3-2-1-31-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-31-07

Määruse kuupäev

Tartu, 3. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

VIRU KEEMIA GRUPP AS-i kaebus Aktsiaseltsi KJ

Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11. novembri 2002. a

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-05-14924

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VIRU KEEMIA GRUPP AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja VIRU KEEMIA GRUPP AS (registrikood xxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando.

Puudutatud isik Ingrid Proos (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Piret Blankin.

Puudutatud isik Aktsiaselts KJ Vaigutööstus (registrikood

xxxxxxxx) (pankrotis), esindaja pankrotihaldur Kalle Mõtsnik.

Puudutatud isik Aktsiaseltsi KJ Vaigutööstus (registrikood

xxxxxxxx) (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek, esindaja

pankrotitoimkonna esimees Andres Hermet.

Asja läbivaatamise kuupäev

12. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus, millega tühistati Harju

Maakohtu 14. septembri 2006. a määrus, millega maakohus tuvastas AS-i KJ Vaigutööstus

võlausaldajate 11. novembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühistuse, ja rahuldada osaliselt

VIRU KEEMIA GRUPP AS-i määruskaebus.

2. Teha uus määrus, millega jätta I. Proosi määruskaebus Harju Maakohtu 14. septembri

2006. a määruse peale läbi vaatamata.

3. Tagastada Aare Raigi Advokaadibüroole 12. jaanuaril 2007. a VIRU KEEMIA GRUPP AS-i

määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. VIRU KEEMIA GRUPP AS (avaldaja) esitas 4. juulil 2005. a Tallinna Linnakohtule kaebuse,

milles palus tunnistada kehtetuks AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11. novembri

2002. a üldkoosoleku otsused.

Avaldaja on AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldaja. Tallinna Linnakohus kuulutas

23. oktoobri 2001. a otsusega välja AS-i KJ Vaigutööstus pankroti ning nimetas pankrotihalduriks

Ingrid Proosi. AS-i KJ Vaigutööstus pankrotimenetluse lõpetamise otsustamisel 6. juunil 2005. a

esitas pankrotihaldur kohtule AS-i KJ Vaigutööstus võlausaldajate 11. novembri 2002. a

üldkoosoleku protokolli, mille kohaselt võtsid võlausaldajad üldkoosolekul vastu kaks otsust:

1) halduril sõlmida Maria Mägi Advokaadibürooga õigusabileping tingimustega 1500 krooni tund,

millele lisandub käibemaks ning 6% pankrotivarasse reaalselt laekunud AS-i KJ Vaigutööstus kasuks

mõistetud summadest. Advokaadibüroole reaalselt pankrotivara hulka laekunud summade arvel

makstav 6% sisaldab 1500-kroonist tunnitasu;

2) juhul kui Tallinna Ringkonnakohus jätab rahuldamata AS-i KJ Vaigutööstus hagi AS-i Eesti

Ühispank vastu tehingu osalise tühisuse tunnustamiseks ning tühise tehingu järgi saadud 17 193 733

krooni tagastamiseks, on halduril otstarbekas nimetatud nõue hinnaga 50 000!100 000 krooni

inkassofirmale võõrandada.

Kaebuse kohaselt rikkus pankrotihaldur oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna jättis

Ametlikes Teadaannetes avaldamata teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta ega

teavitanud avaldajat ka muul viisil. See rikkumine on üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise

aluseks nii enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 271 lg 1 järgi kui ka alates

1. jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 83 lg 1 järgi. Üldkoosoleku otsustega rikuti võlausaldajate

ühiseid huve, mis on kehtiva PankrS § 83 lg 1 kohaselt samuti üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamise aluseks. Enam kui 17 miljoni krooni suuruse nõude võõrandamine 50 000!100 000

krooni eest ilma enampakkumist korraldamata rikub võlausaldajate õigust saada pankrotimenetluse

käigus oma nõudele rahuldust võimalikult suures ulatuses. 11. novembri 2002. a üldkoosoleku

toimumise ajaks ei olnud pankrotihaldur nimetatud nõude sissenõudmiseks AS-ilt Eesti Ühispank

veel hagi kohtusse esitanudki. Pankrotihaldur loovutas 11. novembri 2002. a üldkoosoleku otsusele

viidates 17 777 800 krooni nõudeõiguse AS-i SEB Eesti Ühispank vastu riiulifirmale OÜ Premia

Invest hinnaga 200 000 krooni ja 10% AS-ilt SEB Eesti Ühispank laekuvast summast, s.o kokku

hinnaga 1 977 780 krooni, mis on 15 800 020 krooni vähem kui AS-ilt SEB Eesti Ühispank

väljamõistetud summa. Kuna muu pankrotivara puudub, jääks avaldaja nõue 7 221 868 krooni 75

senti AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotimenetluses suuremas osas rahuldamata.

Kaebuse 12. septembri 2005. a täienduses palus avaldaja tunnustada AS-i KJ Vaigutööstus

(pankrotis) võlausaldajate 11. novembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisust põhjusel, et

pankrotihaldur ei teavitanud teda üldkoosoleku toimumisest, millega rikkus sel ajal kehtinud PankrS

§ 26 lg-s 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Alternatiivse nõudena palus avaldaja

tunnistada nimetatud otsused kehtetuks alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 83 lg 1 alusel,

kuna otsuste tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda ning otsused rikuvad võlausaldajate

ühiseid huve.

Kaebuse 3. veebruari 2006. a täienduses leidis avaldaja, et tunnistaja A. Sihti ütlused tõendavad, et

vaidlusalust üldkoosolekut üldse ei toimunud ning tunnistaja koosoleku protokolli tegelikult ei

allkirjastanud. Sama ilmnes ka käekirjaekspertiisi tulemustest. Seega ei väljenda üldkoosoleku

protokollis fikseeritud otsused võlausaldajate tahet ja ainuüksi ülaltoodud asjaolud on piisavaks

aluseks otsuste tühisuse tuvastamiseks.

2. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek leidis, et kaebus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Pankrotihaldur rikkus 11. novembri 2002. a võlausaldajate üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. 11. novembril 2002. a vastuvõetud koosoleku otsused kahjustavad

võlausaldajate huve.

3. Pankrotihaldur I. Proos palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et võlausaldaja oli teadlik

vaidlusaluse üldkoosoleku toimumisest. Ta palus kohaldada hagi aegumist, kuna kaebus on esitatud

pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. VIRU KEEMIA GRUPP AS-il ei olnud 11. novembril

2002. a toimunud üldkoosolekul hääleõigust, mistõttu tal ei ole õigus sellel koosolekul vastuvõetud

otsuseid vaidlustada. Vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole võlausaldajatele kahjulikud.

4. Tallinna Linnakohtu 28. novembri 2005. a määrusega vabastati I. Proos AS-i KJ Vaigutööstus

(pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest ning uueks pankrotihalduriks määrati Kalle Mõtsnik. Uus

pankrotihaldur leidis, et VIRU KEEMIA GRUPP AS-i kaebus on põhjendatud. Vaidlusaluse

üldkoosoleku protokolli sisu viitab sellele, et taolist üldkoosolekut ei saanud toimuda. Kuna

väidetava 11. novembri 2002. a üldkoosoleku toimumise ajaks ei olnud võlgnik esitanud hagi esimese

astme kohtusse, ei olnud põhjust võtta üldkoosolekul vastu otsust selle kohta, mis saab juhul, kui

teise astme kohus jätab rahuldamata AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi Eesti Ühispanga vastu

tehingu osalise tühisuse tunnustamiseks ja tühise tehingu järgi saadu tagastamiseks.

5. I. Proos (edaspidi endine pankrotihaldur) esitas 15. veebruaril 2006. a Harju Maakohtule avalduse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse astumiseks AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) (kostja)

poolel. Harju Maakohus kaasas 14. märtsi 2006. a määrusega endise pankrotihalduri menetlusse

puudutatud isikuna. Maakohus leidis, et kuna pankrotiseadus ei sätesta otsesõnu võlausaldajate

üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise korda, sobib selle vaidluse lahendamiseks

rohkem hagita menetlus. Selles menetluses on PankrS § 83 lg 4 ja lg 5 järgi üldjuhul

menetlusosalisteks kaebuse esitaja, pankrotihaldur ja võlausaldajate üldkoosoleku nimel

pankrotitoimkonna esimees, seetõttu on põhjendatud kaasata menetlusse ka väidetava üldkoosoleku

toimumise ajal võlgniku pankrotihalduriks olnud isik.

6. Harju Maakohus rahuldas 14. septembri 2006. a määrusega kaebuse ja tuvastas AS-i KJ

Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11. novembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Määruse põhjenduste kohaselt pidi pankrotihaldur vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud

PankrS § 26 lg-s 4 sätestatu kohaselt määrama võlausaldajatele hääled igal üldkoosolekul uuesti.

Seega tuli teavitada üldkoosoleku toimumisest kõiki võlausaldajaid, ka neid, kelle nõue on

vaidlustatud. Võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud otsused on õigustoimingud, kuna nad toovad

endaga kaasa kindlaid õiguslikke tagajärgi, mistõttu tuleb nende kehtivuse või kehtetuse

kontrollimisel lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse 4. osast. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis)

endine pankrotihaldur rikkus võlausaldajate 11. novembri 2002. a koosoleku kokkukutsumisel

võlausaldajate õigust osaleda koosolekul ning ei kutsunud VIRU KEEMIA GRUPP AS-i ja

Maksuameti esindajaid koosolekule. Asjas uuritud tõendid (avaldaja seadusliku esindaja seletus,

tunnistaja ütlus (enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 90 lg 2

kohaselt lubatud tõendid), kohtu määratud käekirja ekspertiisi eksperdiarvamus) lükkavad veenvalt

ümber endise pankrotihalduri kohtuistungil vande all antud seletuse üldkoosoleku toimumise kohta.

Kuna eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et tegelikult 11. novembril 2002. a AS-i KJ Vaigutööstus

(pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekut ei toimunud, siis on ka väidetavalt võlausaldajate

vastuvõetud otsused tühised. Seega ei oma 11. novembri 2002. a võlausaldajate üldkoosoleku otsused

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause kohaselt õiguslikke tagajärgi algusest

peale.

Kaebuse esitamise tähtaegsuse küsimust või aegumise küsimust otsuste tühisuse tuvastamisel tekkida

ei saa. Enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 271 lg 2 sätestas 10-päevase tähtaja üksnes

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuete esitamiseks, s.t seaduses ettenähtud korras

kokkukutsutud ja otsustusvõimelise üldkoosoleku vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks

PankrS §-s 271 sätestatud alustel. Erinevalt eeltoodust on tühised üldkoosoleku otsused kehtetud

algusest peale ning otsuste tühisuse tuvastamise nõuetele 10-päevast tähtaega ei kohaldata.

7. 29. septembril 2006. a esitas endine pankrotihaldur määruskaebuse, paludes maakohtu määruse

tühistada ning jätta kaebuse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.

8. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotihaldur K. Mõtsnik ja pankrotitoimkonna esimees

A. Hermet leidsid, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

9. VIRU KEEMIA GRUPP AS leidis, et maakohus võttis määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna

endisel pankrotihalduril puudub TsMS § 660 lg 3 tähenduses kaebeõigus. Tema õigusi kaevatava

määrusega ei kitsendata, tal ei ole AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotimenetlusega puutumust.

Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb sisuliselt läbi vaadata, palus VIRU KEEMIA

GRUPP AS jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

11. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. detsembri 2006. a määrusega maakohtu määruse ning saatis

asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus võttis õigesti endise pankrotihalduri määruskaebuse menetlusse.

AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) endise pankrotihalduri menetlusse kaasamise taotluse aluseks oli

asjaolu, et selles tsiviilasjas tuvastatavate asjaolude tõttu on AS-il KJ Vaigutööstus (pankrotis) või

VIRU KEEMIA GRUPP AS-il võimalik tema vastu nõudeid esitada. Sellist seisukohta toetas ka

VIRU KEEMIA GRUPP AS oma vastuses endise pankrotihalduri avaldusele tema kolmanda isikuna

menetlusse kaasamise kohta. Kuna maakohus tuvastas 11. novembri 2002. a võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste tühisuse, ei olnud see alus määruskaebuse esitamise ajaks ära langenud ning

puudub põhjus väita, et endise pankrotihalduri õigust kaevatava kohtumäärusega TsMS § 660 lg 3

tähenduses ei kitsendata ja tal puudub määruskaebuse esitamise õigus.

Määruse kohaselt menetles maakohus asja vääralt hagita asjana. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse

pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

Vaidlusalune võlausaldajate üldkoosolek toimus 11. novembril 2002. a ja sel ajal kehtinud

pankrotiseadus ei sätestanud eraldi võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse

lahendamise korda. Kohtupraktikas lahendati neid asju hagita menetluses. Alates 1. jaanuarist 2004. a

kehtiva PankrS § 83 lg 5 järgi saab võlausaldajate üldkoosoleku otsust vaidlustada hagimenetluses.

Kohtumenetluse liigi valikul tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtivast seadusest. VIRU KEEMIA

GRUPP AS esitas kohtule avalduse võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

4. juulil 2005. a, s.o ajal, mil kehtis PankrS § 83 lg-s 5 sätestatud hagimenetluse nõue. Analoogselt on

reguleeritud TsÜS § 38 lg-s 4 ka juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse

tuvastamise menetlus. Sellised nõuded lahendatakse samuti hagimenetluses. Tsiviilasja lahendamine

vales menetluses võis oluliselt mõjutada menetlusosaliste õigusi ja kohtuvaidluse käiku, seetõttu

tuleb asi saata hagimenetluses lahendamiseks esimese astme kohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. VIRU KEEMIA GRUPP AS esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega jätta maakohtu määrus jõusse osas, milles tuvastati AS-i KJ

Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11. novembri 2002. a üldkoosoleku otsuste tühisus, ning jätta

endise pankrotihalduri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus selles osas läbi vaatamata.

Ülejäänud osas, s.o menetluskulude jaotamise osas palub avaldaja saata asja ringkonnakohtule uueks

lahendamiseks. Alternatiivselt palub määruskaebuse esitaja ringkonnakohtu määruse tervikuna

tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, jättes kohaldamata TsMS

§ 664 lg 2. Kuna endisel pankrotihalduril puudutatud isikuna ei ole kaebeõigust, siis tulnuks

määruskaebus jätta läbi vaatamata. Endisel pankrotihalduril kolmanda isikuna ei oleks olnud

kaebeõigust ka juhul, kui maakohus oleks asja lahendanud hagimenetluses.

Õige ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlus pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste kehtivuse üle tuleb lahendada hagimenetluses. Alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva

pankrotiseaduse järgi on menetlusosalisteks nõude (kaebuse) esitaja, pankrotihaldur ja

pankrotitoimkonna esimees. Pankrotihaldur ega võlausaldajate üldkoosolek (või teda esindav

pankrotitoimkonna esimees) ei saa olla üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas kostjaks. Arvestades

pankrotiseaduses sätestatud menetlusosaliste ringi, ei ole asja läbivaatamine hagimenetluses

võimalik. Vaidlus tuleb lahendada hagita menetluses, lähtudes TsMS § 475 lg-st 2, mille kohaselt

vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis on seadusega antud kohtu pädevusse ja mida ei

saa läbi vaadata hagimenetluses.

Isegi juhul, kui asi tulnuks vastavalt PankrS § 83 lg-le 5 lahendada hagimenetluses, on

ringkonnakohus põhjendamatult pidanud asja lahendamist hagita menetluses selliseks menetlusõiguse

normide oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa maakohtu lahendi tühistamise TsMS § 656 lg 2 järgi.

13. Endine pankrotihaldur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse

muutmata. Asja lahendamine hagita menetluses on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis on

piisav alus maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei nõustu ta määruskaebuse esitaja seisukohaga,

et temal puudutatud isikuna (kolmanda isikuna) ei ole kaebeõigust.

14. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.

15. AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium leiab, et VIRU KEEMIA GRUPP AS-i

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, sest taotlusel menetluskulude jaotuse osas asja saatmiseks

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kuna endisel pankrotihalduril ei

olnud selles tsiviilasjas kaebeõigust, siis oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 664 lg 2 alusel jätma

määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Riigikohus teeb TsMS § 691 p 5 alusel koostoimes TsMS

§ 701 lg-ga 3 asjas määruse, millega jätab endise pankrotihalduri määruskaebuse maakohtu määruse

peale läbi vaatamata.

17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et alates 1. jaanuarist 2004. a kehtiva

pankrotiseaduse kohaselt tuleb võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise nõuet menetleda

hagimenetluses vaatamata sellele, et vaieldakse väidetavalt 11. novembril 2002. a toimunud

üldkoosoleku otsuste üle. See tuleneb PankrS § 193 lg-st 1, mille kohaselt enne sama seaduse

jõustumist alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis

tehakse pärast selle seaduse jõustumist, selles seaduses sätestatut. Võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste vaidlustamine on sätestatud PankrS §-s 83. Sama paragrahvi 1. lõike kohaselt võib võlgnik,

võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistab kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis

ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille

vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Nimetatud säte määratleb nii isikute ringi, kellel on

üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õigus, kui ka selle, et üldkoosoleku otsuse vaidlustamine toimub

kohtule nõude esitamisega (TsMS § 363 lg 1 p 1), mitte üldkoosoleku otsuse peale kaebuse

esitamisega, nagu see oli sätestatud enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS §-s 271.

Pankrotiseaduse § 83 lg-s 5 sätestatakse, kes esindab selles vaidluses võlausaldajate üldkoosolekut.

Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et maakohus lahendas hagiasja hagita menetluses, ei saa olla

kohtulahendi tühistamise aluseks, kui sellega ei kaasnenud menetlusosaliste õiguste olulist rikkumist.

Selline käsitus vastab TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandele ! tagada tsiviilasja

lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (vt ka Riigikohtu

30. märtsi 2000. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-00 (RT III 2000, 10, 111) ja Riigikohtu 16. aprilli

2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03 (RT III 2003, 14, 139)).

18. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei mõjutanud asja lahendamine vales menetluses

menetlusosaliste õigusi ega kohtuvaidluse käiku, nagu on ekslikult leidnud ringkonnakohus.

Tsiviilkohtumenetluse menetlusosaliste üldised menetlusõigused on sätestatud TsMS § 199 lg-s 1.

Menetlusosalisel on ka muud samas seadustikus sätestatud õigused (TsMS § 199 lg 2). Nii võib

maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses TsMS § 660 lg 3 kohaselt esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul.

Esimese astme kohtu otsuse peale võib TsMS § 630 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse esitada pool ja

iseseisva nõudega kolmas isik. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kui maakohus

oleks asja lahendanud hagimenetluses, siis ei oleks kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi

endisel pankrotihalduril, kes soovis menetluses olla iseseisva nõudeta kolmas isik kostjal poolel,

olnud võlausaldaja ja võlausaldajate üldkoosoleku vahelises vaidluses maakohtu otsuse peale

iseseisvat kaebeõigust.

Maakohtu määruse kohaselt oli endine pankrotihaldur menetluses võlgniku esindaja kuni halduri

kohustustest vabastamiseni. Ta kuulati kohtumenetluses vande all üle ning ta esitas taotluse

käekirjaekspertiisi määramiseks. Halduri kohustustest vabastamise tõttu taotles ta enda kaasamist

menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel (tlk-d 175!179). Maakohus kaasas

endise pankrotihalduri menetlusse puudutatud isikuna. Kuna maakohus pidi asja lahendama

hagimenetluses (vt määruse p 17), tulnuks võlgniku endine pankrotihaldur vastavalt tema avaldusele

kaasata menetlusse TsMS § 213 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Kuna TsMS § 630 lg 1 järgi ei saa iseseisva nõudeta kolmas isik hagimenetluses maakohtu otsust

vaidlustada, siis on ringkonnakohus endise pankrotihalduri määruskaebust menetledes rikkunud ka

TsMS § 643 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt jätab kohus apellatsioonkaebuse määrusega läbi

vaatamata, kui ilmneb, et apellatsioonkaebus oli võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti või

kui hageja võtab apellatsioonimenetluses hagi tagasi, samuti muul seaduses sätestatud juhul.

19. Kolleegium märgib, et vastavalt TsMS § 457 lg-le 1 on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kolmas isik on hagimenetluses menetlusosaline (TsMS § 198 lg 1 p 1).

Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda või teda võib kaasata kuni kohtuotsuse

jõustumiseni (TsMS § 213 lg 2). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise

tagajärjed on sätestatud TsMS §-s 214. Menetlustoimingud, mis on tehtud enne iseseisva nõudeta

kolmanda isiku kaasamist või menetlusse astumist, on TsMS § 214 lg 1 järgi kehtivad ka tema suhtes

vaatama sellele, et teda menetluses ei olnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 214 lg 2 kohaselt

võib iseseisva nõudeta kolmas isik teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes

hageja või kostja. Tema avaldusel ja menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes

juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse või toiminguga, kelle poolel kolmas

isik menetluses osaleb.

Kui pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu hagimenetluse eelmisele menetlusele

tuginedes, kaitseb iseseisva nõudeta kolmandat isikut TsMS § 214 lg 4, mille järgi võib kolmas isik

esitada vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole

avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet, tõendit või

kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või

kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada

vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või

kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata. Kuna endine pankrotihaldur oli kaasatud võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste vaidlustamise nõude kohtumenetlusse, siis on tal tema vastu esitatud nõude

menetluses õigus esitada TsMS § 214 lg-s 4 märgitud vastuväiteid vaatamata sellele, millises

menetluses maakohus asja lahendas.

20. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et endisel pankrotihalduril puudutatud

isikuna ei oleks kaebeõigust ka juhul, kui asi oleks tulnud lahendada hagita menetluses. Maakohtu

menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib TsMS § 660 lg 3 esimese lause järgi esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

Maakohtu määrusega, millega tuvastati võlausaldajate üldkoosoleku otsuste tühisus, ei kitsendatud

endise pankrotihalduri õigusi.

21. Kuna maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jääb läbi vaatamata ja kohtukulude

nimekirja ei ole esitatud, siis ei ole võlausaldajal õigust kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS

§ 60 lg 3 järgi kohtukulude hüvitamist nõuda.

Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu