3-2-1-23-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-23-07

Määruse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

UJUKOMA OÜ-le rahatrahvi määramine majandusaasta

aruande esitamata jätmise eest.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. detsembri 2006. a määrus

tsiviilasjas nr 2-06-34295

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

UJUKOMA OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja UJUKOMA OÜ (registrikood xxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada UJUKOMA OÜ-le määruskaebuselt 12. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 400

(nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu kohtunikuabi trahvis 16. oktoobri 2006. a trahvimäärusega UJUKOMA OÜ-d

2005. a majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest 3500

krooniga.

UJUKOMA OÜ esitas määruskaebuse trahvimääruse tühistamiseks. Majandusaasta aruande

hilinenult esitamise põhjuseks oli majandustegevuse hooajalisus, väga tugev ülekoormatus aasta

esimesel poolel, väga väikse äriühingu iseärasus ning rahaliste vahendite nappus. Määruskaebuse

esitaja leidis, et registripidaja ei saa määrata trahvi isikut eelnevalt hoiatamata. Äriseadustiku (ÄS)

§ 71 rakendamisel on eelneva hoiatuse tegemine vajalik. Vastupidine tõlgendus on vastuolus

põhiseadusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 46 lg-t 2 ja § 601 lg-t 1 tuleb tõlgendada

selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse tegemine kohustuslik.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist

põhjust, mis praegusel juhul puudub. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus

õigusselguse põhimõttega. Kui tõlgendada trahvi kui karistust, siis oleks pidanud registriosakond

enne trahvi määramist tagama osaühingule sarnased menetlusõigused, nagu on sätestatud

väärteomenetluse seadustiku § 19 lg-s 1. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma

karistusseadustiku §-st 56, tuvastama isiku süü, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Trahvimääruses on trahvisummana märgitud 3500 krooni, kuid ei ole täpsustatud, mitu

miinimumpäevamäära see on ja kui suur on miinimumpäevamäär. Protsessitrahvi määrad peaksid

olema sätestatud vastavas protsessiseaduses. Analoogia kohaldamine on isiku põhiõiguste riive puhul

välistatud.

2. Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis 9. novembri 2006. a määrusega

määruskaebuse menetlusse, jättis selle 10. novembri 2006. a määrusega rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2006. a määrusega määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 7 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. detsembri 2006. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

leides, et trahvimääruse tühistamiseks puudub alus.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt oli UJUKOMA OÜ kohustatud ÄS § 179 lg 4 järgi esitama

äriühingu kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel

majandusaasta lõpust. Määruskaebuses esile toodud põhjused, miks aruannet ei esitatud tähtaegselt,

ei anna alust äriühingule määratud rahatrahvi tühistamiseks. Kuivõrd registripidajale ei esitatud

2005. a majandusaasta aruannet seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, oli kohtunikuabil õigus määrata

ÄS § 71 alusel rahatrahv.

Majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmise eest määratav rahatrahv ei ole sunniraha ega

karistus väärteo sooritamise eest, vaid trahvimine toimub äriseadustiku alusel tsiviilkohtumenetluse

seadustikus ettenähtud korras. TsMS § 46 lg 2 järgi võib isikule määrata trahvi üksnes siis, kui talle

on tehtud trahvihoiatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Trahvi määramist registriasjades

reguleerib TsMS § 601, mille 1. lõike 2. lause kohaselt võib kohus trahvi määrata ka muul seaduses

sätestatud juhul. Selleks on praegusel juhul ÄS § 71, mille 2. lõike kohaselt võib registripidaja

trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata, kui seaduses

ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Tulenevalt TsMS

§ 475 lg 1 p-st 10 ja § 477 lg-test 2 ja 4 võib kohus registriasjas trahvi määrata kohtuistungit

pidamata ning kohus ei ole seotud menetlusosalise esitatud asjaoludega ega hinnanguga neile.

Majandusaasta aruande tähtaegselt esitamata jätmise eest rahatrahvi määramine hoiatust tegemata ei

ole vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Majandusaasta aruande

esitamise tähtaeg on kõigile ettevõtjatele ühesugune ning piisavalt pikk aruande õigeaegseks

esitamiseks. Pärast tähtaja möödumist on seadusandja andnud registripidajale õiguse rakendada

sanktsioone nende suhtes, kes jätsid kohustuse täitmata.

TsMS § 46 sätestab, et kui kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhul õigus määrata

rahatrahv, võib selle määrata kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses, kui samas seadustikus ei

ole ette nähtud teisiti. Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole miinimumpäevamäära suurust

ette nähtud, tuleb analoogia alusel kohaldada karistusseadustiku § 44 lg-t 2, mille järgi on

miinimumpäevamäära suuruseks viiskümmend krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et

trahvimääruses tuleb märkida, mitme miinimumpäevamäära ulatuses trahv määratakse ja kui suur on

miinimumpäevamäär. Kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 46 lg-st 1 õigus määrata rahatrahv kuni

kahesaja miinimumpäevamäära, s.o kuni 10 000 krooni ulatuses.

Ringkonnakohus märkis määruse resolutsiooni juures, et määruse peale ei saa kassatsiooni korras

edasi kaevata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. UJUKOMA OÜ esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ning maakohtu

trahvimääruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus valesti leidnud, et ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. Põhiseaduse § 15 lg-t 1 tuleb kohaldada koostoimes §-ga 14 ja § 24 lg-

ga 5 ning määruskaebust menetleda kassatsiooniastmes, kuna maakohtu registriosakonna

trahvimääruse menetluses ning selle peale esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus ei

ole sisuliselt isikule ärakuulamis- ja kaebeõigust tagatud. Kohtud oleks pidanud välja selgitama TsMS

§ 46 lg-s 1 sätestatud asjaolud, mitte lähtuma trahvi määramisel ainuüksi sellest, et majandusaasta

aruanne esitati äriregistrile hilinenult.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 666 lg-t 3 sellega, et määruskaebuse lahendas

ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

Määruskaebuse kohaselt eeldab ÄS § 71 rakendamine hoiatuse tegemist. TsMS § 46 lg-t 6 ja § 601

lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et kui trahvil on sunnivahendi iseloom, siis on eelneva hoiatuse

tegemine kohustuslik. Juhul, kui trahv on karistava iseloomuga, ei ole hoiatust vaja.

Majandusaasta aruande esitamata jätmise eest trahvimine eeldab kaalukat avalikku huvi ja olulist

põhjust. ÄS § 71 laiendamine mis tahes dokumentidele on vastuolus õigusselguse põhimõttega.

Selles paragrahvis sätestatud karistusliku iseloomuga trahvimine on vastuolus karistusõiguse

üldpõhimõtetega. Trahvi määramisel oleks pidanud lähtuma karistusseadustiku §-st 56, tuvastama

isiku süü ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta trahvimäärasid. Analoogia kohaldamine on isiku

põhiõiguste riive puhul välistatud. Seega ei ole õige lähtuda karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi

määradest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 alusel läbi vaatamata.

Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi

vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega

sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, samuti

juhul, kui hageja võtab kassatsioonimenetluses hagi tagasi. Nimetatud säte kehtib TsMS §-st 695

tulenevalt ka määruskaebuse menetlemisele Riigikohtus.

6. Vastavalt TsMS § 696 lg-le 3 võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale

esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle

õigust on määrusega kitsendatud, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud

muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. TsMS § 601 lg 8 kohaselt

võib trahvitud isik esitada trahvimääruse peale määruskaebuse ning ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Käesoleval juhul on määruskaebus esitatud ringkonnakohtu määruse peale, mis ei ole kassatsiooni

korras edasi kaevatav. Riigikohus on määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud. Samas tuleneb

TsMS § 682 lg-st 1 Riigikohtule ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida

määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt ka Riigikohtu 14. veebruari 2007. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 11 (RT III 2007, 7, 59)).

Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav, tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

7. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides ning kohtupraktika ühtlustamiseks

vajalikuks märkida, et asja lahendamine ühe ringkonnakohtu kohtuniku poolt juhul, kui TsMS § 666

lg 3 järgi peab asja lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis, on käsitatav menetlusõiguse normi

olulise rikkumisena TsMS § 669 lg 2 mõttes (Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-130-06, p 9 (RT III 2007, 1, 3)). Selline menetlusõiguse normi rikkumine toob üldjuhul

kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna aga TsMS § 601 lg 8 kohaselt ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse kohta ei saa Riigikohtule edasi kaevata, siis ei ole käesoleval juhul võimalik

ringkonnakohtu määrust tühistada.

8. TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvatakse kautsjon riigituludesse vaid juhul, mil kaebust ei võeta

menetlusse või see jäetakse rahuldamata. Praegusel juhul jääb määruskaebus läbi vaatamata ning

seetõttu tuleb kautsjon tagastada.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik