3-1-1-117-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-117-06

Otsuse kuupäev

19. veebruar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

M. M. väärteoasi metsaseaduse § 569 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. septembri 2006. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-06-1290

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. M. kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Saar, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. jaanuar 2007. a

Istungil osalenud isikud

M. M. kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Saar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2006. a kohtuotsus M. M. väärteoasjas metsaseaduse § 569 lg 1

järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni 24. märtsi 2006. a otsusega karistati M. M.-i metsaseaduse (MS) § 569 lg 1 järgi 50 trahviühiku

(3000 krooni) suuruse rahatrahviga. Karistatav tegu seisnes selles, et M. M. raius ajavahemikul 22. aprillist 9. maini 2005. a

Vihula vallas X külas omavoliliselt valikulise raiena puid Peetri-Jaagu maaüksuselt Tõugu-Hansu maaüksuse piiri kõrvalt.

Peetri-Jaagu maaüksuse metsast oli 30 m pikkuselt ja 3-5 m laiuselt maa-alalt raiutud kokku 18 puud (15 kuuske ja 3 mändi).

Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on turberaie alaliigi aegjärkse raiega. Samal metsaeraldusel oli turberaiet tehtud ka

aastal 2002, MS § 14 lg 6 kohaselt peab aga turberaie järkude vahe olema vähemalt viis aastat. Seega rikkus M. M. MS § 14

lõiget 6.

2. M. M. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist.

Kaebuse esitaja selgitas, et võttis otsuses mainitud puud maha maamõõtja poolt lintidega tähistatud koridoris piirisihti raiudes.

Ta oli maamõõtjalt tellinud piiri mahamärkimise oma, Tõugu-Hansu maaüksusel ning tal ei olnud võimalik tuvastada asjaolu,

et raiub hoopis Peetri-Jaagu maaüksusel. Samuti ei olnud ta teadlik sellest, millised piirangud nimetatud maaüksusel raie osas

kehtivad. Nende kindlakstegemise võimalus ja kohustus oli maamõõtjal. Samuti märgiti, et rikutud on ne bis in idem

põhimõtet, kuna sama teo eest koostati M. M.-le kaks väärteoprotokolli ja kaks karistusotsust.

Kaebuses märgiti veel, et kohtuväline menetleja jättis osa tõendeid hindamata.

3. Viru Maakohus jättis 29. septembri 2006. a otsusega M. M.-i kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata.

Kohus märkis, et vaidlus puudub selles, et M. M. raius Peetri-Jaagu maaüksuselt 15 kuuske ja 3 mändi. M. M.i süü on

tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, mille kohaselt M. M. lootis, et Tõugu-Hansu maaüksuse maamõõtmistöid tegev

maamõõtja teeb kõik õigesti. Enne piirisihti raiuma asumist ei pidanud ta vajalikuks minna koos maamõõtjaga metsa, et koos

üle vaadata piirimärkide asukohad ja orientiirid nende vahel. Ka ei teinud ta endale selgeks asjaajamise ja raielubade saamise

korda. Kohus ei pidanud usaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et ta raius maamõõtja poolt kahe rea

märkidega tähistatud koridori siseselt. Maamõõtja G. P.-i ütluste kohaselt märgistas ta lintide ja tokkidega Tõugu-Hansu

maaüksuse piirimärgid ja nende juurde kuuluvad orientiirid ühes reas.

Kuna kõik 18 puud olid raiutud lühikeselt maatükilt Peetri-Jaagu maaüksuselt ca 3-5 m kauguselt piirist, leidis kohus, et M. M.

tegutses otsese tahtlusega raiuda naabermaaüksuselt. M. M. ei teadnud midagi naabermaaüksuse piirangutest - turberaie

aegadest -, kuid see on oluline vaid keskkonnakahjude arvestamise alusena.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni M. M.-i kaitsja vandeadvokaadi abi Madis Saar, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

Kassatsioonis märgitakse, et kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsusest ei nähtu, millisele tõendile tugineb väide, et M. M.

raius 18 puud just Peetri-Jaagu maaüksusel, eraldisel millel kehtisid raiumiseks piirangud.

Kohus on jätnud tähelepanuta maa mõõdistamise regulatsiooni, mille kohaselt toimub piirisihtide raiumine maamõõtja

juhendamisel, ja see on menetlusaluse isiku hoolsuskohustuse ebaõige sisustamise tõttu toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse.

Raie võimalik kandumine Peetri-Jaagu maaüksusele tulenes piirisuundade valest mahamärkimisest maamõõtja poolt. Eelnevast

tulenevalt tegutses M. M. subjektiivset koosseisu välistavas koosseisueksimuses olles. Kohus ei ole hinnanud menetlusaluse

isiku väiteid selle kohta, et ta oli keelueksimuses.

Maakohus on rikkunud VTMS § 150 lg 1 p 7, kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud. Sellest ei nähtu, millised

asjaolud on kohus tõendatuks lugenud ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures tugines. Nii on kohus märkinud, et M. M.-

i süü on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, kuid otsusest ei nähtu, millised tõendid veel M. M.-i süüd kinnitavad. Osa

tõendeid (tunnistaja T. K. ütlused) on kohus jätnud tähelepanuta. Ka ei ole otsuses ära näidatud kõigi karistatavuse aluste

esinemist - käsitletud ei ole õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist.

Maakohus on kohtuotsuses märkinud, et nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata.

Väärteomenetlusõiguses ei ole aga ette nähtud õigust loobuda oma seisukohtade põhjendamisest.

Kohus on märkinud, et lõpetas otstarbekuse kaalutlusel M. M.-i teise kaebuse menetluse, kuid kohtuotsusest ei selgu, mis

tähendust omab see asjaolu käesolevas asjas.

Kohtuotsuses ei kajastu teo toimepanemise aeg.

Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohtuväline menetleja tugines otsust tehes tõenditele, millele väärteoprotokollis

viidatud ei olnud, rikkudes sellega menetlusaluse isiku kaitseõigust.

5. Kohtuväline menetleja leiab kirjalikus kassatsioonivastuses, et kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Kassatsioonivastuses ei nõustuta sellega, et puuduvad tõendid selle kohta, et raie toimus Peetri-Jaagu maaüksusel. Vastav

asjaolu on tõendatud objekti kontrollimise protokolliga. Kuna maaüksuste piirid olid kontrollimise ajaks välja mõõdetud ja

maha märgitud, puudus kohtuvälisel menetlejal vajadus koguda selle asjaolu tõendamiseks täiendavaid tõendeid. See, et kõik

puud olid raiutud Peetri-Jaani maaüksuselt, kinnitab, et M. M. raius Peetri-Jaani maaüksuselt otsese tahtlusega.

Paika ei pea kassaatori väide, et kohus on jätnud tähelepanuta maa mõõdistamise regulatsiooni. Sellest tulenevalt toimub

piirisihtide rajamine küll maamõõtja juhendamisel, tuvastas kohus, et menetlusalune isik ise ei tundnud huvi juhendamise

vastu.

Kassatsioonis ei põhjendata seda, miks menetlusalune isik ei saanud aru oma teo keelatusest ega seda, miks see eksimus oli

tema jaoks vältimatu. Asudes tegema raiet, tuleb endale eelnevalt vastav regulatsioon selgeks teha.

Kohtuväline menetleja leiab, et kohtuotsus oli nõuetekohaselt põhjendatud.

Teo toimepanemise aeg fikseeriti juba väärteomenetlusele eelnenud kriminaalmenetluses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et KarS § 2 lg-s 2 sätestatud kolmeastmeline deliktistruktuur, millest

karistusseadustik lähtub, määrab ära õigusliku küsimuse lahendamise metoodika süüteoasjades. See tähendab, et kohtunik peab

otsust tehes lahendama küsimused KarS § 2 lg-s 2 ettenähtud järjestuses (vt nt Riigikohtu 13. jaanuari 2004. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-148-03 - RT III 2004, 4, 40). Käesoleval juhul ei ilmne aga kohtuotsusest, et kohus oleks nimetatud

nõude vastu eksinud.

Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse põhjendava osa alguses märgitu, et M. M. on väärteo toimepanemises

süüdi, informatiivne kokkuvõte kohtu järeldustest ega tähenda seda, et kohus on alustanud analüüsi deliktistruktuuri viimaselt

astmelt. Järgnevalt selgitab maakohus, kuidas ta sellele järeldusele jõudis, alustades kooskõlas KarS § 2 lg-ga 2 objektiivsest

süüteokoosseisust. Seoses deliktistruktuuri järgimisega kohtuotsuse põhjendamisel tuleb märkida sedagi, et kuna

õigusvastasuse ja süü olemasolu eeldatakse, tuleb üksnes kahtluse korral kontrollida seda, kas esineb mõni õigusvastasust või

süüd välistav asjaolu. Seega ei ole alati ja igas kohtuotsuses vaja põhjendada seda, miks kohus leiab, et tegu on õigusvastane ja

selle toime pannud isik süüdi.

Kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et see, kui kohtuotsuse põhjendustes ei ole KarS § 2

lg-s 2 toodud deliktistruktuuri analüüsimise järjekorrast kinni peetud, ei tähenda tingimata kohtuotsuse tühistamist kõrgema

astme kohtu poolt. Materiaalõiguse vääraks kohaldamiseks saab siiski eelkõige lugeda olukorda, kui ülalviidatud väärkäsitlus

viis kohtuotsuses tuginemisele ebaõigele materiaalõiguse normile.

7. Kassatsioonis märgitakse, et kohtu seisukohad objektiivse koosseisu asjaoludest ei põhine tõenditel. Nõuetekohaselt ei ole

tuvastatud see, kas puud tõepoolest raiuti Peetri-Jaagu maaüksuselt. Kuidas see aga kindlaks tehti, protokollis selgitatud ei ole.

Kriminaalkolleegium leiab, et kassaatori väide, nagu ei tugineks maakohtu otsus selle asjaolu osas tõenditele, ei pea paika.

Kassaator seab kahtluse alla vaid tõendis sisalduva teabe. Taoline kriitika tõendi suhtes on tõendamismenetluse osa ning

Riigikohtu pädevuses ei ole tõendeid nende sisu tõeväärtuse osas hinnata. Võimaldamaks menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal

esitada omapoolne kriitika kohtuvälise menetleja kogutud tõendite suhtes, näeb väärteomenetluse seadustik ette, et maakohtus

toimub tõendite vahenditu ja suuline uurimine. Muuhulgas oli tõendite uurimise raames menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal

õigus taotleda objekti kontrollimise protokolli koostanud ametniku ülekuulamist, et küsitleda teda tehtud toimingute osas

(Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et ka väärteoasja menetlenud ametnikku võib menetluslikes küsimustes üle

kuulata; vt nt 28. aprilli 2005. a otsus asjas 3-1-1-29-05 - RT III 2005, 16, 163).

8. Küll tuleb tõdeda, et maakohus ei ole otsuses analüüsinud kõiki objektiivse koosseisu tunnuseid. MS § 569 lg-s 1 esitatud

süüteokoosseis on blanketne ning eeldab igal konkreetsel juhul raie ebaseaduslikkuse sisustamist, s.t selle äranäitamist, mille

poolest oli raie vastuolus metsaõiguse regulatsiooniga. M. M.-i tehtud raie ebaseaduslikkus on väärteoprotokollis sisustatud

MS § 14 lg 6 abil, mis sätestab, et turberaiel peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid.

Väärteoprotokolli kohaselt seisnes M. M.-i teo ebaseaduslikkus selles, et ta tegi turberaiet metsaeraldisel, kus ei olnud

eelnevast turberaiest möödunud vähemalt viis aastat. Seega väitmaks, et objektiivse koosseisu tunnused on täidetud, tuleb

tuvastada, et tegemist oli turberaiega ning et eelnevast turberaiest samal eraldisel oli möödunud vähem kui viis aastat. Teo

ebaseaduslikkuse hindamisel tuleb maakohtul samuti võtta seisukoht selles, kas isikut, kes raiub metsa omaniku teadmata, võib

käsitleda turberaie teostajana. Maakohus neid küsimusi aga käsitlenud ei ole, vaid on üksnes sedastanud, et M. M. raius puid

võõral maaüksusel.

9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 175 p 1 ja § 174 p 7 tühistab kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 29. septembri

2006. a kohtuotsuse M. M.-i väärteoasjas MS § 569 lg 1 järgi materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saadab

väärteoasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg