3-2-1-60-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-60-06

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

R. L hagi S. S vastu ostueesõiguse teostatuse tuvastamiseks

ning omandiõiguse üleandmise ja tahteavalduse tegemise

kohustuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/793/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. L kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja R. L (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ruth Sild.

Kostja S. S (isikukood xxxxxxxxxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev

22. mai 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2005. a

otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada R. L kassatsioonkaebuselt 11. jaanuaril 2006. a

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R. L esitas 5. mail 2004. a Lääne Maakohtusse hagi M.-K. K vastu, milles palus kanda endale üle

ostja õigused ja kohustused Haapsalu linnas Xxxxxx xx xx elamus (edaspidi elamu) asuva korteri

nr x (edaspidi korter) võõrandamiseks 19. veebruaril 2004. a sõlmitud lepingu järgi. Samuti palus

hageja tunnustada enda omandiõigust korterile ja 234/1092 suurusele mõttelisele osale elamust ning

nõuda korter ja elamu mõtteline osa kostja valdusest välja.

8. juunil 2004. a kaasas Lääne Maakohus menetlusse kostjana S. S. 27. oktoobril 2004. a lõpetas

maakohus hagist loobumise tõttu menetluse M.-K. K vastu. Hageja palus kohtul tuvastada, et hageja

on teostanud ostueesõiguse korterile ning et kostja S. S on kohustatud hagejale üle andma

omandiõiguse korterile, tehes sellekohase tahteavalduse.

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale ja S. S kummalegi mõtteline osa elamust. Elamu on käibes

vallasasjana ja selles on vähem kui kuus eluruumi. Eluruumid on erastatud. Kostja sõlmis

19. veebruaril 2004. a talle kuuluva eluruumi müügilepingu M.-K. K ja ei teatanud sellest teistele

samas elamus asuvate eluruumide omanikele. Hageja sai müügilepingust teada omal initsiatiivil

notarilt 29. märtsil 2004. Olles tutvunud müügilepingu tingimustega, koostas hageja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lõikes 4 ettenähtud ostueesõiguse teostamise avalduse. Notar saatis

tehingu pooltele ostueesõiguse teostamise avalduse kinnitatud ärakirjad ja kutsus esialgse lepingu

pooli 6. aprilliks 2004. a notaribüroosse korteri üleandmise asjaõiguslepingut sõlmima. Kumbki

esialgse lepingu pool ei ilmunud 6. aprillil ega ka uue ajana väljapakutud 20. aprillil 2004. a

notaribüroosse. Hagejal on õigus nõuda omandit ja valdust müüdud korterile.

2. Kostja S. S palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja leidis, et hageja ostueesõigus eluruumi omandamiseks ei tulene asjaõigusseaduse rakendamise

seaduse (AÕSRS) § 13¹ lõikest 2. Kostja ja M.-K. K vahel 19. veebruaril 2004. a sõlmitud

müügileping on tühistatud ja seega kehtetu algusest peale. Hageja on sellest teadlik. Seetõttu puudub

hagejal seaduslik alus nõuda temalt asjaõiguslepingu sõlmimist ja omandiõiguse ülekandmist.

3. Lääne Maakohus rahuldas 10. märtsi 2005. a otsusega hagi. Maakohus tuvastas, et hageja on

30. märtsil 2004. a teostanud ostueesõiguse korterile ning kostja on kohustatud andma hagejale üle

omandiõiguse korterile koos sellele vastava muu osaga elamust ning tegema selleks vastava

tahteavalduse.

4. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse

osas, millega hagi rahuldati, samuti kostjalt hageja kasuks kohtukulude väljamõistmise osas. Hageja

vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. septembri 2005. a otsusega maakohtu otsuse ning jättis uue

otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kohaldamata ja tunnistas põhiseadusega (PS)

vastuolus olevaks AÕSRS § 13¹ lõike 2 kolmanda ja viienda lause. ning mõistis hagejalt kostja

kasuks välja kohtukulu 5620 krooni.

6. Ringkonnakohus taotles Riigikohtult AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmanda ja viienda lause kehtetuks

tunnistamist nende vastuolu tõttu põhiseadusega, kuna nimetatud sätted on niivõrd õigusselgusetud,

et ei vasta PS §-s 10 sätestatud õigusriigi ja õigusselguse põhimõtetele.

7. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 15. detsembri 2005. a otsusega

ringkonnakohtu taotluse rahuldamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, millega palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata AÕSRS

§ 13¹ lg 2 kolmanda ja viienda lause, sest nimetatud sätted ei ole põhiseadusega vastuolus.

Samuti on ringkonnakohus jätnud vastamata hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

9. Kostja ei ole kassatsioonkaebusele nõuetekohaselt vastanud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692

lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise tõttu tühistada ning asi saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Ringkonnakohus jättis vaidluse lahendamisel ekslikult kohaldamata AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmanda

ja viienda lause, tunnistades need põhiseadusega vastuolus olevaks õigusselgusetuse tõttu. Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 15. detsembri 2005. a otsuses, et nimetatud sätted ei

ole õigusselgusetud ega põhiseadusega vastuolus. Seega nimetatud sätted kehtivad ning neid tuleb

vastavate vaidluste lahendamisel kohaldada.

Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel vaidluse sisuliselt lahendama,

kohaldades AÕSRS § 13¹ lg 2 kolmandat ja viiendat lauset.

12. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et apellatsioonikohus jättis

apellatsioonkaebuse rahuldamata kohaldatava õigusnormi põhiseadusega vastuolu tõttu.

Ringkonnakohus ei vaadanud vaidlust sisuliselt läbi, seega ei pidanud ta ka kõigile

apellatsioonkaebuse väidetele vastama. Apellatsioonikohus peab igal juhul võtma seisukoha aga

TsMS §-s 656 sätestatud oluliste menetlusnormide rikkumiste kohta.

Asja uuel sisulisel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma seisukoha apellatsioonkaebuses

esitatud väidete kohta.

Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu