3-1-1-40-06 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-40-06

Otsuse kuupäev

9. juuni 2006. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher

Kohtuasi

M. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja KarS § 276 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13. detsembri 2005. a otsus väärteoasjas

nr 4-113-2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. P. kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal

Asja läbivaatamise kuupäev

10. mai 2006. a

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 13. detsembri 2005. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-113-2005 M. P. karistamise osas

KarS § 276 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000) krooni.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Kassatsioon jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Veiko Järva tegi 1. novembril 2005. a M. P.

suhtes kaks väärteootsust. Neist ühega karistati M. P. liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga

200 trahviühikut (10 200 krooni) ning juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks sama paragrahvi teise lõike järgi. Teise

otsusega karistati M. P. KarS § 276 järgi politseiametniku seadusliku korralduse eiramise eest rahatrahviga 50 trahviühikut

(3000) krooni.

Mõlemad väärteokoosseisud täitis M. P. otsuste kohaselt sellega, et ta juhtis 1. oktoobril 2005. a kell 9.17 Pärnu linnas Riia

maantee ja Raja tänava ristmikul sõiduautot Ford Mondeo alkoholijoobes olles. Nimelt oli politseiametnik samal päeval

eelnevalt keelanud tal kainenemiseni mootorsõidukit juhtida.

2. Kohtuvälise menetleja otsuste peale esitas Pärnu Maakohtule kaebused menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Vahur

Krinal, kes taotles otsuste tühistamist ja menetluse lõpetamist.

Kaebuses väideti, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud sündmuste käik on vale. Kell 8.40 peatasid politseiametnikud

tõepoolest Papiniidu ja Riia tänavate ristmikul M. P. juhitud auto, tuvastasid ta joobe ja keelasid edasise juhtimise kuni

kainenemiseni. M. P. leidis seejärel võimaluse toimetada auto oma elukoha juurde ja heitis magama. Paari tunni möödudes

saabusid tema elukohta teda eelnevalt peatanud politseiametnikud ning väitsid, et ta rikkus politseiametniku seaduslikku

korraldust ja juhtis autot, olles joobeseisundis.

3. Pärnu Maakohus jättis 13. detsembri 2005. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsused muutmata.

Kohus leidis, et M. P.-le süüksarvatud rikkumised on tõendatud, karistused määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub Pärnu Maakohtu otsuse tühistada ja

väärteoasja menetluse lõpetada.

Kassatsioonis ei nõustuta maakohtu seisukohaga, et politseiametnike ütlused on usaldusväärsed. Mittenõustumist

põhjendatakse sellega, et politseiametnikud provotseerisid M. P. väärteo toimepanemisele, jättes mulje lahkumisest, jäädes aga

tegelikult ootele.

Lisaks korratakse kassatsioonis maakohtule esitatud kaebust, milles kirjeldati sündmuste käiku menetlusaluse isiku

vaatevinklist.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kohtuotsuse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Kuigi kassatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist, puuduvad selles märked nii

kassatsiooni aluse kohta kui ka viited materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse sättele, mida maakohus oleks rikkunud.

Sisuliselt taotletakse maakohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangu muutmist ja seeläbi faktiliste asjaolude tuvastamist.

Faktilisi asjaolusid Riigikohus kassatsioonimenetluses aga ei tuvasta.

Kassaator leiab ka, et just politseiametnikud, kes jätsid M. P.-le mulje politseiekipaaži lahkumisest ja samas ise M. P. eemalt

jälgisid, provotseerisid sellega menetlusalust isikut väärtegu toime panema. Selline seisukoht on ekslik ega tugine asjas

kogutud tõenditele. Politseiametnike lahkumine väärteo toimepanemise sündmuskohalt ei saa mingil juhul tähendada, nagu

võiks isik asuda uuesti väärtegu toime panema (näiteks lahutab politseiametnik kakluse ja lahkub kaklejate juurest - ometi ei

tähenda see, et seejärel võiks kaklust jätkata).

Kassatsioonis, nagu ka maakohtule esitatud kaebuses, väidetakse, et "menetlusalune isik leidis võimaluse teisaldada sõiduk

oma elukohta". Seejuures peetakse silmas, et sõidukit ei toimetanud menetlusaluse isiku elukohta M. P. ise vaid keegi teine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et sellise väitega on menetlusalune isik asunud ennast aktiivselt kaitsma, mis tähendab

ühtlasi tema kohustust teha väidetu kontrollitavaks. Seega tulnuks menetlusalusel isikul nimetada ka isik, kes auto tema

elukohta toimetas, mitte aga piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-112-99, RT III 2000, 2, 20, p 2).

7. Vaatamata käesoleva otsuse eelmises punktis märgitule leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et jättes muutmata

kohtuvälise menetleja otsused M. P. karistamises nii joobes juhtimise kui ka politseiametniku seadusliku korralduse eiramise

eest, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja raskendas sellega süüdlase olukorda.

7.1 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis M. P. 1. oktoobril 2005. a kella 8.40 paiku Pärnus mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes. Väärteomaterjalide vormistamise käigus koostati talle sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille sisuks oli

vastavalt LS § 201 lg-le 1 sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni - kõnealusel juhul

kuni kainenemiseni. M. P. eiras aga võimuesindaja poolt talle seaduslikult antud korraldust ning pärast politseiametnike

eemaldumist juhtis taas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Viimatinimetatud rikkumiste eest karistatigi M. P. LS § 7419 lg 1

järgi joobes juhtimise eest rahatrahviga 200 trahviühikut (10 200 krooni) ning juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks

sama paragrahvi teise lõike järgi, samuti karistati teda teise otsusega KarS § 276 järgi politseiametniku seadusliku korralduse

eiramise eest rahatrahviga 50 trahviühikut (3000) krooni.

7.2 Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kõnealusel juhul juhtis M.

P. mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ja täitis sellega nii LS § 7419 lg 1 kui ka KarS § 276 koosseisu. Seega sai talle KarS

§ 63 lg 1 alusel määrata vaid ühe karistuse ja seda LS § 7419 alusel, mis võrreldes KarS §-ga 276 näeb ette raskema karistuse.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 149 p-st 1, § 166 lg-st 3 ja § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

Pärnu Maakohtu 13. detsembri 2005. a kohtuotsuse M. P. karistamise osas KarS § 276 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut

(3000) krooni.

Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Peeter Vaher