3-2-1-103-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-103-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. november 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve

Kohtuasi

S. K hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja töölt

sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 2-03-536

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. K kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja S. K (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat

Eve Jundas.

Kostja Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu),

esindaja vandeadvokaat Veli Kraavi.

Asja läbivaatamise kuupäev

16. oktoober 2006. a

Istungil osalenud isikud

Hageja S. K ja tema esindaja vandeadvokaat Eve Jundas. Istungit

protokollis Ragne Rebane.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 2. mai 2006. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada S. K kassatsioonkaebuselt 20. juunil 2006. a tasutud kautsjon 1393 (üks tuhat

kolmsada üheksakümmend kolm) krooni 70 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S. K esitas 29. septembril 2003. a Ida-Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Haridus- ja

Teadusministeeriumi kaudu) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle

ennistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 1. septembrist 1992. a Jõhvi Kutsekeskkoolis vene keele

ja kirjanduse õpetajana. 5. mail 2003. a teatati hagejale temaga töölepingu lõpetamisest koondamise

tõttu alates 29. augustist 2003. a. Koondamise põhjuseks oli teate kohaselt asjaolu, et vastavalt

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korraldusele Eesti Mäehariduskeskus ja Jõhvi

Kutsekeskkool reorganiseeritakse ning seetõttu väheneb ka õpetatavate üldainete maht uues loodavas

Jõhvi Ametikoolis. Töölepingu lõpetamine allkirjastati töölepingu lisana 29. augustil 2003. a ja

hagejale maksti välja hüvitis koondamise eest. Hageja leidis, et töölepingu lõpetamine oli

ebaseaduslik, sest tööandja ei pakkunud talle enne töölepingu lõpetamist teist tööd. Koolide

reorganiseerimisega ei vähenenud õpetatavate üldainete maht, vaid pigem suurenes. Nii avaldas

tööandja 1. augusti 2003. a ajalehes "Õpetajate Leht" kuulutuse, et Jõhvi Kutsekeskkool võtab alates

1. septembrist 2003. a konkursi alusel tööle kaks vene keele ja kirjanduse õpetajat. Samuti ei

võrrelnud tööandja töölepingu lõpetamisel töötajate tööalaseid näitajaid ega selgitanud välja, kellel

on töölejäämisel eelisõigus. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest tuleb kostjalt välja mõista

keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest 29. augusti 2005. a seisuga 139 368 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt lõpetati hagejaga tööleping seaduslikult.

Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse kohaselt lõpetasid Eesti Mäehariduskeskus ja

Jõhvi Kutsekeskkool oma tegevuse ja nende baasil moodustati alates 1. septembrist 2003. a uue

õppeasutusena Jõhvi Ametikool. Sellest otsusest informeeriti kooli personali ja õpilasi 2003. aasta

veebruaris. Eesti Mäehariduskeskuse ja Jõhvi Kutsekeskkooli õpetajad tuli koondada, sest mõlemas

õppeasutuses oli tööl kaks vene keele ja kirjanduse õpetajat, uues Jõhvi Ametikoolis oli aga kaks

vene keele ja kirjanduse õpetaja ametikohta. Jõhvi Kutsekeskkooli direktorit volitati komplekteerima

Jõhvi Ametikooli personali. Kuna uus õppeasutus alustas tegevust 1. septembril 2003. a, siis oli

kuulutus konkursi kohta avaldatud Jõhvi Kutsekeskkooli nimel. Hageja teadis konkursi toimumisest,

kuid konkursil ei osalenud.

3. Ida-Viru Maakohus jättis 13. septembri 2005. a otsusega hagi rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi põhjendamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1

sätestab, et tööandjal on õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimisel lõpetada

tööleping TLS § 86 p-s 3 ettenähtud alusel, kui reorganiseerimisega kaasneb töötajate koondamine.

Sama sätte 2. lõike järgi on tööandjal õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tööandja

õigusteta struktuuriüksuse likvideerimisel lõpetada seal töötavate töötajatega tööleping TLS § 86 p-

s 3 ettenähtud alusel, kui neile ei ole võimalik pakkuda tööd teises struktuuriüksuses või nad on

keeldunud pakutud tööst. Tõendatud on, et Eesti Mäehariduskeskuse ja Jõhvi Kutsekeskkooli

reorganiseerimisel Jõhvi Ametikooliks koondati kokku 25 õpetaja ametikohta. Teist tööd hagejale

pakkuda ei olnud. Koondamisest teatati hagejale ette kirjalikult ja talle maksti välja kompensatsioon.

Kõrgeima kvalifikatsiooniga õpetaja väljaselgitamiseks korraldati konkurss. Hageja ei ole isikuks,

kellega seadus ei luba töölepingut lõpetada. Koondamise protseduurireeglite oluliseks rikkumiseks,

mis tingiks töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, ei saa lugeda konkursi

väljakuulutamist parimate töötajate leidmiseks. Samuti ei ole võimalik hagejat tööle ennistada, sest

õppeasutus, kus ta töötas, on reorganiseeritud. Hageja ei ole Jõhvi Ametikoolis kunagi töötanud ning

seetõttu ei saa teda ka sinna tööle ennistada. Eeltoodu alusel tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõue

töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

4. Hageja esitas Ida-Viru Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Viru Ringkonnakohus jättis 2. mai 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse alusel

korraldati Eesti Mäehariduskeskus ja Jõhvi Kutsekeskkool ümber, seetõttu toimus hageja töökohas

2003. aasta augustis koondamine ning hageja koondamisel ei rikutud töölepingu seadust. TLS § 98

lg 2 sätestab, et enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma

töötajale võimaluse korral teist tööd. Jõhvi Kutsekeskkooli tegevuse lõpetamisega alates

1. septembrist 2003. a lõppes seal ka hageja töö vene keele ja kirjanduse õpetajana ning tööandjal ei

olnud talle selles koolis teist tööd pakkuda.

Alates 1. septembrist 2003. a tegutseva Jõhvi Ametikooli kahe vene keele õpetaja koha täitmine

avaliku konkursi korras oli seaduslik. Jõhvi Kutsekeskkooli direktor Arthur Seppern asus vastavalt

tema töölepingu 7. juuli 2003. a muutmise kandele alates 1. septembrist 2003. a tööle Jõhvi

Ametikooli direktori ametikohal ning tal oli kutseõppeasutuse seadusest ja haridusministri

28. septembri 1998. a määrusest tulenevalt pädevus konkursi korraldamiseks. Maakohtu otsuse

tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et kohtule esitatud õpetajate

nimekirjal ei ole direktori allkirja. Hageja ei ole seda väidet maakohtus esitanud. Samuti ei ole hageja

apellatsioonkaebuses vaidlustanud nimekirjade sisu ega taotlenud nende nimekirjade väljanõudmist

teisel kujul või teises vormis. Maakohus tuvastas õpetajate nimekirjade alusel, et koosseisud koondati

ja reorganiseerimise tulemusena vabanes 25 õpetajat, s.h ka hageja. Seega on hageja väide, et ta

vabastati töölt isiklike suhete pinnalt tekkinud lahkhelide tõttu ja tegelikult koondamist ei toimunud,

selge väljamõeldis. Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja sellega, et tema ennistamine Jõhvi

Ametikooli ei ole võimalik, kuna see õppeasutus lõpetas oma tegevuse 1. septembril 2005. a, s.o enne

maakohtu otsuse tegemist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale või teisele

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebuses väidetakse, et ringkonnakohtu otsus on olulises osas põhjendamata. Ringkonnakohus

kohaldas valesti TLS § 100 ega arvestanud TLS §-dega 6 ja 61, kui jättis tähelepanuta, et tööandja

vahetumine ei saa iseenesest olla töölepingu lõpetamise põhjuseks. Põhjendamatu ja seadusega

vastuolus on ringkonnakohtu järeldus, et hagejat ei ole võimalik tööle ennistada. Asjas on rakendatav

ka Euroopa Liidu direktiiv 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade

üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta".

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostjal tuli hageja koondamisel pakkuda talle teist tööd.

Ebaselge on, milliste tõenditega loeti tõendatuks, et hagejale ei olnud võimalik pakkuda uues

õppeasutuses tööd vene keele ja kirjanduse õpetajana. Tuvastamaks, mitu vene keele ja kirjanduse

õpetajat uues õppeasutuses töötab, palus hageja maakohtus kostjalt välja nõuda Jõhvi Ametikooli

üldise tarifikatsiooni (personali, sh pedagoogide arvestuse) 2003. ja 2004. aasta kohta. Kostja seda ei

esitanud. Ringkonnakohus ja maakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks tarifikatsiooni

puudumisega ei arvestatud. Hagejale ei pakutud võimalust töötada osalise tööajaga. Samuti võinuks

hageja töötada uues õppeasutuses mõnel muul töökohal.

Ringkonnakohus rikkus TLS § 99 lg-d 2 ja 3, kui ei hinnanud, kas kostja kaalus koondamisel, kellel

on töölejäämise eelisõigus. Selle asemel kuulutati välja konkurss ja kuna hageja konkursil ei

osalenud, siis ta koondati. Võimaluse andmist konkursil osalemiseks ei saa käsitada teise töö

pakkumisena. Hageja arvates on tema tööalased näitajad võrdväärsed teiste töötajatega, kuid tal on

töölejäämisel eelisõigus pikema tööstaaþi tõttu.

Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et kostja rikkus TLS § 87 lg 3 ja § 88 nõudeid.

Hageja koondamisest tuli teavitada ka töötajaid esindavat organisatsiooni või isikut ning

Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust. Need rikkumised viitavad sellele, et kostjal ei olnud

selge, kui palju töötajaid ja keda nimeliselt Jõhvi Kutsekeskkoolis koondatakse.

7. Vastuses kassatsioonkaebusele vaidles kostja kaebusele vastu, pidades seda põhjendamatuks, ning

palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

8. Riigikohtu istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. Hageja esindaja

esitas samuti taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu

11 000 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

10. Kohtud tuvastasid, et Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2003. a korralduse alusel toimunud Jõhvi

Kutsekeskkooli ja Eesti Mäehariduskeskuse reorganiseerimisega Jõhvi Ametikooliks kaasnes

töötajate koondamise vajadus. Reorganiseeritavates õppeasutustes töötanud 91 õpetajast sai loodavas

õppeasutuses rakendada 66 õpetajat. Seega tuli reorganiseerimise käigus koondada 25 õpetajakohta.

Hagejaga lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel 29. augustil 2003. a ja talle maksti välja hüvitis

koondamise eest.

11. Hageja vaidlustas hagiavalduses töölepingu lõpetamise, leides, et tema koondamisel rikuti

oluliselt töölepingu seadust. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, nõustudes maakohtuga, et

hageja koondamisel ei rikutud oluliselt protseduurireegleid: hagejale ei olnud võimalik pakkuda teist

tööd, samuti anti hagejale võimalus osaleda uude õppeasutusse töötajate leidmiseks väljakuulutatud

konkursil.

12. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et tööandja vahetumine reorganiseerimise

käigus ei saa iseenesest olla töölepingu lõpetamise põhjuseks. Vaadeldavas asjas on kahe Haridus- ja

Teadusministeeriumi hallatava õppeasutuse reorganiseerimise käigus loodud uus õppeasutus, mis on

reorganiseeritud õppeasutuste töötajate suhtes töölepingu seaduse alusel tööõiguslikuks

õigusjärglaseks. Nii sätestas TLS § 6 (kuni 1. maini 2004. a kehtinud sõnastuses), et ettevõtte, asutuse

või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine või

ettevõtte üleminek ei lõpeta töölepingut. Samas on tööandjal olukorras, kus reorganiseerimisega

kaasneb vajadus vähendada tööjõudu, õigus töötajaid koondada. TLS § 100 lg 1 kohaselt on tööandjal

õigus ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimisel lõpetada tööleping TLS § 86 p 3

alusel, kui reorganiseerimisega kaasneb töötajate koondamine. Vaidlusaluses asjas on kindlaks tehtud,

et tööandjal tekkis vajadus osa töötajaid koondada. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu tuvastamisel

rikkunud menetlusõiguse norme.

Kolleegium märgib lisaks, et asjas ei saa kohaldada hageja viidatud TLS § 61, mis jõustus 1. mail

2004. a, samuti Euroopa Liidu direktiivi 2001/23/EÜ, sest hagejaga töölepingu lõpetamise ajal ei

olnud Eesti Vabariik Euroopa Liidu liige.

13. Kui kohtud olid hinnanud, et tööandjal tekkis vajadus töötajat koondada, tuli järgnevalt

analüüsida, kas koondamine on toimunud töölepingu seadusega sätestatud korras. Vaadeldavas asjas

on vaidluse all, kas tööandja järgis TLS §-des 98 ja 99 sätestatud reegleid.

Kui tööandjal on tekkinud koondamise vajadus, peab ta arvestama töötaja töölejäämise eelisõigusega

TLS § 99 järgi. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta

on koondatava isiku väljaselgitamisel arvestanud viidatud paragrahvis sätestatud asjaolusid.

Kolleegium jääb 5. aprilli 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-00 (RT III 2000, 10, 113) esitatud

seisukoha juurde, et töötaja töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamisel peab tööandja töötajaid

võrdlema ja hindama, lähtudes objektiivsetest tööalastest näitajatest, ning töölejätmisel eelistama

neid, kes on edukamalt tööülesandeid täitnud, kel on suuremad erialased teadmised, oskused, vilumus

ning kes on oma teadmisi ja oskusi tulemuslikumat kasutanud. Samuti tuleb tööandjal välja selgitada,

kas tal on võimalik pakkuda koondatavale muud tööd. Nii sätestab TLS § 98 lg 2, et enne töölepingu

lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.

Ringkonnakohus märkis otsuses, et tööandja ei saanud seda nõuet täita, sest Jõhvi Kutsekeskkooli

tegevus lõpetati. Seega jättis ringkonnakohus analüüsimata, kas tööandjal oli võimalus pakkuda

hagejale tööd loodavas õppeasutuses, mille koosseis komplekteeriti reorganiseeritavate õppeasutuste

koosseisude baasil. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda vaid kitsalt

töötajale erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda ka

võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida ta on võimeline tegema.

Kolleegium märgib, et töölejäämise eelisõiguse väljaselgitamist ei saa asendada konkursi

korraldamisega. Samuti ei saa võimaluse andmist konkursil osalemiseks käsitada teise töö

pakkumisena. Konkursi saab korraldada töötajate otsimiseks vabade töökohtade täitmise eesmärgil.

Kuivõrd TLS §-st 6 tulenevalt ei saanud reorganiseerimise käigus toimunud tööandja vahetumine olla

aluseks töölepingute lõpetamisele, tuli tööandjal juhul, kui kõigile ei jätkunud uues õppeasutuses

tööd, otsustada koondamise vajaduse üle, järgides koondamisele sätestatud protseduurireegleid.

Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg-le 1 on töölepingu

lõpetamine ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mis saavad olla töölepingu lõpetamise aluseks, või

kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud

protseduurireegleid oluliselt rikkudes.

14. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega Jõhvi Ametikooli üldise tarifikatsiooni

väljanõudmise vajaduse kohta. Hageja esindaja esitas maakohtu 20. oktoobri 2004. a istungil taotluse,

paludes kohtul kostjalt välja nõuda tarifikatsioonid õpetajate K, Prokofjeva, Elefanti ja Fedotova

kohta. Samuti palus hageja kostjalt välja nõuda reorganiseeritavate koolide ja loodava uue

õppeasutuse koosseisud (toimiku I kd, lk 63). Kostja esitas kohtule andmed õpetajate Elefanti, K ja

Prokofjeva viimase tarifitseerimise kohta ning nõutud õppeasutuste koosseisude nimekirjad (toimiku

I kd, lk-d 74-79). Ringkonnakohus on põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja vastuväidetega, et

viidatud dokumentidel ei ole direktori allkirja.

15. Asjakohane ei ole ka kassatsioonkaebuse viide TLS § 87 lg 3 ja § 88 rikkumisele, millega

pidanuks ringkonnakohus väidetavalt arvestama. Hageja nõude lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas

tööandja rikkus viidatud sätteid või mitte. Töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ITVS § 28 lg-s 1

sätestatud alustel. See, et tööandja ei teavitanud koondamisest töötajat esindavat organisatsiooni või

isikut ning Tööturuameti piirkondlikku struktuuriüksust, ei ole aluseks hageja töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamisele.

16. Hageja esindaja taotluse kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmiseks otsustab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi asja

lõplikult lahendav kohus vastavalt asja sisulise lahendamise tulemustele.

Ants Kull, Jaak Luik, Villu Kõve