3-2-1-161-05 · Riigikohus

J. Luige eriarvamus

Asjas arusaadava ja kontrollitava lahendi tegemiseks ei ole minu arvates niivõrd oluline, kas kohtule

hindamiseks esitatud neli lauset koosnevad üksnes faktiväidetest või on nende hulgas ka

väärtusotsustusi, kuivõrd küsimus sellest, kas need väited kvalifitseeruvad faktiväidetena ka kostja

teleesinemise teksti kui terviku kontekstis. Au teotamise asjas VÕS § 1046 suhtes erinormina VÕS

§ 1047 lg 4 kohaldamise esmase eeldusena peab kohus seega kindlaks tegema hageja kohta avaldatud

informatsiooni juhtmõtte.

Lisaks materiaalõiguse põhjendatud kohaldamisele on selle asjaolu tuvastamine vajalik asjas

menetlusõiguse nõuetele vastava tõendamismenetluse tagamiseks. Kuna seaduse kohaselt lasub nii

faktiväite tegelikkusele vastavuse kui ka väärtusotsustuse põhjendamise tõendamiskoormis kostjal,

on ka temale tarvilik selgus selles, kas ta peab tõendama fakti vastavust tegelikkusele või

väärtusotsustuse aluseks olevaid asjaolusid. Järgnevalt üritan näidata, et ka kohtumenetluses on

mõistlik faktiväite ja väärtusotsustuse eristamise aluseks võtta nende erinev suhe tegelikkusega ning

liitotsustuses tuleb loogilis?semantilise meetodi abil eraldada väide, mille tegelikkusele vastavust

saab tõendada (kategooriline lihtväide ehk faktiväide).

1. Isiku kohta öeldud või kirjutatud lause struktuuris tähistab üks element alati isikut, kelle kohta

midagi väidetakse, teine aga seda, mida selle isiku kohta väidetakse. Samas võib ühesuguse

struktuuriga (vormiga) lausetel olla erinev sisu. Nii näiteks lausetel: "A on kurjategija", "A on

ebakompetentne" või "A on puupea" on sarnane struktuur, kuid erinev sisu.

1.1. Kui kellegi kohta väidetakse, et ta on toime pannud kuriteo, siis ainult üks seda sündmust

kirjeldava fakti kahest loogilisest tähendusest ("tõene" või "väär") on tõene. Teisisõnu on faktile

iseloomulik, et selle tegelikkusele vastavust saab kas jaatada või eitada, kolmandat võimalust ei ole.

1.2. Väärtushinnanguga aga omistatakse isikule mingi väärtus või selle vastand. Erinevalt faktiväitest,

mille tegelikkusele vastavus ehk objektiivne ?tõesus" või ?väärus" ei sõltu isiku väidetava teoga

(faktiga) kaasnevast hinnangust, on väärtushinnang alati subjektiivne, kuna "väärtusega" tähistatakse

isiku omadusi (positiivseid või negatiivseid) teise isiku või teiste isikute seisukohalt. Seega ei sobi

faktiväite tõesuse kriteerium ("tõene" või "väär") väärtusotsustuse hindamiseks.

Lauses ?A on ebakompetentne" väidetakse A-l teadmiste ja/või oskuste puudumist mingil alal või

ametis tegutsemiseks. Põhimõtteliselt saab kohtumenetluses sellist väärtusotsustust põhjendada

hinnangu aluseks olevatele asjaoludele tuginedes.

Lause "A on puupea" on loogiliselt õige mõtlemise seisukohast sisutu: tegelikkuses ei esine puust

peaga inimesi. Seetõttu ei ole väidetut võimalik tõestada ega põhjendada. Samas ei ole tegemist

mõttetu lausega. Väljend ?puupea" tähistab meie kultuurikeskkonnas üldiselt kellegi vähest arukust,

aeglast taipu, mõtlemis- või õppimisvõime puudumist. Kohtumenetluses on võimalik halvustava

tähendusega väljendi kasutamist õigustada.

2. Hageja pidas enda au teotavateks väiteid, mis kostja teleesinemise kohta koostatud kirjaliku teksti

kohaselt on järgmised:

1) "Te ei vastanud ühelegi küsimusele, st ei ole kompetentne, et olla korteriühistu juhatuse esimees";

2) "Teie, tulles koosolekule hunniku volitustega, osutudes enamuses olevaks, sundisite meid tasuma

osamaksu 2 miljonit krooni";

3) "Teil ei ole kasulik informeerida elanikke, kuna Teil on pealesundimise, surve ja võlgnike

hirmutamise süsteem";

4) "Te asetasite inimesi juurdeehitustega sõltuvasse olukorda, kuna praegu nad neid kortereid müüa ei

saa, kuna juurdeehitused on ebaseaduslikud";

5) "... olete end juba ammu kaitsnud võimalike riskide eest, see tähendab, et Teil ei olegi vara..."

Kõik need väited on liitväited (liitotsustused). Ringkonnakohus kohustas kostjat ümber lükkama

faktiväidetena punktides 2?5 märgitud väited. Liitväide, mida käsitatakse faktiväitena, võib aga

ümberlükatuna kaotada üldse mõtte. Millise sisulise tähenduse omandab ümberlükatuna näiteks

kolmas väide? Kõlaks see aga järgmiselt: "Hagejal on kasulik informeerida elanikke, kuna tal ei ole

pealesundimise, surve ja võlgnike hirmutamise süsteemi." Selle näitega tahan rõhutada vajadust luua

juba tõendamismenetlusele eelnevalt selgus selles, millistest faktiväidetest (kategoorilised lihtväited)

ja väärtushinnangutest (modaalsed lihtväited või halvustava tähendusega väljendit sisaldav lause)

liitväide kohtu arvates koosneb. Seejärel on kohtul hageja kohta avaldatud informatsiooni teksti

analüüsi põhjal lihtsam otsustada, kas hageja kohta mingeid andmeid sisaldav lause eraldiseisvana on

faktiväide VÕS § 1047 lg 2 tähenduses (tegelikkusele mittevastavana oli au teotav) või on selle

otstarbeks tõendada faktiväite tegelikkusele vastavust või väärtusotsustuse põhjendatust või

õigustatust.

Jaak Luik