3-3-4-1-06 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-4-1-06

Määruse kuupäev

20. juuni 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja

Märt

Rask,

liikmed

Peeter

Jerofejev,

Indrek

Koolmeister, Villu Kõve ja Harri Salmann

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 5. juuni 2006. a määrus haldusasjas nr 3-

06-1026 ja Harju Maakohtu 7. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas

nr 2-05-13782 (endine nr 2/228-6646/05)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 7. aprilli 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-13782 (endine number

2/228-6646/05).

Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30. juunil 2005 esitasid K. R. ja A. K. Tallinna Linnakohtule hagi Tallinna notar Tiit Sepa vastu

10 000 krooni nõudes seoses kostja poolt 14. septembri 1998. a ostueesõiguse teostamise avalduse

tähtaegselt edastamata jätmisega (tsiviilasi nr 2/228-6646/05).

2. 2. detsembril 2005 esitas notar T. Sepp Tallinna Linnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks

tsiviilasjas nr 2/228-6646/05, kuna hagi on esitatud tähtaega järgimata ning samuti kuulub vastavalt

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p-le 1 avalik-õiguslike vaidluste lahendamine

halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt võib halduskohtule esitatud kaebusega taotleda

avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Notar on notariaadiseaduse (NotS) § 2 lg 1

kohaselt avalik-õigusliku ameti kandja. Seetõttu tuleb vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju

hüvitamise üle lahendada halduskohtumenetluse korras.

3. 13. veebruaril 2006 esitas notar T. Sepp taas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks ja

kohtualluvuse korras Tallinna Halduskohtule üleandmiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 28. veebruari 2006. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-1789

(Toycenter OY hagi A. K. vastu 75 000 krooni ja K. R. vastu 105 000 krooni väljamõistmiseks)

Tallinna Linnakohtu poolt notar T. Sepa kolmanda isikuna tsiviilasja menetlusse kaasamata jätmise

määruse peale esitatud erikaebuse ning ringkonnakohus märkis määruses, et notari kui avalik-

õigusliku ameti kandja vastu tema tegevusest tulenevad kahju hüvitamise nõuded lahendatakse

halduskohtupidamise korras.

5. Ringkonnakohtu määruse alusel esitasid hagejad 14. märtsil 2006 Harju Maakohtule taotluse

tsiviilasja nr 2/228-6646/05 materjalide edastamiseks Tallinna Halduskohtule, sest hagejate nõue

notar T. Sepa vastu on vastavalt ringkonnakohtu seisukohale avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise nõue.

6. Pooled jäid oma taotluste juurde ka 6. aprillil 2006 toimunud eelistungil Harju Maakohtus ning

palusid jätta hagi läbi vaatamata ja edastada see kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule.

7. Harju Maakohus jättis 7. aprilli 2006. a määrusega tsiviilasjas nr 2-05-13782 (endine nr 2/228-

6646/05) K. R. ja A. K. hagi notar T. Sepa vastu 10 000 krooni saamiseks läbi vaatamata ja edastas

hagi kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtule. Kohus leidis, et tulenevalt NotS § 2 lg-st 1, HKMS

§ 3 lg 1 p-st 1 ja § 6 lg 3 p-st 2 ning riigivastutuse seaduse § 2 lg-st 1 ei ole Harju Maakohus pädev

antud asja arutama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

8. Tallinna Halduskohus jättis 5. juuni 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-06-1026 K. R. ja A. K.

kaebuse (hagi) menetlusse võtmata, sest selle läbivaatamine ei kuulu alates 1. jaanuarist 2006

halduskohtu pädevusse. Kuna Harju Maakohus edastas 7. aprilli 2006. a kohtumäärusega asja

halduskohtule kohtualluvuse järgi läbivaatamatult maakohtu pädevusse mittekuulumise tõttu, saatis

halduskohus asja Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu

määramiseks. Halduskohus märkis, et hagi esitamise ajal (30. juunil 2005) kehtinud seaduste ja

väljakujunenud kohtupraktika kohaselt oleks kaebus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise

nõudega selle esitamise ajal kuulunud läbivaatamisele halduskohtumenetluse korras. Samas täiendati

1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse §-ga 55 notariaadiseaduse § 14 lg-t 1 selliselt, et notar vastutab kui avaliku

võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ning kahju hüvitamise nõue

vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega alates 1. jaanuarist 2006 ei kuulu notari kui avaliku

võimu kandja tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamine halduskohtu pädevusse.

RIIGIKOHTU ERIKOGU SEISUKOHT

9. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu on seisukohal, et Tallinna Halduskohus

on õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. K. R. ja A. K.

hagi esitamise ajal (30. juunil 2005) kehtinud õigusaktide ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt

oleks vaidlus notariaaltoiminguga tekitatud kahju hüvitamise üle tulnud läbi vaadata halduskohtus.

Asi oleks kuulunud halduskohtu pädevusse sõltumata asjaolust, et väidetav kahju tekitati enne

riigivastutuse seaduse jõustumist, kuid kahju hüvitamise nõue esitati pärast riigivastutuse seaduse

jõustumist. Sellistele seisukohtadele asus Riigikohtu erikogu 20. aprilli 2005. a määruses asjas nr 3-2-

4-1-05. Sama on Riigikohtu erikogu väljendanud ka 4. märtsi 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-1-02 ja

10. aprilli 2002. a määruses asjas nr 3-3-4-2-02.

10. Riigikohtu erikogu leiab, et halduskohus on antud asjas õigesti osundanud 1. jaanuaril 2006

jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 55,

millega täiendati notariaadiseaduse § 14 lg-t 1 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: "Notar

vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju

hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus." Seega NotS § 14 lg 1 kohaselt ei kuulu

alates 1. jaanuarist 2006 notari kui avaliku võimu kandja tegevusega tekitatud kahjunõuete

läbivaatamine enam halduskohtu pädevusse, vaid sellised vaidlused lahendatakse maakohtus

hagimenetluse korras.

11. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 2 sätestab, et seni

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtumenetlusse võetud asjades kohtualluvus ja -

pädevus tulenevalt rakendusseaduse jõustumisest ei muutu. Riigikohtu erikogu on seisukohal, et

nimetatud säte ei reguleeri juhtumeid, kus varem kehtinud õigusaktide kohaselt on asi ebaõigesti

võetud tsiviilkohtumenetlusse, vaid see näeb ette kohtupädevuse säilimise üksnes nendes

tsiviilkohtumenetluse korras lahendatavates asjades, mis on menetlusse võetud algselt pädeva kohtu

poolt.

Käesoleval juhul omandas asja menetlusse võtnud kohus, kellel algselt puudus pädevus vaidluse

läbivaatamiseks, menetluse kestel pädevuse asja lahendamiseks. Olukorras, kus kohus jõuab

veendumusele, et ta ei olnud algselt pädev asja läbi vaatama, kuid on vahepeal vastava pädevuse

omandanud, peab sama kohus jätkama asja läbivaatamist. Antud asjas ei võinud Harju Maakohus

jätta läbi vaatamata K. R. ja A. K. hagi notar T. Sepa vastu 10 000 krooni saamiseks, sest alates

1. jaanuarist 2006 puudub notariaadiseaduse § 14 lg 1 kohaselt halduskohtul pädevus sellise vaidluse

lahendamiseks ning Tallinna Halduskohus ei saaks seetõttu K. R. ja A. K. kaebust menetlusse võtta.

Harju Maakohtu 7. aprilli 2006. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata lahendamiseks Harju

Maakohtule.

Märt Rask, Peeter Jerofejev, Indrek Koolmeister, Villu Kõve, Harri Salmann