Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-19-06 ECLI:EE:RK:2006:3.1.1.19.06.68 AI generated

3-1-1-19-06 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-19-06
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tallinna Linnakohtu 22. novembri 2005. a otsusega tunnistati A. S. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi ja karistati vangistusega üheksaks kuuks. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra.

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-19-06 · Riigikohus: määrus reguleerib apellatsiooniastmes riigi poolt makstava õigusabi määrad ilma eranditeta (määruse § 8 lg-s 1).

Keywords

AI generated
third-party claim procedure in attachment withdrawal of criminal complaint amendment of the claim intention to appropriate authorization for criminal prosecution right to be arrested
AI generated
1-16-901/6
G.I , isikukood XXX, elukoht: xxxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeeleesti keel, xxxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus: 16.12.2010 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 392 lg 2 p1, 3 – 22 lg 3; 213 lg 1 – 22 lg 3 alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, kehtivaid väärteokaristusi 9, tõkendelukohast lahkumise keeld alates 06.11.2015, süüdistusasja KarS 422 lg 1 järgi.
2-23-18145/8
C. L. (hageja) esitas 24. detsembril 2023 hagiavalduse E. - H. L. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Poolte kooselu lõppes 15. novembril 2023, kui hageja kolis poolte ühisest kodust välja. Hageja palub jagada riigilõivu võrdselt poolte vahel. Kostja esitas vastuse hagile 17. jaanuaril 2024. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
1-15-9772/7
veebruaril 2016. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-9772 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; töövõi õppimise koht: XXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 07.06.2015. a
2-06-3090/2
A.T esitas 14.02.2006.a. Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja taotleb õigusabi seoses algatatud kriminaalasjaga, kus avaldajat vägivallaga ähvardades nõuti välja raha. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, Maksuja Tolliameti teatise taotleja sissetulekuandmete kohta, Tallinna Pensioniameti ja Eesti väärtpaberite keskregistri teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A.T saab töövõimetuspenisoni, tema pensioni suurus on 2143 krooni. Taotlejal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude katteks. A.T ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohtunikuabi asub seisukohale, et A.T ei ole võimeline hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid.
3-15-3216/4
29.12.2015 saabus Tartu Halduskohtusse R.K.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-19-06

Määruse tegemise koht ja kuupäev

7. märts 2006. a.

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi A. S. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2006. a määrus kriminaalasjas nr 1-05-

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. S. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. veebruar 2006. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2006. a määrus A. S. süüdistusasjas, millega mõisteti Viruvärava

Advokaadibüroole välja kaitsjatasu 796.50 kr (seitsesada üheksakümmend kuus krooni ja viiskümmend senti).

2. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Viruvärava Advokaadibüroole 1209 krooni ja 50 senti (tuhat

kakssada üheksa krooni ja 50 senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 22. novembri 2005. a otsusega tunnistati A. S. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi ja karistati vangistusega

üheksaks kuuks. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra.

A. S. esitas linnakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Tallinna

Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2006. a määrusega tühistati linnakohtu otsus täies ulatuses ja kriminaalasi saadeti samale kohtule

uueks arutamiseks teises koosseisus.

Kuna KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik, kaitses A. S. linnakohtus vandeadvokaat Milvi

Söörd ja ringkonnakohtus vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau. A. Repnau esitas ringkonnakohtule taotluse välja mõista

kriminaalasja ettevalmistamise eest 900.- krooni ja kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 18.

jaanuari 2006. a määrusega vähendati aga kaitsjale väljamõistetavat summat põhjendusega, et tegemist oli lihtmenetlusega.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

2. Vandeadvokaadi vanemabi A. Repnau esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse

tühistamist ning uue määrusega talle kaitsjatasu väljamõistmist taotletud ulatuses, s.o 1025.- krooni, millele lisandub

käibemaks. A. Repnau märgib, et apellatsioonimenetluses ei kohaldata justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse "Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatus ja kord" § 8 lg-s 2 sätestatud kaitsjatasu vähendamist lihtmenetluse korral, vaid rakendada tuleb sama määruse § 8 lg-s 1

sätestatud üldreeglit.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatükis sätestatu kohaselt võib kriminaalasja esimese astme kohtus lahendada

lihtmenetluse korras. Sama seadustiku 10. peatükk reguleerib kohtumenetlust maa- ja linnakohtus, ehk siis lihtmenetlustest

erinevat, niinimetatud "üldmenetlust". Sellest lähtuvalt on ka justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse § 8 lg-s 2 sätestatud

õigusabi osutamise raames riigi poolt makstava õigusabi tasustamise erijuhtumid, mis tuginevad esimese astme kohtu

menetlusi reguleerivale seadusele.

Teise astme kohtus toimuvat menetlust on seadusandja nimetanud apellatsioonimenetluseks, sõltumata sellest, kas kaebused

olid esitatud esimese astme kohtu lahenditele, mis olid tehtud liht- või üldmenetluse korras. Ka ülalviidatud justiitsministri

määrus reguleerib apellatsiooniastmes riigi poolt makstava õigusabi määrad ilma eranditeta (määruse § 8 lg-s 1).

Eeltoodu alusel, juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 361 p-st 7 tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja määruskaebus

rahuldada.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Lea Kivi