3-3-1-22-06 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-22-06

Otsuse kuupäev

13. aprill 2006

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

OÜ XXXXX XXXXXX kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 19. aprilli 2005. a otsuse nr 12-4/624

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3-386/2005

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ XXXXX XXXXXX kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-386/2005 ja

Tartu Halduskohtu 23. septembri 2005. a otsus asjas nr 3-229/05. Teha asjas uus otsus, millega

rahuldada OÜ XXXXX XXXXXX kaebus ning tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 19. aprilli 2005. a otsus nr 12-4/624.

Tagastada kautsjon.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ XXXXX XXXXXX kasuks välja kantud kohtukulud 2040

krooni ja 30 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ XXXXX XXXXXX esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskuse 19. aprilli 2005. a otsuse nr 12-4/624 tühistamist, millega Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksukeskus peatas OÜ XXXXX XXXXXX poolt 21. märtsil 2005 taotletud enam makstud

käibemaksu tasaarvestamise summas 34 005 krooni kuni kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse

jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni.

Kaebuse põhjenduste kohaselt:

1) vaidlustatud otsus ei ole põhjendatud, selles puudub akti andmise faktilise aluse kirjeldus ja

ebapiisavalt on osundatud õiguslikele alustele;

2) OÜ XXXXX XXXXXX käibemaksu tasaarvestusnõude aluseks on 2005. aasta veebruaris XXX

XXXXXXXXXX OÜ-lt kinnistute ostmisel tasutud käibemaks. Nimetatud kinnistud ostis OÜ

XXXXX XXXXXX 9 147 950 krooni eest, millest käibemaks moodustas 1 395 450 krooni.

Kinnistute eest tasuti sularahas, kusjuures 14 300 000 krooni laenati juhatuse liikmelt J. N.-lt. Maksu-

ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talitus on alustanud kriminaalmenetlust (asi nr 05760000001)

KarS § 394 lg 2 p 3 tunnustel, et kontrollida, kas J. N. poolt sularahas antud suurlaenude puhul on

tegemist rahapesuga. Seega ei toimu kriminaalmenetlus seoses OÜ XXXXX XXXXXX

maksurikkumisega. OÜ XXXXX XXXXXX käivet kinnitab kauba - kinnistud - võõrandamine, mille

kohta on esitatud kirjalikud tõendid: müügilepingud, sularahaarved ja kassa väljamineku orderid;

3) kinnistute ostmisel tasutud hinna võrdlemine turuhinnaga ei ole asjakohane. Kauba hind on ostja ja

müüja vahel kokkulepitud hind.

2. Vastustaja teatas kohtule, et OÜ XXXXX XXXXXX taotluse kohta koostas MTA Lõuna

maksukeskus 14. aprillil 2005 Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talitusele teatise nr 12-

8/8561, mille alusel on tasaarvestusnõude materjalid liidetud kriminaalasja nr 05760000001 juurde.

3. Tartu Halduskohtu 23. septembri 2005. a otsusega asjas nr 3-229/05 jäeti kaebus rahuldamata.

Kohus asus seisukohale, et vastustaja on kooskõlas MKS § 107 lg-ga 1 ja § 108 lg-ga 1 tuvastatud

Maksukorralduse seaduse ja Käibemaksuseaduse rikkumise tunnused ning seoses selle rikkumisega

on alustatud kriminaalmenetlust. Järelikult on tasaarvestusnõude täitmine peatatud õiguspäraselt.

4. OÜ XXXXX XXXXXX taotles apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse

tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellant leidis, et kohus on kohaldanud MKS § 107 lg-t 1 ja

§ 108 lg-t 1 ebaõigesti.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. detsembri 2005. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tasaarvestusnõude täitmise peatamise

otsusest ja asjas kogutud tõenditest nähtub, et MKS § 107 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud.

Maksuhaldur ja Tartu Halduskohus on KMS § 107 lg-t 1 kohaldanud õigesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. OÜ XXXXX XXXXXX taotleb kassatsioonkaebuses, et Riigikohus tühistaks Tartu Halduskohtu

ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning teeks asjas uue otsuse, millega rahuldaks kaebuse. Kassaator

taotleb ka kantud kohtukulude väljamõistmist.

Kassaator leiab, et maksuhaldur ja kohtud on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme - eeskätt

MKS § 107 lg-t 1. OÜ XXXXX XXXXXX taotlus käibemaksu tasaarvestamiseks põhineb tegelikult

tehtud majandustehingutel. Maksu- ja Tolliamet ning kohtud ei ole näidanud, millist asjassepuutuvat

seaduse nõuet on kaebuse esitaja rikkunud. Kriminaalmenetlust on alustatud eesmärgiga kontrollida,

kas J. N. poolt äriühingutele antud laenude näol on tegemist rahapesuga, mitte aga selleks, et

kontrollida, kas OÜ XXXXX XXXXXX esitatud käibemaksu tasaarvestusnõue on alusetu.

7. Maksu- ja Tolliamet leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ta on tuvastanud Käibemaksuseaduse

ja Maksukorralduse seaduse rikkumise tunnused, mis viitavad sellisele kuriteole, kus nõutakse

alusetult käibemaksu tasaarvestamist kasu saamiseks. OÜ XXXXX XXXXXX on 2005. a

veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastanud seoses kinnistute ostmisega alusetult sisendkäibemaksu

ning see tegu vastab KarS § 386 lg-s 1 sätestatud kuriteo tunnustele. Seega on OÜ XXXXX

XXXXXX rikkunud MKS § 105 lg-s 1 sätestatud kohustusi ja KMS §-des 24, 29 ja 31 sätestatud

sisendkäibemaksu arvestamise, tasumise ja mahaarvamise korda. MKS § 107 lg 1 kohaldamine ei

eelda, et maksuseaduste või Maksukorralduse seaduse rikkumised oleksid tõendatud, piisab

põhjendatud kahtlusest ja selle aluseks olevate asjaolude näitamisest. Sellisteks asjaoludeks on

kinnistute tavapärasest u 100 korda kõrgem ostuhind, ostuhinna (kokku 9 147 950 krooni) tasumine

sularahas ja kinnistute eest tasumiseks 14 300 000 krooni laenamine sularahas OÜ XXXXX

XXXXXX juhatuse liikmelt J. N.-lt. OÜ XXXXX XXXXXX tasaarvestusnõude materjalid on

edastatud MTA uurimisosakonnale, kes on teatanud, et need materjalid on liidetud menetlemiseks

kriminaalasja juurde.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Selle kohtuasja faktilised ja õiguslikud asjaolud on sarnased samade menetlusosalistega

kohtuasjaga nr 3-3-1-8-06, milles Riigikohtu halduskolleegium tegi otsuse 6. aprillil 2006.

Asjaolu, et asjas nr 3-3-1-8-06 oli tegemist enam makstud käibemaksu tagastusnõude täitmise

peatamisega ja selles asjas tasaarvestusnõude täitmise peatamisega, pole oluline. Vastavalt MKS

§ 108 lg-le 1 tähendab tasaarvestusnõue tagastusnõude tasaarvestamist ja tasaarvestamisele

kohaldatakse tagastusnõude kohta sätestatut.

Riigikohtu halduskolleegium ei korda kogu ulatuses asjas nr 3-3-1-8-06 tehtud kohtuotsuse

põhjendusi.

9. KMS § 16 lg 2 p-s 3 on sätestatud, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja kui kauba käivet.

Sama sätte kohaselt ei kohaldata maksuvabastust kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis, ja krundile

Planeerimisseaduse tähenduses. KMS § 16 lg 3 p 2 alusel võib maksukohustuslane lisada käibemaksu

ka võõrandatava kinnistu maksustatavale väärtusele, kuid siis peab ta enne käibe toimumist sellest

kirjalikult teavitama maksuhaldurit. Vaidlusaluste kinnistute osas pole müüja maksuhaldurit

teavitanud.

10. Kui kinnistute ost-müük oli maksuvaba käive, siis tulnuks käibemaksu tasaarvestamise taotlus

jätta rahuldamata, mitte peatada tasaarvestamist. Ostja ei saa käibemaksu maha arvata või selle

tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba

käibega. Vastupidine seisukoht viiks maksustatava ja maksuvaba käibe erinevuste eiramisele.

11. MKS § 107 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude, järelikult ka

tasaarvestusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud Maksukorralduse

seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud

kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et maksuhaldur pole tuvastanud OÜ XXXXX XXXXXX

tegevuses või tegevusetuses Maksukorralduse seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid.

12. Maksualaseks süüteoks, mille menetlust peab vastavalt MKS § 107 lg-le 1 olema alustatud, on

enamasti maksude väärarvutus (KarS § 386 ja MKS § 152). Maksude väärarvutus seisneb selles, et

eirates Maksukorralduse seaduse ja maksuseaduste nõudeid, esitatakse maksuhaldurile sellised

andmed, mille tulemusena tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem või tagastamisele,

hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem. Seega on Maksukorralduse seaduse ja

maksuseaduste nõuete eiramine maksude väärarvutuse üheks eelduseks. MKS § 107 lg 1

kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama piisava osa sellise rikkumise tunnustest. Rikkumise

tunnuseid tuleb mõista kui maksukohustuslase tegevuse või tegevusetuse, põhjusliku seose ja

tagajärje ning tahtluse või ettevaatamatuse, motiivi ja eesmärgi kirjeldust. Kõigi loetletud tunnuste

tuvastamine pole vajalik ja tasaarvestusnõude täitmise peatamise ajutise iseloomu tõttu on

maksuhalduri tõendamis- ja põhjendamiskoormis väiksem kui selle nõude rahuldamata jätmise

korral. Rikkumise tunnuseid tuvastades peavad maksuhaldur ja kohus koguma andmeid ja

põhjendama, miks on alust arvata, et maksukohustuslane on eiranud Maksukorralduse seaduse või

maksuseaduste nõudeid ja milles see seisnes. Paljasõnalised ja oletuslikud väited, et taotluses

näidatud tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem maksuseadusega ettenähtust, ei ole nõude

täitmise peatamise aluseks ka siis, kui majandustehinguga seonduvad asjaolud on tõepoolest

tavapäratud.

13. Maksuhaldur on kohtumenetluses väitnud, et ta on tuvastanud Maksukorralduse seaduse ja

Käibemaksuseaduse rikkumise tunnuseid. Maksuhaldur on nimetanud järgmisi konkreetseid

asjaolusid:

- kinnistute väärtus on tunduvalt ülehinnatud;

- kinnistute eest tasuti sularahas;

- kinnistute ostuks saadi sularahas laenu ostja juhatuse liikmelt J. N.-lt, keda kahtlustatakse

rahapesus;

- materjalid kinnistute ostu-müügi kohta on saadetud kriminaalmenetluse alustamiseks

uurimisosakonnale, kes on need liitnud menetluses oleva kriminaalasjaga.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kuigi nimetatud asjaolud võivad tekitada ebamäärast kahtlust

maksupettuse osas, ei ole need asjaolud eraldi ega kogumis käsitatavad kui OÜ XXXXX XXXXXX

poolt Maksukorralduse seaduse või maksuseaduse rikkumise tunnused.

14. Neil põhjustel asub Riigikohtu halduskolleegium seisukohale, et maksuhaldur ja kohtud on

vääralt kohaldanud MKS § 107 lg-t 1. Kolleegium leiab, et maksuhalduri esitatud põhjenduste ja

kohtumenetluses selgunud asjaolude alusel polnud võimalik tasaarvestusnõude täitmist peatada.

Ringkonnakohtu otsus, Tartu Halduskohtu otsus ja maksuhalduri otsus tuleb materiaalõigusnormi

väära kohaldamise tõttu tühistada.

15. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon tagastada. Tartu Halduskohtule esitatud

kaebuse rahuldamise tõttu tuleb HKMS § 93 lg 1 alusel Maksu- ja Tolliametilt mõista OÜ XXXXX

XXXXXX kasuks välja tema kantud kohtukulud: riigilõiv I ja II astme kohtus kokku 2040 krooni ja

30 senti.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld