3-1-1-118-06 · Riigikohus

Eriarvamus kriminaalasjas nr 3-1-1-118-06

1. Nõustun Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsusega osas, milles käsitleti K. P. kaitsja kassatsiooni

pinnalt tõusetuvat küsimust, millistele argumentidele on võimalik kassatsioonis tugineda (otsuse osa I),

samuti osas, milles kolleegium selgitab pistise võtmise ja altkäemaksu võtmise piiritlemist (otsuse osa II).

Samas leian, et käesoleval juhul pidanuks kriminaalkolleegium tunnistama K. P. ja S. K. altkäemaksu

võtmise asemel süüdi pistise võtmises.

2. Pistise ja altkäemaksu võtmise süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise

võtmise moodustab ametiisiku poolt pistiseandja huvides õiguspärase teo toimepanemine või toimepanemata

jätmine, altkäemaksu võtmise puhul paneb aga ametiisik altkäemaksuandja huvides toime või jätab toime

panemata õigusvastase teo. Seega ei anna pelgalt asjaolu, et ametiisik pani mingi teo toime või jättis toime

panemata vastutasuna saadud raha eest, automaatselt alust sellist käitumist vaadelda altkäemaksu võtmisena

KarS § 294 mõttes. Tõsiasi, et ametiisik teeb midagi ainult selle tõttu, et talle lubatakse või ka antakse selle

eest tasu, ei ütle veel midagi teo seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta. Nõustun nende, otsuse p-des 15

ja 16 sisalduvate väidetega täielikult, nagu ka sellega, et ametiisiku süüdistamisel KarS §-de 293 ja 294 järgi

tuleb lõppkokkuvõttes kohtul anda hinnang sellele, kas lugeda ametiisiku tegu seaduslikuks või

ebaseaduslikuks. Samuti pean äärmiselt oluliseks kolleegiumi seisukohta, et kohus peab oma sellekohast

hinnangut põhjendama ning et kaitseõiguse tagamiseks tuleb KarS §-des 293 ja 294 sätestatud vastavad

koosseisutunnused "seadusega lubatud tegu" ja "seadusega mittelubatud tegu" avada juba süüdistuses.

3. Leian aga, et eelmärgitust tulenevalt on välistatud K. P.-i ja S. K.-i süüditunnistamine KarS § 294 järgi.

Põhjendan oma seisukohta järgnevaga.

4. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus K. P.-i ja S. K.-i tegevuse kvalifitseerimisel KarS § 294 lg 2 p 3

järgi lähtunud sellest, et nad ei vormistanud liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjale, saades selle

eest vastutasuna 1000 krooni.

5. Liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjalide vormistamata jätmine ei ole iseenesest ebaseaduslik.

Seda põhjusel, et selliste rikkumiste tuvastamise korral on politseiametnikul (kohtuvälisel menetlejal)

kindlasti kaalutlusõigus otsustada, kas vormistada väärteomaterjale või mitte. Väärteomaterjalide

vormistamine on nõutav esiteks väärteoasja lahendamisel üldmenetluses (VTMS §-d 58-82), teiseks

kiirmenetluse kohaldamisel (VTMS §-d 55-57) ja kolmandaks hoiatamismenetluses vähetähtsa väärteo puhul

hoiatustrahvi määramise korral (VTMS § 53 lg 1). Samas võib kohtuväline menetleja jätta väärteomaterjalid

ka vormistamata - VTMS § 53 lg 2 näeb ette kohtuvälise menetleja võimaluse jätta vähetähtsa väärteo korral

hoiatustrahv määramata ja piirduda isiku suulise hoiatamisega, seda juhul, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku

hoiatamine teda trahvimata on piisav (sellisel juhul lõpetab suuline hoiatamine ka väärteomenetluse - VTMS

§ 53 lg 5). Viimasega haakub Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2001. a määrusega nr 67 kehtestatud

"Liiklusjärelevalve teostamise korra" § 36, mille lg 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostaja väheohtliku

liiklusalase rikkumise korral piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimise ja suulise märkusega. Seega on

tegemist olukorraga, kus ametiisikule on teo toimepanemise või toimepanemata jätmise otsustamisel jäetud

lai diskretsiooniruum (milline võimalikest variantidest valida - üldmenetlus, kiirmenetlus, hoiatamismenetlus

hoiatustrahviga või hoiatamismenetlus väärteomaterjale vormistamata).

6. Minu hinnangul ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et K. P. ja S. K., tuvastanud kuriteo matkija

käitumises liiklusseaduse nõuete rikkumised (lubatud sõidukiiruse ületamise ja lahtise turvavööga sõitmise),

ei vormistanud väärteomaterjale, kuid juhtisid kuriteo matkija tähelepanu nendele rikkumistele ja piirdusid

suulise märkuse ning hoiatamisega. Seega valisid K. P. ja S. K. mitme neile "seadusega lubatud teo" hulgast

ühe. Tegu - liiklusseaduse nõuete rikkujale väärteomaterjalide vormistamata jätmine (samas tema tähelepanu

juhtimine toimepandud rikkumistele, märkuste tegemine ja hoiatamine) - oli iseenesest seaduslik, mistõttu

selle toimepanemine vastutasuks 1000 krooni eest sai täita üksnes pistise (KarS § 293), mitte aga

altkäemaksu (KarS § 294) võtmise koosseisu. Olen arvamusel, et teistsugune arusaam mitte üksnes ei

hägusta pistise ja altkäemaksu võtmise koosseisude piiritlemist vaid teeb selle sisuliselt võimatuks.

7. Rõhutan veelkord kriminaalkolleegiumi täiskoosseisu otsuse p-s 16 sisalduvaid seisukohti, mille kohaselt

ametiisiku süüdistamisel KarS § 293 või § 294 järgi tuleb kohtul anda hinnang sellele, kas lugeda ametiisiku

tegu seaduslikuks või ebaseaduslikuks; et kohus peab oma sellekohast hinnangut põhjendama ning et

kaitseõiguse tagamiseks tuleb KarS §-des 293 ja 294 sätestatud vastavad koosseisutunnused "seadusega

lubatud tegu" ja "seadusega mittelubatud tegu" avada juba süüdistuses. Antud asjas seda minu hinnangul

tehtud ei ole - K. P. ja S. K. on süüdistatud altkäemaksu võtmises (KarS § 294 lg 2 p 3), selles on nad ka

süüdi tunnistatud (KarS § 294 lg 2 p 3 - § 25 lg-d 1 ja 2). Ometi ei nähtu kohtuotsustest ega ka süüdistusest,

miks on nende tegu - kuriteo matkija suhtes väärteomaterjalide vormistamata jätmine - loetud

ebaseaduslikuks ja K. P.-i ning S. K.-i tegu kvalifitseeritud altkäemaksu, mitte aga pistise võtmisena.

8. Kuriteo matkija rikkus liiklusseaduse nõudeid, ületades lubatud sõidukiirust ja sõites lahtise turvavööga.

Olen seisukohal, et kriminaalasjas märgitud asjaolud (ilmastiku-, liiklus- ja teeolud) ei saa kuidagi välistada

nende rikkumiste lugemist vähetähtsaks VTMS § 53 ega liiklusjärelevalve teostamise korra § 36 lg 2

tähenduses. Ka seetõttu ei saa ma nõustuda kriminaalkolleegiumi otsuse p-des 17 ja 18 märgituga. Samuti

leian, et Harju Maakohus ega Tallinna Ringkonnakohus ei ole kuriteo matkija tegevust skaalal - vähetähtsad

või mitte vähetähtsad rikkumised - sootuks hinnanud.

Hannes Kiris