3-3-1-7-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-7-07

Otsuse kuupäev

27. märts 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Aleksandr Tulchinsky kaebus Sotsiaalkindlustusameti Virumaa

Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni

9. jaanuari 2006. a otsuse nr 1.1-8.V44/57 ja

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti

keskpensionikomisjoni 14. märtsi 2006. a vaideotsuse nr 22

peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas

nr 3-06-694

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksandr Tulchinsky kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

22. veebruar 2007

Kohtuistungil osalenud isikud

Aleksandr Tulchinsky

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti esindajad

Virumaa Pensioniameti direktor Niina Mihhejeva ja Virumaa

Pensioniameti jurist Lili Lillepea

Juures viibis tõlk Lüüli Lomp

RESOLUTSIOON

Rahuldada Aleksandr Tulchinsky kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-694 ja jätta

jõusse Tartu Halduskohtu 29. juuni 2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-694, muutes selle

põhjendusi vastavalt käesolevale otsusele.

Mõista Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametilt välja Aleksandr Tulchinsky kasuks

riigilõiv 10 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Tulchinskyle määrati alates 17. aprillist 2000 soodustingimustel vanaduspension.

Pensioni taotlemise ajal töötas ta AS Mäetehnika tegevdirektorina, st ametikohal, millel töötamine ei

anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna pensionikomisjoni

9. jaanuari 2006. a otsusega nr 1.1-8.V44/57 loeti A. Tulchinsky pensioni enammakstud summaks

60 335 krooni ning kohustati teda nimetatud summat tagastama 31. detsembriks 2006.

Pensionikomisjon lähtus asjaolust, et ajavahemikul 1. oktoober 2003 kuni 31. mai 2005 ei olnud

A. Tulchinskyl Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 4 kohaselt õigust saada

soodustingimustel vanaduspensioni, kuna alates 24. septembrist 2003 töötas ta Põlevkivi

Kaevandamise AS Aidu karjääri direktorina. Karjääri direktori ametikoht kuulub Vabariigi Valitsuse

16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade

loetellu nr 2, mistõttu tulenevalt SVPS §-st 4 tulnuks sellisel ametikohal töötamise ajaks pensioni

maksmine peatada.

Pensionikomisjoni otsuse kohaselt oli A. Tulchinsky teadlik kohustusest teatada elukohajärgsele

pensioniametile kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni ümberarvutamise, ning

selline teave oli ka tema enda allkirjastatud pensioniavaldusel. Ametikoha muutusest teatamata

jätmisega rikkus pensionär Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 38

lg-s 1 sätestatud kohustust. Pensioniametil ei ole kohustust kontrollida soodustingimustel

vanaduspensioni saavate pensionäride töötamist.

2. 14. märtsi 2006. a vaideotsusega nr 22 jättis Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti

keskpensionikomisjon rahuldamata A. Tulchinsky vaide pensionikomisjoni eelmainitud otsuse peale.

3. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses palus A. Tulchinsky tühistada pensionikomisjoni otsus ja

vaideotsus. Kaebuse esitaja leidis, et pensionikomisjon ületas vaidlustatud otsuse tegemisel pädevust,

kuna Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 33 lg-st 2 ei tulene, et pensionikomisjoni

pädevusse kuuluks enammakstud pensionisumma tagasinõudmine. Kaebaja hinnangul ei olnud ta

rikkunud kohustust teatada pensioni maksmist mõjutavast asjaolust, st töökoha muutumisest, kuna

pensioniamet ei ole talle selgitanud, millised asjaolud toovad kaasa pensioni ümberarvutamise ning

millal ja kuidas ta peaks pensioniametit neist teavitama. Kaebaja arvates oli pensioniametil

informatsioon tema töökoha muutumisest olemas juba 2003. aastal ning pensionamet ise on

kohustatud õigeaegselt peatama pensioni maksmise. Liiatigi seisnes töökoha vahetus kaebaja arvates

vaid liikumises ühelt juhtivalt ametikohalt teisele ning pensioni saades lähtus ta hea usu põhimõttest,

arvates, et talle makstakse pensioni õiguspäraselt.

4. Tartu Halduskohtu 29. juuni 2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-694 rahuldati kaebus ning

tühistati pensionikomisjoni vaidlustatud otsus ja keskpensionikomisjoni vaideotsus. Halduskohus

leidis, et RPKS § 47 lg 2 kohaselt võib enammakstud pensionisummasid pensionikomisjoni otsuse

alusel kinni pidada vaid juhul, kui pensioni enammakse on tekkinud pensionäri kuritarvituse tõttu.

Vaidlustatud otsusest ei selgu, milles seisnes kaebuse esitaja kuritarvitus, selles on üksnes märgitud,

et "pensionär ei teavitanud pensioniametit ametikoha muutmisest septembris 2003, mis mõjutas

pensioni maksmist". Kaebaja allkirjastatud pensioniavalduses olev märge teatamiskohustuse kohta ei

kajasta Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 38 lg 1 sisu tervikuna

ning on seetõttu eksitav ega võimalda pensionäril teatamiskohustusest aru saada. Pensioniamet ei ole

välja selgitanud, millisel ametikohal isik, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, töötas ja kas tal oli õigus

saada soodustingimustel vanaduspensioni. Riikliku pensionikindlustuse seadus ei sätestanud

pensionikomisjoni pädevust enammakstud pensionisumma väljamõistmiseks. Ka RPKS § 47 lg-st 7

tulenes vaid õigus enammakstud pensionisummade kinnipidamiseks makstavast pensionist.

Vaidemenetluse õiguspärasust hinnates leidis halduskohus, et tagatud ei olnud isiku õigus olla ära

kuulatud, kuna A. Tulchinskyle ei teatatud vaide läbivaatamise aega ega kohta ning tal puudus

võimalus viibida asja arutamise juures ja selgitada oma seisukohti.

5. Apellatsioonkaebuse esitanud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellant leidis, et ka juhul, kui komisjon korraldaks uue

istungi, kus kaebuse esitaja ära kuulataks, ei oleks võimalust teha teistsugust otsust. Karjääri direktori

ametikoht on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andev ametikoht, millel töötamise

ajaks tuleb peatada soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, ning isik oli kohustatud töökoha

muutumisest teatama. Alusetud on etteheited ametnikepoolse selgitamiskohustuse rikkumise suhtes.

Pensioniavalduse vastuvõtmisel selgitatakse avaldajale kohustusi suuliselt, kuid käesoleval juhul

esitas allkirjastatud avalduse pensioniametile asutuse personalitöötaja ning A. Tulchinsky on endale

ise võtnud riski, allkirjastades dokumendi, millest ta aru ei saanud. Sotsiaalministri 31. detsembri

2001. a määruse nr 162 "Pensioniameti moodustamine ja töökord" § 2 lg 1 p 3 alusel kuulub

pensionikomisjoni pädevusse seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine, peatamine

ning liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamine. RPKS § 47 lg 7 reguleerib

olukorda, kus riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni otsuse alusel

kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud. Kuna praegusel juhul lõpetati isikule

pensioni maksmine ega olnud enam võimalik pensionist kinnipidamine, tehti pensionikomisjoni

otsus, millega määrati kindlaks enammaksu summa ning periood selle tagastamiseks. Vaidemenetluse

osas leidis apellant, et isikut Rakveres toimunud keskpensionikomisjoni istungile kutsumata jättes

lähtus ta halduse põhimõttest isikut võimalikult vähe koormata, kuna isik oli korduvalt nii suuliselt

kui kirjalikult oma arvamust juba avaldanud ning vaidega koos ei esitatud uusi tõendeid.

6. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu otsus ja jäeti A. Tulchinsky kaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus leidis:

1. Karjääri direktori ametikoht on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks õigust andev

ametikoht vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud loetelule nr 2.

Soodustingimustel vanaduspensioni maksmise seisukohalt ei oma tähtsust, kas isik töötab töö- või

teenistuslepingu alusel ega ka tööandja seisukoht, et karjääri direktori ametikohal töötamine ei anna

õigust soodustingimustel vanaduspensioni saada.

2. Vastavalt Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi § 38 lg-le 1 pidi

pensionär 10 päeva jooksul teavitama pensioniametit pensioni maksmist mõjutavatest asjaoludest, sh

töökoha muutumisest. Vastavate asjaolude väljaselgitamine ei ole pensioniameti kohustus. Samuti ei

ole põhjendatud väited, et teave töökoha muutumisest oli pensioniametil juba varem olemas. Sellise

informatsiooni olemasolul oleks pensioniamet kohe reageerinud ja pensioni maksmise lõpetanud.

Õigus nõuda pensioni tagasimaksmist tekkis RPKS § 47 lg 1 p 2 alusel.

3. Pensionikomisjoni pädevus enammakstud pensionisumma tagasinõudmiseks tulenes RPKS § 47

lg-st 7.

4. Pensionikomisjon ei ole rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel usalduse kaitse põhimõtet, kuna

SVPS § 4 nägi ette pensioni maksmise peatamise juhul, kui isik asub taas tööle soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andvale ametikohale.

5. Haldusorgan ei ole vaidemenetluse käigus rikkunud isiku õigust olla ära kuulatud. HMS § 40 lg 3

p 2 võimaldab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui

menetlusosalise taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus saada

lisaandmeid. Käesoleval juhul olid vastuväited esitatud vaides ning seisukohtade esitamise võimalus

oli ka hilisemas kohtumenetluses.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

7. Kassatsioonkaebuses palub A. Tulchinsky tühistada ringkonnakohtu otsus ning teha asjas uus

otsus, millega jätta rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti apellatsioonkaebus.

Kassaator taotleb ka kohtukulude väljamõistmist. Kassaator leiab järgmist:

1. Pensionikomisjonil puudus õiguslik alus temalt enammakstud pensionisummat tagasi nõuda.

2. Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud RPKS § 47 lg 1 punkti 2, mis sätestab pensioni

kinnipidamise pensionäri kuritarvituste korral. Kassaator on küll allkirjastanud pensioni taotlemise

avalduse, millel on kirjas ka kohustus teatada pensioniametile kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa

tuua riikliku pensioni ümberarvutamise, kuid uuele ametikohale asumine ei olnud kassaatori puhul

asjaolu, mis toonuks kaasa pensioni ümberarvutamise, vaid selle maksmise peatamise. Kassaatorile ei

ole selgitatud tema teatamiskohustust.

3. Kassaator ei mõistnud vajadust pensioniametit teavitada ka seetõttu, et sisuliselt ei muutunud

midagi tema tööülesannetes ega töötingimustes võrreldes varasema töötamisega AS Mäetehnika

juhatuse liikmena. Mõlemal ametikohal töötades on ta täitnud juhtimisfunktsiooni. Põlevkivi

Kaevandamise AS Aidu karjääri direktorina töötab ta teenistuslepingu alusel, mitte

tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töökohal töölepingu seaduse mõttes. Ringkonnakohus

on lähtunud formaalselt vaid ametinimetusest ega ole hinnanud kassaatoriga sõlmitud lepingu ja

tehtava töö iseloomu.

4. Enammakstud pensionisumma tagastamise kohustus on kassaatorile koormav. Enammakse on

tekkinud pensioniameti süül, kes ei ole teinud kõike temast olenevat, et peatada õigeaegselt

kassaatorile pensioni maksmine.

8. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet, et

põhjendamatu on väide pensionikomisjoni pädevuse puudumisest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

31. detsembri 2001. a määruse nr 162 § 2 lg 1 punktile 3 kuulub pensionikomisjoni pädevusse

seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamine, peatamine ning liigselt makstud

pensionisummade kinnipidamise otsustamine. Kuna A. Tulchinskyle väljateenitud aastate pensioni

maksmine peatati, ei olnud enam võimalik enammakstud summasid pensionist kinni pidada. Sellises

olukorras teeb pensioniamet RPKS § 47 lg 7 alusel enammakstud summade tagasinõudmiseks isikule

ettekirjutuse koos hoiatusega. A. Tulchinsky on rikkunud kohustust teavitada pensioniametit pensioni

maksmist mõjutavatest asjaoludest. Alusetud on etteheited pensioniameti ametnike tegevusetuse

kohta. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda välja selgitada, millisel ametikohal isik, kelle

eest makstakse sotsiaalmaksu, töötab ega otsustada selle informatsiooni põhjal soodustingimustel

vanaduspensioni maksmise peatamist. Seetõttu on oluline, et pensionär ise järgiks teatamiskohustust.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kassaator on vaidlustanud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti Kohtla-Järve osakonna

pensionikomisjoni 9. jaanuari 2006. a otsuse nr 1.1-8.V44/57, millega pensionikomisjon määras

kindlaks pensioni enammakstud summa ja kohustas seda tagastama.

Samuti on vaidlustatud Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti keskpensionikomisjoni

14. märtsi 2006. a vaideotsus nr 22, millega jäeti rahuldamata A. Tulchinsky vaie pensionikomisjoni

eelmainitud otsuse peale.

10. Vaidlust ei ole selle üle, et A. Tulchinskyle määrati alates 17. aprillist 2000 soodustingimustel

vanaduspension. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 4 sätestab, et soodustingimustel

vanaduspensioni määratakse ja makstakse pärast sellele pensionile õigust andvatel tootmisaladel,

töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Lähtuvalt SVPS § 4 teisest lausest

peatatakse soodustingimustel vanaduspensioni maksmine, kui isik asub taas tööle sellisele

ametikohale.

Vaidlust ei ole ka selle üle, et pärast soodustingimusel vanaduspensioni määramist töötas kassaator

AS Mäetehnika tegevdirektorina ning tegemist oli ametikohaga, millel töötamine ei andnud õigust

saada soodustingimustel vanaduspensioni ega välistanud seetõttu juba määratud pensioni maksmist.

Alates 24. septembrist 2003 asus kassaator tööle Põlevkivi Kaevandamise AS Aidu karjääri direktori

ametikohal. Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, millesse kuulub ka karjääri direktori ametikoht (kood 21516).

Niisugusel ametikohal töötamise ajaks tuleks peatada soodustingimustel vanaduspensioni maksmine.

Kui eelnimetatud ametikohale asumise korral siiski jätkub isikule soodustingimustel vanaduspensioni

maksmine, on tegemist pensioni enammaksega.

11. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus pensionikomisjon asjaolust, et asudes tööle ametikohal, mis

kuulub soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade loetellu, kaotas

A. Tulchinsky ajutiselt õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni. Kuna pensionär ei

teavitanud pensioniametit pensioni maksmise peatamist tingivast asjaolust, jätkus pensioni maksmine

ning pensionikomisjoni hinnangul tekkis pensioni enammakse, mille tagastamiseks A. Tulchinskyt

vaidlustatud otsusega kohustati.

12. Kassaator on kogu kohtumenetluse jooksul järjekindlalt väitnud, et pensionikomisjoni pädevus

enammakstud pensionisumma tagasimaksmiseks kohustamiseks ei tulene ei RPKS §-st 33 ega ka

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudest sätetest.

RPKS § 33 lg 1 kohaselt otsustab pensionikomisjon pensioni taotleja nõudmisel, samuti kollegiaalset

lahendust nõudva pensionitaotluse puhul pensioni määramise. RPKS § 33 lg 2 sätestab, et

pensionikomisjoni pädevusse kuulub:

1) vaidluste lahendamine RPKS alusel pensioni taotlemise, määramise, ühelt pensioniliigilt teisele

üleviimise, pensioni ümberarvutamise ja pensioni maksmise küsimustes;

2) pensioniõigusliku staaži tõendamiseks esitatud dokumentidele õigusliku hinnangu andmine;

3) seadusliku aluseta määratud pensioni maksmise lõpetamise otsustamine;

4) pensioni maksmise peatamise otsustamine;

5) liigselt makstud pensionisummade pensionist kinnipidamise otsustamine;

6) seadusega talle pandud muude vaidluste lahendamine.

Riikliku pensionikindlustuse seadus eristab enammakstud pensionisummade kinnipidamist ja

tagasinõudmist.

Seadusandja on RPKS § 33 lg-s 2 andnud pensionikomisjoni pädevusse küll nii pensioni maksmise

peatamise (punkt 4) kui ka liigselt makstud pensionisummade kinnipidamise otsustamise (punkt 5),

kuid mitte ettekirjutuse tegemist kogu enammakstud pensionisumma tagastamiseks pärast pensioni

maksmise lõpetamist.

13. Vaidlustatud pensionikomisjoni otsuse tegemise ajal kehtinud Riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 47 lg 7 sätestas: "Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui pensionikomisjoni

otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb pensioniamet isikule

enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja

jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras."

See säte nägi ette, et enammakstud pensionisummade tagasinõudmiseks, mida ei ole võimalik isikult

tagasi saada pensioni kinnipidamise teel seetõttu, et pensioni maksmine lõpetatakse, on pädev tegema

ettekirjutuse koos hoiatusega pensioniamet.

Viidatud säte käsitles selgesõnaliselt olukorda, kus eelnevalt on otsustatud pensionist enammakstud

summa kinnipidamine. Praegusel juhul on isikule makstud pensioni olukorras, kus ta töökoha

vahetuse tulemusena on õiguse pensioni saada ajutiselt kaotanud ning otsustust pensionist

kinnipidamiseks pole tema suhtes tehtud.

Kuigi sellist olukorda varemkehtinud RPKS § 47 lg 7 otsesõnu ei reguleerinud, ei tohiks siiski teha

järeldust, et enammakstud pensionisummat oli selle sätte alusel võimalik tagasi nõuda ainult siis, kui

pensionikomisjon on eelnevalt teinud otsuse pensionist kinnipidamiseks, kuid mitte juhul, kus

pensioni maksmine lõpetatakse või peatatakse ilma eelnevalt pensionist kinnipidamist otsustamata.

Kuigi RPKS § 47 lg 7 nägi pensioni tagasinõudmise võimaluse ette olukorras, kus pensioni

maksmine lõpetatakse enne, kui enammakstud summa on täielikult kustutatud, tuleb tagasinõudmise

puhul samaväärseks pidada ka olukorda, kus riigi nõudeõigus enammakstud summa tagastamiseks

tekkis pensioni maksmise peatamisel, kusjuures enammakstud pensionisummat ei saanudki

makstavast pensionist kinni pidada. Seadusandja tahet reguleerida enammakstud pensionisummade

tagasinõudmist ka siis, kui isikul pole õigust pensioni saada ning pensioni maksmine lõpetatakse ja

pole enam võimalik teostada kinnipidamisi pensionist, näitab ka selle selgesõnaline sätestamine

RPKS alates 20. novembrist 2006 kehtivas redaktsioonis, mille § 48 lg 1 sätestab järgmist: "Kui

isikul ei ole õigust saada riiklikku pensioni või kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne, kui

pensionikomisjoni otsuse alusel kinnipeetav enammakstud summa on täielikult kustutatud, teeb

pensioniamet isikule enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega.

Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda

ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras."

Oluline on aga silmas pidada, millisele organile on seadusandja andnud pädevuse sellise otsustuse ja

ettekirjutuse tegemiseks.

14. RPKS § 33 lg-st 2 ja § 47 lg-st 7 (käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldatavas redaktsioonis)

ning ka praegu kehtivast § 48 lg-st 1 võib järeldada, et seadusandja on soovinud eristada

pensioniameti ja pensionikomisjoni pädevust.

Vaidlusaluses asjas ei ole vähemalt toimiku materjalidest võimalik järeldada, et pensionikomisjon

oleks teinud otsuse pensioni maksmise peatamiseks, milleks talle annab pädevuse RPKS § 33 lg 2

p 4. Vaidlustatud otsuse sisuks on enammakstud pensionisumma suuruse kindlaksmääramine ja selle

tagasimaksmiseks kohustamine. Otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud RPKS § 33 lg 2.

Sisuliselt on vaidlustatud akti näol tegemist ettekirjutusega enammakstud pensionisumma

tagastamiseks, milleks ei ole seadusandja andnud pädevust mitte pensionikomisjonile, vaid

pensioniametile (RPKS § 47 lg 7). Pensionikomisjon saanuks küll otsustada pensioni maksmise

peatamise, kuid mitte teha ettekirjutust enammakstud pensionisumma tagastamiseks. Seega on

pensionikomisjon pensionäri kohustamisel enammakstud pensionisumma tagasimaksmiseks ületanud

talle seadusega ette nähtud pädevust.

15. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

Kohtupraktikas loetakse haldusakt tühiseks vaid tingimusel, et haldusakt on ilmselgete puudustega

(vt näiteks halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, RT III 2003, 7,

72). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist akti ilmselge puudusega. Asja

materjalidest nähtuvalt ei ole pensionikomisjoni ja pensioniameti pädevuse piiritlemine olnud üheselt

mõistetav ei vastavatele haldusorganitele endile ega kohtutele.

Seetõttu leiab kolleegium, et pensionikomisjoni vaidlustatud otsust ei saa pidada tühiseks, kuid

haldusakti andmine selleks mittepädeva organi poolt toob kaasa pensionikomisjoni otsuse

tühistamise. Tühistada tuleb ka vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie pensionikomisjoni

kõnealuse otsuse peale.

16. Kolleegium peab seejuures veel vajalikuks märkida, et pensionikomisjon on vaidlustatud otsuses

osundanud küll SVPS § 4 teisele lausele, mis näeb ette soodustingimustel vanaduspensioni maksmise

peatamise, ning asjaolule, et pensionisummade tagasinõudmise põhjustab pensioni maksmist

mõjutavast asjaolust teatamata jätmine, kuid puudub viide pensioni tagasinõudmist võimaldavale

õiguslikule alusele (RPKS § 47 lg 7). Seejuures ei sisalda tehtud ettekirjutus hoiatust nagu seda

nõuab RPKS § 47 lg 7, ning pole seetõttu käsitatav nõuetekohase täitedokumendina.

17. Pensionikomisjoni otsuse tühistamine praeguses kohtumenetluses ei välista, et pensioniamet

pädeva haldusorganina saab uuesti läbi vaadata enammakstud pensionisummade tagasinõudmise

küsimuse, olles eelnevalt analüüsinud, kas selleks on olemas kohane õiguslik alus.

Võimalikus edaspidises menetluses tuleb pädeval haldusorganil HMS §-st 54 tulenevalt lähtuda

haldusakti andmise ajal kehtivast õigusest. Kolleegium peab vajalikuks osundada alates

20. novembrist 2006 kehtivale RPKS § 47 lg 1 p 2 redaktsioonile, mis võimaldab pensionist

kinnipidamist, kui enammakse on põhjustatud "pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata

jätmisest".

Kolleegium peab ka vajalikuks märkida, et kuna pensioniõiguslikest aktidest ei tulene teistsuguseid

aegumistähtaegu pensionärilt enammakstud pensionisumma tagasinõudmiseks, on sellistel juhtudel

kohaldatav Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg

(TsÜS § 151).

18. Eeltoodu tõttu rahuldatakse A. Tulchinsky kassatsioonkaebus. Ringkonnakohtu vaidlustatud otsus

tuleb tühistada ning jõusse jätta halduskohtu otsus, mille põhjendusi muudetakse vastavalt käesolevas

otsuses esitatud motiividele.

19. Kassaator on taotlenud ka kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei

mõisteta. Haldusasja toimikus on üksnes koopia maksekorraldusest (tl 15), mis tõendab riigilõivu (10

krooni) tasumist halduskohtusse kaebuse esitamisel. Muid tõendeid, millest nähtuks käesolevas asjas

menetluskulude kandmine, kohtutele esitatud ei ole.

Seega tuleb Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametilt A. Tulchinsky kasuks välja mõista 10

krooni riigilõivu.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann