3-2-1-3-07 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-3-07

Otsuse kuupäev

Tartu, 21. märts 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

K. R hagi J. R vastu alaealistele lastele elatise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-04-1763

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. R kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja K. R (isikukood xxxxxxxxxxx).

Kostja J. R (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ulvi Reimets.

Asja läbivaatamise kuupäev

5. veebruar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2006. a otsus

muutmata, arvestades käesolevas kohtuotsuses lisatud õiguslikke põhjendusi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. R esitas 3. detsembril 2004. a hagi J. R vastu, paludes kostjalt poolte ühiste laste ülalpidamiseks

välja mõista elatise kummagi lapse ülalpidamiseks 2200 krooni kuus alates hagi esitamisest ning

jagada poolte ühisvara. Elatise nõudes taotles hageja osaotsuse tegemist.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sündis pooltel xx. xxxxxxxx xxxx. a tütar K-E. R ja

x. xxxxxxxxxx xxxx. a poeg A. R. Poolte abielu on lahutatud ja 2003. aasta aprillist elavad lapsed

hageja juures. Kostja ei ole täitnud laste ülalpidamise kokkulepet. Kostja on ebaregulaarselt toetanud

lapsi keskmiselt 800 krooniga kuus, mis ei ole piisav. 2005. aasta septembrist on hageja saanud

kostjalt laste ülalpidamiseks kokku 500 krooni kuus. Kostja tehtud kingitusi tütrele ei saa käsitada

elatusrahana. Hageja nõustus elatise väljamõistmisel arvestama asjaolu, et kostja tasus 2005. aasta

augustist 2006. a märtsini kokku 7450 krooni laste ülalpidamiseks.

2. Kostja tunnistas osaliselt elatise nõuet ja oli nõus tasuma lastele elatist pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud elatisraha miinimummäärast. Kostja ei nõustunud hageja esitatud arvestustega laste

vajaduste kohta ja palus elatise väljamõistmisel arvesse võtta ka igakuiselt lapse pangakontole

tasutud summasid, kuna poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma elatusraha lapse kontole.

Kostja täitis laste ülalpidamiskohustust 2004. aasta oktoobris ja novembris 1500 krooni, 2005. aasta

veebruaris 1500 krooni, märtsis 1900 krooni, aprillis 1200 krooni ja mais 2100 krooni. Kostjal sündis

xx. xxxxxxxxx xxxx. a poeg R, kes hageja nõutud elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks

võrreldes poolte ühiste lastega.

3. Pärnu Maakohus rahuldas 2. aprilli 2006. a osaotsusega elatise nõude osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks alates 15. septembrist 2005. a välja 1700 krooni kuus poja ülalpidamiseks ning 1345

krooni (alates 1. jaanuarist 2006. a 1500 krooni) tütre ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks

saamiseni.

Maakohus leidis, et kostja ei ole hagejale igakuiselt ja piisavalt laste ülalpidamiseks elatist andnud,

mistõttu on põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg-te 1-4 alusel elatisraha väljamõistmine

kohtuotsusega. Kostja sissetulekud on suuremad, kui ta kohtule näitas, ning tema varaline seisund

võimaldab tal maksta elatist laste ülalpidamiseks kohtu määratud suuruses. Kohus arvestas, et kostja

ülalpidamisel on veel üks alaealine laps. Poolte tütre vajadused on tavapärased ning poja vajadused

tavapärasest suuremad, sest poeg on lapsinvaliid. Seega tuleb tütre ülalpidamiseks kostjalt välja

mõista minimaalne elatissumma ja poja ülalpidamiseks 1700 krooni kuus.

Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaolu, et kostja tasus 2005. aasta veebruarist 2006. aasta

jaanuarini tütre pangakontole kokku 28 550 krooni. Pooltel oli kokkulepe elatise tasumiseks tütre

arvele. Hageja hilisem seisukoht need summad arvestamata jätta, ei ole põhjendatud. Kostja tasus

elatist perioodi eest 9 kuud ja 11 päeva, s.o 3. detsembrist 2004. a 14. septembrini 2005. a. Ühes kuus

tuleb tasuda elatusraha kahele lapsele kokku 3045 krooni, mis teeb päevas 101 krooni 50 senti. Seega

tuleb elatis kooskõlas PKS § 70 lg-ga 1 välja mõista alates 15. septembrist 2005. a.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas

uue otsuse, millega mõista kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja 2200 krooni kuus alates hagi

esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kuna kohus tuvastas kõik PKS § 61 lg-s 2 sätestatud alused elatise väljamõistmiseks, puudus alus

mõista elatis välja hagetust väiksemas ulatuses. Hageja ei nõustunud ka tütrele elatise

väljamõistmisega pojast väiksemas ulatuses.

Kohus tõlgendas vääralt PKS § 70 lg-t 1, mille kohaselt elatis tuleb välja mõista alates hagi

esitamisest. Hageja ei nõustunud tütrele tehtud rahaliste kingituste arvamisega tasutud elatise hulka.

Elatise nõudest võinuks maha arvata 6950 krooni, mitte aga 28 550 krooni, sest sellest 15 600 krooni

ei ole hagejani jõudnud ega laste ülalpidamiseks kulunud.

5. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. septembri 2006. a otsusega maakohtu otsuse lastele

väljamõistetud elatise suuruse ning elatise arvestamise algusaja osas. Tühistatud osas tegi

ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks alates 28. jaanuarist 2005. a poja

ülalpidamiseks välja 1800 krooni kuus ja tütre ülalpidamiseks 2000 krooni kuus kuni laste

täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tütre ülalpidamiseks vajalikud põhjendatud ja

tõendatud kulud 3710 krooni ning poja ülalpidamiseks 3250 krooni kuus. Seega on kostja osa tütre

ülalpidamiskuludest 1855 krooni kuus ja poja ülalpidamiskuludest 1625 krooni kuus. Lisaks tuleb

arvestada sellega, et vanem, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksu.

Tõendatud ei ole asjaolu, et poolte laste vajadustele vastava elatise väljamõistmisel jääks kostja

kolmas laps võrreldes elatist saavate lastega vähem kindlustatuks. Seega tuleb kostjalt tütre

ülalpidamiseks välja mõista elatis 2000 krooni kuus ja poja ülalpidamiseks 1800 krooni kuus.

Vastavalt PKS § 70 lg-le 1 tuleb elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Seejuures tuleb

arvestada summasid, mida kostja on menetluse vältel laste ülalpidamiseks tasunud. Pooled vaidlevad

selle üle, missuguses ulatuses tuleb elatise väljamõistmisel arvestada summasid, mida kostja tasus

poolte tütre arvelduskontole. Põhjendatud ega tõendatud ei ole maakohtu seisukoht, et pooltel oli

kokkulepe elatise tasumiseks tütre arvele. Hageja ei ole tunnistanud kokkuleppe olemasolu elatise

tasumise kohta tütre arveldusarvele, vaid on üksnes möönnud, et tütar on talle vahetevahel andnud

osa isalt saadud rahast. Lapse arveldusarvele kantud rahasummasid on võimalik elatisena käsitada

üksnes juhul, kui vanemad on niisuguses elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud ning

sellekohane kokkulepe on ka tõendatud. Vastavalt PKS § 61 lõikele 1 mõistetakse lapse

ülalpidamiseks mõeldud elatis välja last kasvatava vanema kasuks. Selle sätte mõte on tagada last

(lapsi) kasvatavale vanemale võimalus kasutada elatissummasid laste jooksvateks vajadusteks. Nende

vajaduste üle otsustab samuti last kasvatav vanem kui lapse seaduslik esindaja, mitte aga laps ise.

Sellele lisaks on vaidlusalused summad tasutud tütre arveldusarvele ajal, mil poolte vahel oli juba

käimas kohtuvaidlus elatise väljamõistmise üle. Seega isegi juhul, kui hageja aktsepteeris enne

elatisehagiga kohtusse pöördumist elatisraha ülekandeid tütre arveldusarvele, puudus kostjal alus

eeldada niisuguse korralduse jätkuvust kohtumenetluse ajal.

Kostja on hagi esitamisele järgneva aja eest täitnud ülalpidamiskohustuse 6950 krooni ulatuses, sest

selles ulatuses tunnistab hageja raha saamist. Kuna kahe lapse kohta tuleb kostjalt igakuiselt välja

mõista 3800 krooni, saab lugeda, et kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud 55 päeva eest arvates

hagi esitamisest (126 krooni 67 senti päevas) ja elatis tuleb välja mõista alates 28. jaanuarist 2005. a.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

arvestamata, et kostja maksis kohtumenetluse ajal lastele elatist 23 100 krooni, ja teha uue otsuse,

millega lugeda, et kostja on nimetatud ulatuses ülalpidamiskohustuse täitnud.

Kostja esitas kohtule pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja kandis 2005. aasta veebruarist

2006. aasta märtsini tütre ja poja ülalpidamiseks tütre pangakontole 28 550 krooni. Pooltel oli

kokkulepe, et elatis tasutakse tütre pangakontole. Ka hageja möönis, et kostja on toetanud lapsi

keskmiselt 800 krooniga kuus.

Perekonnaseadus ei reguleeri, mil viisil peab vanem täitma ülalpidamiskohustust enne, kui kohus

mõistab välja elatise. Tõendatud on, et kostja täitis oma ülalpidamiskohustust, makstes raha tütre

pangakontole. Ringkonnakohus ei arvestanud asjaoluga, et hageja sai elatist, kuid ei olnud rahul selle

suurusega, ja jättis hindamata vastavad tõendid.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt PKS § 60 lg-t 1 ja § 61 lg-t 1. Tütre kontole makstud 23 100

krooni tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.

8. Hageja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ega 2 alusel.

10. Vastavalt TsMS § 688 lg-le 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustas ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus jättis elatise väljamõistmisel arvestamata asjaolu, et kostja maksis kohtumenetluse

ajal laste ülalpidamiseks 23 100 krooni, tasudes nimetatud summa xx. xxxxxxxx xxxx. a sündinud

poolte ühise tütre K-E. R arveldusarvele. Pooled ei vaidle selle üle, et nimetatud summa kanti üle.

Vaieldakse selle üle, missuguses ulatuses tuleb elatise väljamõistmisel arvestada tütre arvele kantud

raha.

Ringkonnakohus tuvastas hageja omaksvõtu alusel, et kostja täitis kohtumenetluse ajal

ülalpidamiskohustust 6950 krooni ulatuses, sh poolte ühise tütre arveldusarvele kantud rahaga 2000

krooni, mille tütar andis hagejale laste ülalpidamiseks. Seega vaidlevad pooled kassatsiooniastmes

selle üle, kas kostja täitis ülalpidamiskohustuse ka tütre arvele kantud ülejäänud 21 100 krooni

ulatuses, mida ringkonnakohus elatise väljamõistmisel ei arvestanud.

11. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt, mil viisil saab kohus elatise väljamõistmisel arvestada

asjaolu, et kohustatud vanem on kohtumenetluse ajal osaliselt või täielikult täitnud

ülalpidamiskohustust.

Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis vastavalt PKS § 61 lg-le 1 mõistab kohus teise

vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema

või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PKS § 70 lg-st 1

tuleneb, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi

esitamisest. Vastavalt Riigikohtu varasemale seisukohale ei täida vanem ülalpidamiskohustust ka siis,

kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155), 30. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-04 (RT III

2005, 3, 24), 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 (RT III 2005, 10, 100)). Seega ka juhul,

kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatis välja mõista alates hagi

esitamisest. Siiski leidis ringkonnakohus õigesti, et põhimõtteliselt tuleb laste ülalpidamiseks elatise

väljamõistmisel arvestada ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud rahaga,

sest selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks.

12. Kolleegiumi arvates saab elatise väljamõistmisel lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh

osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule.

Kohustuse täitmist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse

võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab

võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja

lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses

sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses

lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt

täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja

õigel viisil. Sama paragrahvi 4. lõike järgi eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli

võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud. Lahendades vaidlust selle üle, kas vanem täitis kohtumenetluse ajal osaliselt oma

ülalpidamiskohustuse, tuleb lähtuda VÕS § 76 lg-st 3 ja muu hulgas selgitada, kas

ülalpidamiskohustus täideti õigele isikule.

Perekonnaseaduses ei ole otseselt sätestatud ka seda, kes on õigustatud ülalpidamiskohustuse täitmist

vastu võtma, st kellele tuleb maksta lapse ülalpidamiseks raha, et kohustus oleks täidetud õigele

isikule. PKS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel

elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb.

Viidatud sätete alusel saab siiski järeldada, et ülalpidamiskohustust tuleb täita reeglina mitte

alaealisele lapsele, vaid teisele vanemale, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Seega on

vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb.

Samas on erandina võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus

täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et

lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise

lause kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse

kohustus VÕS § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti

kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks.

Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei

ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina

ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale.

Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku

ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse

kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt

täidetud.

13. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et lapse arveldusarvele raha

kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise

andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud

vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem

selline täitmine heaks kiita. Heakskiit kui tahteavaldus ei pea seejuures olema tingimata väljendatud

sõnades, vaid võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema

heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.

Praeguses vaidluses on hageja omaksvõtuga tuvastatud, et hageja kiitis ülalpidamiskohustuse

täitmisena heaks 2000 krooni maksmise poolte tütre arvele. Muus osas eitab hageja raha saamist.

Samuti eitab hageja varasemat kokkulepet selle kohta, et ta oleks nõustunud laste ülalpidamiseks

vajaliku raha kandmisega tütre arvele. Seega ei ole tuvastatud hageja nõusolek ega heakskiit

ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele kassatsioonkaebuses vaidlustatud, s.o 21 100 krooni osas,

millest järelduvalt ei ole kostja nimetatud osas oma ülalpidamiskohustust selleks õigustatud isikule

täitnud ja puudub alus arvestada elatise väljamõistmisel tütre arveldusarvele kantud rahaga.

Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu