Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-1-1-6-06 AI generated

3-1-1-6-06 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-6-06
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Jäin Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-6-06 (Otsus) tegemisel D. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05 - RT III 2005, 13, 131, p 9).

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-6-06 · Riigikohus: R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05 - RT III 2005, 13, 131, p 9).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Eriarvamus

Jäin Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-6-06 (Otsus) tegemisel D. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7419 järgi

järgmistel kaalutlustel eriarvamusele.

Otsuse punktis 6 on korratud ka Riigikohtu varasemas praktikas (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-20-05 - RT III 2005, 13, 131, p 9).

avaldatud seisukohta, et süüteoasjas võib lubatavaks tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes olla ka

selline joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt, mille väljaandmist on taotlenud

menetlusalune isik ise. Kuid Otsuse punkt 6 lõpeb sõnadega: "kuivõrd tegemist ei ole aga Korra

alusel saadud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga, ei astu see joobeseisundi

tuvastamise protokolli asemele, vaid mõlemad kuuluvad tõendite kogumisse" . Koheselt ei ole

päris selge, miks peaks üks täiesti lubatav tõend asuma teise lubatava asemele. Kõigil KrMS

§ 63 lg-ga 1 hõlmatavatel lubatavatel tõenditel on ju KrMS §-st 61 lähtuvalt "õigus" iseseisvaks

eksistentsiks ja ühe tõendi teise asemele astumine ei tohiks seetõttu üldse aktualiseeruda.

Kõnealuse küsimuse aktualiseerumine näib viitavat sellele, et Riigikohtu arvates peaks üldjuhul

(reeglina, tavaliselt, enamikel juhtudel) küll joobe tuvastamine toimuma Korra alusel, kuid selle

Korra rikkumisel menetleja poolt (D. R. väide, et politseiametniku sõnade kohaselt maksvat

joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine 3000 krooni ning maksta tuleb temal ja koheselt! - vt

Otsuse p 2) peaks menetlusalusele isikule olema tagatud täiendavad kaitsevõimalused.

Tunnustan igati sellist mõttekäiku, kuid leian, et menetlusaluse isiku enda initsiatiivil saadud

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt peaks olema käsitatav nn vabatõendina KrMS § 63

lg 2 mõttes. Sellele tuginevalt ei saaks tuvastada vahetult tõendamisesemesse puutuvat, kuid

kogumis teiste tõenditega võimaldaks see hinnata menetlusliku iseloomuga asjaolu - seda, kas

on veenvad menetlusaluse isiku väited selle kohta, miks ta jättis nõuetekohases korras

vaidlustamata enese joobe tuvastamise sündmuskohal.

Suhtun väga ettevaatlikult menetlusaluse isiku võimalustesse taotleda nn "Korra väliselt" joobe

tuvastamist enda initsiatiivil põhjusel, et sellisest võimalusest võiks välja kasvada menetlusaluse

isiku võimalus toimetada ka näiteks sündmuskoha vaatlust ja teha teisigi menetlustoiminguid.

Menetlustoimingute tegemine aga on menetleja prioriteet ja KrMS §-s 14 räägitakse pelgalt

kohtumenetluse, mitte kohtueelse menetluse võistlevusest. Menetlusaluse isiku kahtlematu õigus

esitada tõendeid ei peaks tähendama tema õigust koguda neid menetlustoimingutega.

Ja lõpetuseks leian, et kuigi joobe tuvastamise tänane kord vajab juba pikka aega põhjalikku

reformimist, ei ole joobe tuvastamiseks kohustusliku vereproovi võtmine minu arvates välistatud

ka tänastes oludes tuginevalt KrMS § 88 lg-le 3.

Eerik Kergandberg