3-1-1-69-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-69-06

Otsuse kuupäev

25. september 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi T. T. süüdistuses KarS § 393 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2006. a otsus nr 2-1-99

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. T. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski

Asja läbivaatamise kuupäev

23. august 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2006. a otsuse ja mõista T. T. talle KarS § 393 lg 1 ja § 25 lg 2

järgi esitatud süüdistuses õigeks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 30. novembri 2005. a kohtuotsusega tunnistati T. T. KarS § 393 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi süüdi ja teda

karistati rahalise karistusega 500 päevamäära ulatuses, so 25000 krooni. Vastavalt KarS §-le 68 ja § 70 lg-le 2 loeti karistusest

kantuks rahaline karistus 300 krooni, so kahepäevase eelvangistusega võrduv rahaline karistus.

T. T. tunnistati süüdi suure koguse tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike toimingute tegemises alljärgnevalt.

24. septembril 2003. a tolliametnike poolt OÜ X tanklas teostatud kontrolli käigus selgus, et 22. septembril 2003. a mahutitele

paigaldatud tollitõkendid on eemaldatud ning mahutitest ja kütuseveokist on omavoliliselt võetud kütust. Samal päeval

sulgesid tolliametnikud territooriumi väravad ning kütusemahutid ja pitseerisid need. Koostati ettekirjutus, millega keelati

kõikides mahutites oleva kütuse käitlemine. T. T., olles teadlik, et OÜ X territooriumil asuv kütus on tollikontrolli all, kutsus

25. septembril 2003. a tanklasse paakauto, ühendas koos autojuhiga kütusevoolikud kütusemahuti kraani, kütuse

pumpamismehhanismi ja teise kütuseveokiga ning andis autojuhile korralduse kütuse ümberpumpamise alustamiseks. Samal

õhtul tuvastasid tolliametnikud, et territooriumi väravatelt oli tollitõkend eemaldatud ning territooriumil seisis veok, mille

töötava kütusepumpamise mehhanismi küljes oli kaks voolikut, millest ühe ots oli ühendatud kütusemahutiga ja teise vooliku

ots oli ühendatud territooriumil seisnud teise kütuseveokiga. Kohapeal peeti kütuse käitlemisel kinni autojuht ning T. T.

Kinnipidamise momendiks oli Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mahumõõtmise akti kohaselt ümber jõutud pumbata 10 635

kg kütust, kütuse jääk mahutites oli 44 078 kg. Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri andmetel oli diislikütuse liitri

hind seisuga 25. september 2003. a 7.11 kr. Seega oli ebaseaduslike toimingute objektiks diislikütus suures koguses.

2. Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T. T. kaitsja, kes taotles kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega T. T.

õigeksmõistmist. Kaitsja hinnangul rikkus linnakohus kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtet ja T. T. kaitseõigust, jättes

analüüsimata kaitseargumendid. Apellandi arvates tunnistati T. T. süüdi konkretiseerimata süüdistuses, sest talle

inkrimineeritud teo objektiivset koosseisu pole piisava selgusega kirjeldatud. Kaitsja leidis, et tõendamata on teoobjekti

väärtus. Viited kütuse keskmisele hinnale tolli andmebaasis on tema hinnangul asjakohatud, sest teoobjektiks olnud kütus ei

vastanud kvaliteedinõuetele ja seetõttu ei saanud selle hind vastata kvaliteetse kütuse keskmisele hinnale. Kuna kütuse tegelik

hind pidanuks olema oluliselt odavam keskmisest hinnast, siis ei esinenud kaitsja arvates suurt kogust ja T. T. käitumises

puudus talle inkrimineeritud teo objektiivne külg. Kaitsja asus seisukohale, et T. T. tegevus ei realiseerinud ka subjektiivset

koosseisu, sest linnakohus ei näidanud otsuses konkreetseid tõendeid, millistes sisalduks teave, et süüdistatav oli teadlik

tollitõkendite paigaldamisest hiljemalt temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal. Kaitsja märkis, et T. T-l oli õigus

võtta tarvitusele abinõud kütuse säilitamiseks, kuivõrd tema poolt esindataval OÜ-l X oli arestitud kütusele pandiõigus. Kütus

oli mahutites, milliseid OÜ X rentis Y OÜ-le, kes ei tasunud teenuste eest. Võlaõigusseaduse § 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja

üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle

sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud

jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. VÕS § 888 lg 1 kohaselt peab ka hoiuleandja hüvitama

hoidjale hoidmise tõttu tehtud kulud, mida hoidja asjaolude kohaselt võis pidada vajalikeks. Kulude hüvitamise ja tasunõude

tagamiseks on hoidjal pandiõigus hoiuleantud asja suhtes.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2006. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et linnakohus motiveeris oma järeldusi piisava põhjalikkusega ja kohtu seisukoha

kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Süüdistatava kaitseõiguse rikkumist ringkonnakohtu arvates aset ei leidnud, sest

linnakohus analüüsis kõiki kaitsja asjakohaseid argumente, jättes tähelepanuta üksnes asjassepuutumatud väited.

Ringkonnakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et KarS § 393 koosseis on blanketne, leides, et nimetatud koosseis annab

täpse loetelu karistatavatest tegudest. Koosseisus kasutatavad mõisted "tolliterritoorium", "tollisoodustusega sisseveetud kaup"

ja "tollijärelevalve all olev kaup" viitavad piisava selgusega teo toimepanemise ajal kehtinud tolliseadustikule ja selle alusel

antud alamalseisvatele õigusaktidele. Isikutelt, kes puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on

karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna regulatsiooni tundmist. Ringkonnakohtule jäi arusaamatuks kaitsja

viide vedelkütuse seaduses antud käitlemise mõistele, sest T. T-le esitatud süüdistus ei seondu mingil viisil selle mõistega.

Kohtukolleegium nõustus süüdistusega, et tollijärelevalve all oleva kütuse ümberpumpamine kujutab endast ebaseaduslikku

toimingut Tolliseadustiku § 2832 ja KarS § 393 lg 1 mõttes. TolliS § 28316 nägi ette vastutuse tollijärelevalve all oleva veosega

ebaseaduslike toimingute eest. Nimetatud sättes loetleti, mida seaduseandja loeb tollijärelevalve all oleva veosega tehtavateks

ebaseaduslikeks toiminguteks, ja nimelt oli selleks tollijärelevalve all oleva veose avamine, ümberpakkimine, ümber- või

mahalaadimine. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu arvates põhjendatud seisukoht, et tollijärelevalve all oleva kütuse

ümberpumpamine oli ebaseaduslik toiming.

Ringkonnakohus pidas põhjendamatuks apellandi kriitikat kuriteo eseme suure koguse täpsustamata jätmise osas ja asus

seisukohale, et T. T-le inkrimineeriti põhjendatult suure koguse tollijärelevalve alla kuuluva kütuse ebaseadusliku käitlemise

katse. Kohtukolleegium ei nõustunud seejuures kaitsja argumentidega, et kütuse väärtuse määramisel tulnuks arvestada

asjaolu, et see ei vastanud kvaliteedinõuetele. Kuna antud juhul oli tegemist tanklaga, kust müüdi ebakvaliteetset kütust

kvaliteetse kütusena ja ka kvaliteetse kütuse hinnaga, siis on õige määrata kütuse hind just lähtudes sellest hinnast. Kui T. T.

arvates pidanuks kauba hind olema määratust madalam, tulnuks tal ise esitada vastavad kauba dokumendid.

Ringkonnakohus pidas paljasõnaliseks apellandi väidet, et T. T. tegevuses puudus subjektiivne koosseis, kuna ta polnud teadlik

kütuse käitlemise keelust. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus apellandi väitega, et T. T-l oli õigus võtta tarvitusele abinõud

kütuse säilitamiseks, kuivõrd tema esindataval OÜ-l X oli sellele kütusele pandiõigus. TolliS § 63 lg 4 sätestab üheselt, et

tollijärelevalve all oleva kaubaga võib teostada vaid tolli poolt aktsepteeritud toiminguid ja tehinguid. Usutavad ei ole ka

süüdistatava ja tema kaitsja väited, et T. T. pumpas kütust ümber selle säilimise tagamise eesmärgil ja nimelt ennetades selle

vargust. Ebausutav on selline väide seetõttu, et T. T. teadis väga hästi, et tegemist on ebakvaliteetse kütusega, mille käitlemine

on keelatud Vedelkütuse seaduse alusel ja millega ei saanud ega tohtinud ka mingeid toiminguid ja tehinguid teostada

Tolliseadustiku järgi. Samuti teadis T. T., et vähemalt sel ajal kahtlustati, et sellest kütusest saadud põletushaavadesse oli

surnud inimene. Loogiline on, et sellist kaupa soovitakse pigem kiiresti müüa, kui seda säilitada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. T. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kes taotleb ringkonnakohtu

otsuse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja arvates annavad ringkonnakohtu

vastuolulised põhjendused tunnistust soovist iga hinna eest süüdimõistev otsus muutmata jätta. Kohus, leides, et KarS § 393

dispositsioon ei ole blanketne, kasutab selle kirjeldamisel ikkagi viiteid teistele õigusaktidele. Samuti lähtub kohus

teoobjektiks oleva mittekvaliteetse kütuse hinna määramisel kvaliteetse kütuse hinnast ja tugineb süüdimõistmise

põhjendamisel ajakirjanduses esitatud kontrollimata väidetele. Kaitsja arvates ei nähtu T. T-le esitatud süüdistusest ega

linnakohtu otsusest, mida süüdistatav täpselt rikkus. Rikkumiste olemust on käsitlenud alles ringkonnakohus, kuid seejuures

väljudes nii süüdistuse, kui ka apellatsiooni piirest. Kaitsja hinnangul kohaldas ringkonnakohus materiaalõigust ebaõigesti, sest

T. T. tegevus ei saanud rikkuda Tollseadustiku sätteid. Ringkonnakohtu otsuses viidatud Tollseadustiku sätted ei reguleeri

süüdistuses kirjeldatud olukorda ega seondu tehioludega. Kaitsja leiab, et T. T. tegevuses puudub KarS § 393 koosseis, sest

tema tegevus ei ole suunatud maksude korrapärase laekumise ega maksunduse vastu. Kaitsja arvates väljus ringkonnakohus

süüdistuse piirest, sest käsitles T. T. tegevust kõikide kütusemahutite osas, mitte aga üksnes ühe mahuti osas, nagu on märgitud

süüdistuses. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu kaitsja arvates T. T. tahtlus. Lisaks on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et T. T-l oli

õigus võtta tarvitusele abinõud kütuse säilitamiseks, sest tema esindataval äriühingul oli kütusele pandiõigus.

5. Prokuratuuri kassatsioonivastuses taotletakse ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist, leides, et KarS § 393 dispositsioon ei

ole blanketne, kuna ebaseaduslike toimingute mõiste pärineb tavakeelest ja on üheselt arusaadav. Kassatsioonivastuses ei

nõustuta kaitsja seisukohaga, et ebakvaliteetse kütuse hinna määramisel ei peaks lähtuma kvaliteetse kütuse keskmisest

turuhinnast. Samuti peab prokurör vääraks kaitsja arusaama, et T. T. tegevuses puudub KarS § 393 koosseis, sest tema tegevus

ei ole suunatud maksunduse või maksude korrapärase laekumise vastu. Prokurör leidis, et nimetatud koosseis kaitseb eelkõige

riigi õigust kontrollida majanduse seaduslikkust, sh ka kaupade nõuetele vastavust. Prokuröri arvates tuleneb süüdistusest

üheselt, et kuriteo objektiks olid kõik OÜ X tankla territooriumil paiknevad mahutid.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2006. a otsus tuleb kriminaalmenetluse

seaduse olulise rikkumise tõttu tühistada.

7. T. T. tunnistati KarS § 393 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi süüdi suure koguse tolli järelevalve all oleva kaubaga ebaseaduslike

toimingute tegemises. Seejuures oli süüdistusaktis etteheidetava teo kohta märgitud, et olles teadlik kütusemahutites oleva

kütuse käitlemise keelamisest, eemaldas ta omavoliliselt kütusemahutitelt tollitõkendid ja üritas neis sisaldunud kütust ümber

pumbata. Süüdistusaktis ei viidata aga ühelegi õigusnormile, mida T. T. oma tegevusega rikkus.

Kuna KarS § 393 ei sätesta vastutust mitte igasuguste toimingute eest, mida tehti tollisoodustustega sisseveetud või

tollijärelevalve all oleva kaubaga, vaid üksnes ebaseaduslike toimingute eest, on sellise süüdistuse sisustamiseks vajalik viidata

õigusnormile, mis tunnistab osa toimingutest ebaseaduslikeks. Seega on KarS § 393 näol tegemist blanketse normiga.

Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral

tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu

realiseerimine seisneb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsused nr 3-1-1-74-05, p 20, RT III 2005, 27, 286 ja nr 3-1-

1-158-05, p 8, RT III 2006, 10, 90). Eelnevast tulenevalt peab kriminaalkolleegium ainetuks ja senise kohtupraktikaga

vastuolus olevaks prokuröri kassatsioonivastuses esitatud seisukohta, nagu oleks ebaseaduslike toimingute mõiste üheselt

arusaadav ega vajaks konkretiseerimist.

8. Käesolevas kriminaalasjas on kaitsja süüdistuse konkretiseerimata jätmisele viidanud juba apellatsioonis ja alles

ringkonnakohtu otsuses on esmakordselt T. T. tegevust ka õiguslikust küljest kirjeldatud, näidates ära, millise õigusakti milliste

sätete rikkumise eest teda karistatakse. Seejuures tuleb aga tähele panna, et ringkonnakohus on nimetatud asjaolud tuvastanud

omaalgatuslikult alles nõupidamistoas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus selliselt asunud

sisuliselt täitma süüdistusfunktsiooni. KrMS § 14 lg 1 kohaselt täidavad kriminaalmenetluses süüdistus- ja kaitsefunktsiooni ja

kriminaalasja lahendamise funktsiooni erinevad subjektid. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 268 täpsustatakse

nimetatud rollijaotust veelgi - selle paragrahvi lõikes üks sätestatakse kriminaalasja kohtuliku arutamise piiridena

süüdistusaktis sisalduv. Sama paragrahvi lõige kaks lubab üksnes prokuröril süüdistust muuta või täiendada. Sellest

põhimõttest lähtuvalt ei tohi kriminaalasja arutav kohus asuda omal initsiatiivil süüdistuse sisu õiguslikult "parandama". KrMS

§ 331 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus arutada kriminaalasja üksnes esitatud apellatsiooni piires. Käesolevas kriminaalasjas

esitas apellatsiooni üksnes T. T. kaitsja, kes ei taotlenud süüdistuse täiendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb eelkirjeldatud rikkumisi lugeda kriminaalmenetluse seaduse olulisteks

rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 mõttes.

9. Kuna kütust müüdi tanklast kvaliteedinõuetele vastava kütuse hinnaga, siis ebaseaduslike toimingute esemeks oligi just

sellise hinnaga kaup, mistõttu kohtud on õigesti võtnud aluseks vastavat liiki kvaliteetse kütuse keskmise turuhinna.

Kassaatori teiste argumentide osas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et neid on nii maa- kui ka ringkonnakohtu poolt

juba piisavalt käsitletud. Nõustudes maa- ja ringkonnakohtu põhistustega selles osas, ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium

vajalikuks neid siinkohal korrata.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtuotsuse punktides 7 ja 8 kirjeldatud puudusi ei ole võimalik kriminaalasja

uuel arutamisel kõrvaldada, sest see eeldaks T. T-le uue süüdistuse esitamist, mis aga raskendaks tema olukorda tema enda

kaitsja kassatsiooni alusel. Seetõttu tuleb T. T. õigeks mõista.

Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja 362 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna

Ringkonnakohtu 22. veebruari 2006. a otsuse ja mõistab T. T. talle KarS § 393 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg