3-2-1-139-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-139-06

Määruse kuupäev

Tartu, 1. veebruar 2007. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks

Kohtuasi

I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru

maavanema kaudu) vastu töövaidluses.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-2995

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

I. T (isikukood xxxxxxxxxxx), L. T (isikukood xxxxxxxxxxx),

L. P (isikukood xxxxxxxxxxx), I. K (isikukood xxxxxxxxxxx) ja

T. R (isikukood xxxxxxxxxxx), ühine esindaja vandeadvokaat

Tiina Mare Hiob.

Eesti Vabariik (Ida-Viru maavanema kaudu), esindaja

vandeadvokaat Vladimir Rogulski.

Asja läbivaatamise kuupäev

8. jaanuar 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 22. septembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2995 ja

Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-2995.

2. Saata asi Viru Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada I. T määruskaebuselt 26. oktoobril 2006. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13. veebruaril 2006. a esitas Eesti Vabariik Ida-Viru maavanema kaudu (edaspidi kostja) Viru

Maakohtule taotluse I. T, L. T, L. P, I. K ja T. R (edaspidi hagejad) poolt Narva töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina, kuna kostja ei olnud nõus

töövaidluskomisjoni otsusega.

2. Viru Maakohus jättis 6. märtsi 2006. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejatele

tähtaja hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 363 ettenähtud vormis avalduse

esitamiseks. Samuti kohustas maakohus hagejaid hagiavalduses oma seisukohtasid täiendavalt

põhjendama ja esitama tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus märkis, et

nõuetekohase hagiavalduse esitamata jätmise korral jätab kohus hagi läbi vaatamata ning sel juhul

töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.

3. 23. märtsil 2006. a esitasid hagejad hagiavalduse Viru Maakohtule, milles palusid kohustada

kostjat täitma Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 12. jaanuari 2006. a otsust.

4. Viru Maakohus leidis 26. aprilli 2006. a määruses, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna

hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis. Esitatud ei ole

samu nõudeid, mis töövaidluskomisjonis, oma seisukohtasid ei ole täiendavalt põhjendatud ning ei

ole esitatud tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid.

5. Hagejad esitasid Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määruse peale määruskaebuse, milles palusid

määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohus jättis 22. septembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu määrus oli piisavalt motiveeritud ja seaduslik ning maakohus

leidis õigesti, et hagejad ei ole esitanud hagiavaldust hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis

ning ei ole täiendavalt põhjendanud oma seisukohti, ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid.

Ringkonnakohus märkis ka, et hagiavalduse resolutiivosa pidi sisaldama samasuguseid nõudeid, mis

esitati töövaidluskomisjonile. Neid nõudmisi hagejad oma 23. märtsil 2006. a esitatud avalduses ei

täitnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Kaebuses leitakse, et kuna hagejad olid õigusteadmisteta isikud, ei saanud nad aru Viru Maakohtu

nõudmistest, mis esitati 6. märtsi 2006. a määruses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse

(ITLS) § 24 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Hagejate

poolt Narva töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vastab hagiavalduse sisulistele nõuetele, kuna

avalduse eesti keelde tõlkimise nõuet kohus ei esitanud. Samuti ei sisalda Viru Maakohtu 26. aprilli

2006. a määrus kohtu selgitusi, milleks oli vaja sisult korrektne avaldus töövaidluskomisjonile ümber

vormistada hagiavalduseks. Hagejate arvates ei ole maakohus hagiavalduse käiguta jätmise määruses

selgitanud, et hagejad peavad esitama hagiavalduses samasuguseid nõudeid, mis esitati

töövaidluskomisjonile.

8. Kostja leiab vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, ja

palub jätta määruskaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et Viru Maakohtu 26. aprilli 2006. a määrus ja Viru Ringkonnakohtu

22. septembri 2006. a määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 692 lg 5 alusel saata uueks läbivaatamiseks Viru

Maakohtule.

10. Esmalt käsitleb kolleegium määruskaebuse väiteid.

Õige on hagejate väide, et maakohus ei ole hagi käiguta jätmise määruses selgitanud, et nad peavad

esitama samasisulise avalduse (vt selle kohta ka otsuse p 11) nagu töövaidluskomisjoni. Maakohus ei

ole põhjendanud ka seda, miks ei piisanud töövaidluskomisjoni esitatud avaldusest. ITLS § 24 lg 5

kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavalduseks, kuid kohus võib anda

vajaduse korral pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtavas vormis, oma

seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegiumi arvates

peab kohus ITLS § 24 lg 5 teises lauses nimetatud juhul põhjendama ning selgitama, miks on

tekkinud vajadus avaldus uuesti esitada ning millises osas peaksid pooled avaldust täiendama.

Hagiavalduse käiguta jätmise määruses on vaid märgitud, et hagejad peavad esitama hagiavalduse

hagimenetluses TsMS §-s 363 ettenähtud vormis ning põhjendama oma seisukohtasid täiendavalt ja

esitama tõendeid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu selgitamiskohustus on

oluline, sest ITLS § 24 lg 7 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui tema nõudmist ei järgita,

ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu.

Ka ringkonnakohus ei ole määruses põhjendanud, miks praegusel juhul ei saanud

töövaidluskomisjoni esitatud avaldust lugeda hagiavalduseks. Seega on ringkonnakohus oluliselt

rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8, mille kohaselt peavad määrusest nähtuma põhjendused, mille alusel

kohus järeldusteni jõudis. See rikkumine on aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Piisav ei

ole ringkonnakohtu viide maakohtu määrusele, kuna ka viimases ei ole põhjendusi välja toodud.

Kuna hagiavalduse menetlusse võtmise otsustab esimese astme kohus, tuleb asi hagiavalduse

menetlusse võtmise lahendamiseks saata Viru Maakohtule.

Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida seda, et hagiavalduse sisunõuded on peale TsMS § 363

sätestatud ka TsMS §-s 338. Töövaidluskomisjoni esitatava avalduse nõuded on sätestatud ITLS §-s

14. Viimati mainitud nõuded on põhiküsimustes (selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks

olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ning nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad,

mis TsMS esitab hagiavaldusele. Seetõttu on kolleegium arvamusel, et eespool viidatud ITLS § 24 lg-

s 7 sätestatud võimalust jätta hagi läbi vaatamata saab rakendada vaid neil juhtudel, mil

töövaidluskomisjoni esitatud avaldus oli selliste (oluliste) puudustega, mis ei võimalda seda avaldust

hagimenetluses TsMS-i kohaselt menetleda. Ebamõistlik ja lubamatu oleks jätta põhiküsimustes

nõuetekohane hagi läbi vaatamata ainult sellel põhjusel, et selles ei märgita nt soovi vaadata asi läbi

kohtuistungil (TsMS § 363 lg 1 p 4).

11. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et hagiavalduse resolutiivosa peab sisaldama

samasuguseid nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Seejuures ei ole ringkonnakohus tuginenud

sellele seisukohale asudes ühelegi materiaalõiguse normile. ITLS § 24 lg 3 teise lause kohaselt võib

hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. See säte reguleerib aga

juhtumit, mil kohtusse pöördub töövaidluskomisjoni pöördunud isik (ITLS § 24 lg 3 esimene lause).

Kuna praeguses vaidluses on kohtusse pöördunud teine pool, ei saa nimetatud sätet kohaldada. Siiski

sätestab ITLS § 24 lg 5, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks, juhul kui

teine pool esitab kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks

hagimenetluse korras. Seega loetakse avalduses esitatud nõuded ka hagiavalduse nõueteks ning

järelikult ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITLS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Ka

juhul, mil kohus tulenevalt ITLS § 24 lg-st 5 kohustab hagejat oma avaldust parandama, tuleb esitada

samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile.

Kolleegiumi arvates on ITLS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk vältida olukordi, mil

töövaidluskomisjoni pöördutakse töölepingu seaduses (nt TLS § 117 lg 1) võimaldatud alternatiivse

nõudega (nt rahaline nõue) ning pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt

tööle ennistamist. Samas on kolleegium seisukohal, et nimetatud sätted ei keela edaspidises

menetluses hagi muutmistoiminguid TsMS-i alusel (nt võib suurendada viivise nõuet). Samuti ei ole

kohustust esitada hagis kõiki töövaidluskomisjoni esitatud nõudeid juhul, kui pool soovib osadest

nõuetest loobuda.

12. Määruse tühistamise alus ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt ei suutnud hagejad

õigusteadmiste puudumise tõttu aru saada Viru Maakohtu nõudmistest.

13. Järgnevalt käsitleb kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides mõningaid

töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist ning sellega seonduvalt ka TsMS-i rakendamist

puudutavaid küsimusi.

TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1

kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole

eestikeelne, võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse

tõendi tõlget. Praeguses vaidluses oli töövaidluskomisjonile esitatud avaldus venekeelne, kuid

toimiku materjalide kohaselt ei ole maakohus selle tõlkimist sõnaselgelt nõudnud. Seega tuleks

kohtutel tagada, et toimikus ei oleks tõlketa dokumente.

14. Õiguse ühetaolise tõlgendamise huvides tuleb tähelepanu juhtida ka ITLS § 24 lg 4 kolmandale

lausele, mille kohaselt tuleb avalduselt tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma

hagi esitamise korral. See lause lisati seadusesse 4. veebruaril 2006. a jõustunud ITLS-i muudatusega.

Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada nii, et riigilõivu peab tasuma kohtusse

pöördunud pool (kuigi ITLS § 24 lõike 4 esimeses lauses on kasutatud sõna "taotluse" ning

kolmandas lauses sõna "avalduselt"). Riigilõivu tasumise kohustus (esialgselt) on sellel isikul, kes

kohtusse pöördub. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjalt oleks nõutud riigilõivu tasumist taotluse

esitamise eest, kuigi taotlus on esitatud pärast seadusemuudatuse jõustumist 4. veebruari 2006. a.

Kuid tulenevalt enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud riigilõivuseaduse (varasem RLS) § 16 lg 1 p-st 1

vabastatakse riigilõivu tasumisest hageja või kaebuse esitaja palga nõudmise, tööle või teenistusse

ennistamise ning töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise

hagis või kaebuses. Sarnane on regulatsioon ka alates 1. jaanuarist 2007. a kehtiva RLS § 22 lg 1 p-

s 1. Käesolevas asjas on hagejad esitanud palga nõudmise. Seetõttu ei pidanud hagejad riigilõivu

tasuma ning seda ei saa nõuda ka kostjalt ITLS § 24 lg 4 kolmandast lausest tulenevalt. Kolleegiumi

arvates on varasema RLS § 16 lg 1 p-s 1 ja RLS § 22 lg 1 p-s 1 nimetatud juhtudel tegemist nn

automaatse ja lõpliku riigilõivu tasumisest vabastamisega/tasumiskohustuse puudumisega. Varasema

RLS § 16 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt puudutab see aga ainult hagejat ning seega tuleb kostjalt hagi

rahuldamise korral riigilõiv välja mõista. Küll ei saa nõuda riigilõivu tasumist hagejalt, kui hagi

jäetakse rahuldamata. RLS § 22 lg 1 p 1 sõnastuses ei mainita aga enam ainult hagejat. Seega ei saa

kostjalt riigilõivu tasumist nõuda ka juhul, kui hagi rahuldatakse, samuti ei saa nõuda riigilõivu

hagejalt, kui hagi jäetakse rahuldamata.

15. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et praegusel juhul vaatas määruskaebuse läbi ja

lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt TsMS § 666 lõikest 1 vaatab

ringkonnakohtus läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. Sama paragrahvi 2.

lõike järgi vaatab hagi menetlusse võtmata või hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise

kohta maakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse läbi ja lahendab ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud juhul, kui menetluse esemeks on varaline

nõue ja tsiviilasja hind ei ületa 10 000 krooni. Koosseisu suuruse otsustamiseks tuleb seega muu

hulgas määrata, kas tegemist on varalise nõudega ja milline on tsiviilasja hind. Praegusel juhul

nõudsid hagejad töövaidluskomisjonis muu hulgas saamata jäänud töötasu, intresse töötasu

maksmisega viivitamise eest ning lisatasude väljamaksmist. Seetõttu oli tegemist varalise nõudega

ning asja uuel lahendamisel tuleb vajaduse korral lahendada töövaidluskomisjoni otsusest (hagejate

nõuded koostoimes otsuse resolutsiooniga, tl-d 3?9) johtuvalt küsimus, kas hagejate nõuded ületasid

10 000 krooni. Kolleegiumi arvates peab TsMS § 666 lg 2 mõttest tulenevalt määruskaebuse läbi

vaatama kolmeliikmeline koosseis juhul, kui kas või ühe hageja nõue ületab 10 000 krooni.

16. Kolleegium juhib tähelepanu ka sellele, et osaliselt on ebaõige maakohtu määrus, millega on

liidetud töövaidluskomisjoni otsuse peale esitatud taotlus ning hagejate esitatud hagi hagidena ühte

menetlusse (tl 34). Taotlust ei saa lugeda hagiks TsMS-i tähenduses, küll on see tsiviilasja

lahendamist käivitav dokument ning seda tuleks menetleda hagiga samas menetluses.

17. Kolleegium peab vajalikuks märkida ka seda, millel põhineb hagejate õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule. TsMS § 427 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse

kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

TsMS § 423 lõike 1 punktides 2, 7?10 ja 12 nimetatud alustel. Kuna praegune hagi läbivaatamata

jätmise alus ei sisaldu TsMS § 427 teises lauses viidatud TsMS § 423 loetelus, on ringkonnakohtu

määrus edasikaevatav.

18. Kokkuvõttes tuleb maakohtul uuesti lahendada hagi menetlusse võtmise küsimus, arvestades

otsuse p-des 10?14 ja 16?17 esitatud seisukohti.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks