtu otsuste tühistamist ja J. Kerna õigeksmõistmist.

Kassaatori arvates ei ole tõendatud süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus narkootikumide

edasitoimetamiseks. Tuvastamata on J. Kerna eesmärk ja tahtlus narkootikume edasi toimetada või

edasi anda. Neil põhjustel leiab kaitsja, et kohtute järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud

asjaoludele.

Kohtud

on

kohaldanud

ebaõigesti

materiaalõigust

ja

rikkunud

oluliselt

kriminaalmenetlusõigust.

5. Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Marge Voogma leiab kassatsioonivastuses, et J. Kerna

süüditunnistamisel on kohtud juhindunud kriminaalmenetluse normidest ja kohaldanud õigesti

materiaalõigust. Kohtuotsused on põhjendatud ja nende tühistamiseks alust ei ole.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Maa- ja ringkonnakohtu kohtuotsusest nähtuvalt moodustus tõendite kogum, millele kohtud

tuginesid J. Kerna süüdimõistmisel, järgmistest tõenditest: J. Kerna kohtueelses menetluses antud

ütlused süü omaksvõtu kohta; eksperdi arvamused isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis nr 28 ja

narkootilise aine ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525; jälitustegevuse protokoll kaassüüdistatava

E. Mandeli kõneluste pealtkuulamise kohta ning tunnistajate A. F.-i ja V. J.-i ütlused selle kohta, et

J. Kerna juhitud autos oli narkootilist ainet.

7. Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 sätestab kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõtte.

Nimetatud põhimõte sisaldab muuhulgas ka seda, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele,

mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (KrMS

§ 15 lg 1).

8. Kui isikuliste tõendite kohtuliku uurimise põhimeetodiks on ristküsitlus, siis esemelistest tõenditest

saab uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi kohtulik uurimine toimuda

üksnes läbi selle avaldamise. Seejuures tuleb järgida KrMS §-s 296 sätestatud nõudeid. Nendest

nõuetest tulenevalt on uurimistoimingu protokolli või muu dokumendi osaline või täielik avaldamine

võimalik vaid juhul, kui seda taotleb kohtumenetluse pool (KrMS § 296 lg 1) ja kui kohus leiab, et

uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi võib avaldada ja seda on võimalik

tõendina kasutada, ning kui kohus määrab selle avaldamise (KrMS § 296 lg 3). Viimatinimetatud

määrus peab tulenevalt KrMS § 145 lg 1 p-st 2 olema kantud kohtuistungi protokolli.

9. Kriminaalkolleegium on varasemalt märkinud, et kohtuliku uurimise vahetuse ja suulisuse

printsiibi tegelik realiseerumine kohtulikus arutelus peab olema kohtuistungi protokollis võimalikult

täpselt kajastatud ja otsuse lugejale jälgitav. See tähendab, et kohus peab toimiku materjalide

avaldamisel täpselt määratlema, millised tõendid ja millises ulatuses ta avaldab ning millist lehekülje

numbrit iga tõend kannab. Eelkõige võimaldab see kohtumenetluse pooltel aru saada, milline on

kohtus vahetult ja suuliselt uuritud tõendite kogum, millel süüdi- või õigeksmõistev kohtuotsus

põhineb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-124-05, RT III 2006, 1, 4,

p 11). Samuti on kriminaalkolleegium rõhutanud, et kohtuistungi protokoll peab olema koostatud

sellise täpsusastmega, et vajadusel oleks võimalik kontrollida asjaolusid, mis on temas fikseeritud -

näiteks kohtuistungil avaldatud materjalide asukohta ning sisu. Ning selleks, et tagada kohtuistungi

protokolli nõuetekohane täpsus, on KrMS §-s 158 kehtestatud kord, mille kohaselt kohtumenetluse

pooled võivad taotleda protokolli parandamist ning selliste taotluste lahendamise kord (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-50, RT III 2006, 22, 202, p 6).

10. Käesolevas kriminaalasjas taotles prokurör maakohtu istungil kriminaaltoimiku lehekülgedel 2-4,

14-15, 24-25, 46-53, 57-59, 64-65, 67, 69-70, 75-77, 88-90, 92-97, 98-100, 103, 108, 111, 120-124,

136-142, 145-146, 151- 155 ja 164-170 asuvate uurimistoimingute protokollide ja muude

dokumentide avaldamist (tl 260). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei lahendanud kohus aga

prokuröri taotlust ega avaldanud toimiku materjale. Seega ei esitatud ega uuritud kohtulikul uurimisel

ka eksperdi arvamust kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktis (tl 151-152) ega narkootilise aine

ekspertiisi aktis nr AN-925-05/5525 (tl 64-65) nagu ka jälitustegevuse protokolle (tl 108-111 ja 153-

155), mistõttu kohus ei saanud otsuse tegemisel neid tõendeid käsitleda ega neile tugineda.

11. Maakohtus viidi läbi J. Kerna ristküsitlus, kuid vaatamata sellele lugesid kohtud usaldusväärseks

tema kohtueelses menetluses antud ennast süüstavad ütlused. Teised tema ütlused - kohtueelses

menetluses antud ütlused, milles J. Kerna enda süüd ei tunnistanud, ja ristküsitluse käigus antud

ütlused - luges kohus ebausaldusväärseiks ja ennastõigustavaiks (tl 282, 286).

12. Kriminaalkolleegium on varasemates lahendites märkinud, et tulenevalt KrMS §-st 289 ja § 293

lg-st 1 on lubatud avaldada kohtueelsel uurimisel antud ütlusi ka süüdistatava ristküsitlusel, kuid

selline ütluste avaldamine on lubatav vaid kohtumenetluse poole taotlusel, kui kohtus antavad ütlused

on vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, ning taoline ütluste avaldamine saab teenida

vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Seega võib kohus pärast

süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses

märkida, et kuna selle süüdistatava poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine

kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele, kuid kohus ei saa sellises olukorras

eelistada kohtueelses menetluses antud ütlusi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused

kriminaalasjades nr 3-1-1-52-06, RT III 2006, 28, 254, p 8 ja nr 3-1-1-68-06, RT III 2006, 40, 338,

p 11).

13. Tuginedes otsuse tegemisel avaldamata ja uurimata tõenditele ning süüdistatava kohtueelses

menetluses antud ütlustele, jättes seejuures kõrvale tema ristküsitlusel antud ütlused, rikuti J. Kerna

süüdimõistmisel oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 4. mai 2006. a ja Viru Ringkonnakohtu 25. septembri 2006. a

kohtuotsused J. Kerna osas ja saadab kriminaalasja tema süüdistuses uueks arutamiseks Viru

Maakohtule. Tulenevalt asjaolust, et kohtuotsused tühistati kriminaalmenetlusõiguse olulise

rikkumise tõttu, ei ole kriminaalkolleegiumil võimalik anda hinnangut kassatsiooni väidetele

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta.

14. Koos kassatsiooniga esitas J. Kerna kaitsja taotluse riigi õigusabi osutamise eest kaitsjatasu

väljamõistmiseks summas 1350 krooni, millele lisandub käibemaks 243 krooni. Kolleegium leiab, et

tulenevalt justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava

tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja

kord" § 2 lg 2 p-st 2 ja § 8 lg-st 1 kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. Kriminaalmenetluse

seadustiku § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu lugeda menetluskulude hulka.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg