3-2-1-145-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-145-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Jarmo Kylä-Puhju hagi OÜ Sendihaldur vastu aktsiate

omandiõiguse tunnustamiseks ja AS-is Eesti

Väärtpaberikeskus aktsiate suhtes kehtivate kannete

muutmiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

238/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jarmo Kylä-Puhju kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

21. november 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsust

põhjenduste osas. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jarmo Kylä-Puhju esitas 14. juunil 2004. a Tartu Maakohtule hagi OÜ Sendihaldur vastu aktsiate

omandiõiguse tunnustamiseks. Hageja palus ka muuta AS-is Eesti Väärtpaberikeskus peetava

aktsiaraamatu kandeid selliselt, et kostja väärtpaberikontol olevate aktsiaseltsi (AS) "ALOVILI"

aktsiate arv väheneks 120 aktsia võrra ning hageja väärtpaberikontol olevate AS-i "ALOVILI"

aktsiate arv suureneks 120 aktsia võrra.

Hagiavalduse kohaselt on hageja AS-i "ALOVILI" aktsionär. Ajavahemikul 10. juuni-13. juuni 2003.

a võõrandasid AS-i "ALOVILI" aktsionärid Toomas Sõna, Rein Jõgeda, Aado Roos, Mehis Põder ja

Ester Hani OÜ-le Sendihaldur 120 aktsiat kokku hinnaga 120 000 krooni. Hagejal on aktsiate

võõrandamisel ostueesõigus. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 229 lg-st 2 ning aktsiaseltsi põhikirja p-

st 21 tuli hagejale kirjalikult teatada aktsiate võõrandamise olulised tingimused hiljemalt ühe nädala

jooksul arvates aktsiate võõrandamise kohta teate saamisest. Aktsiaseltsi juhatus hagejale

vastavasisulist kirjalikku teadet ei saatnud. Hageja sai aktsiate võõrandamisest ning võõrandamise

olulistest tingimustest teada alles 6. mail 2004. a, kui aktsiaseltsi juhatus esitas tema esindajale

järelepärimise peale aktsiate võõrandamise lepingute ärakirjad. Hageja kasutas 10. mail 2004. a oma

ostueesõigust, esitades võlaõigusseaduse (VÕS) § 244 lg-te 4 ja 5 kohaselt avaldused aktsiate

müüjatele. Hageja teavitas ostueesõiguse kasutamisest ka kostjat ja palus teatada arveldusarve

numbri, kuhu saaks tasuda rahasumma, mille maksis kostja aktsiate omandamisel müüjatele. Kuivõrd

kostja keeldus avaldamast arveldusarve numbrit, kandis hageja 120 000 krooni Tartu Maakohtu

deposiitarvele.

Hageja arvates ei saa kostja tugineda sellele, et hageja pidi aktsiate võõrandamisest teada saama

19. juunil 2003. a AS-i "ALOVILI" aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Hageja ei saanud

koosolekust osa võtta, sest talle ei saadetud tähitult kirjalikku teadet üldkoosoleku toimumise kohta.

Seega rikkus juhatus koosoleku kokkukutsumisel ÄS § 294 lg-s 1 sätestatud korda. Hageja ei ole

volitanud K. Edenbergi ennast üldkoosolekul esindama. Hageja on andnud oma allkirja 10. augusti

2003. a volikirjale, sest K. Edenbergi sõnade kohaselt oli seda vaja pangale esitamiseks. Hageja

viibimine koosolekul ei omaks ka tähtsust, sest vaidlusaluste aktsiatega seonduvat üldkoosolekul ei

arutatud. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole koosolekul arutatud aktsiate võõrandamise

tehinguid ega teatatud aktsionäridele aktsiate võõrandamisest ja ostueesõiguse teostamise

võimalusest. Tõendit, millest nähtub, et aktsionärid olid teadlikud aktsiate võõrandamisest, ei saa

käsitada üldkoosoleku lisana, sest üldkoosoleku protokollis sellele viidet pole. See tõend on põhikirja

p-st 21 tulenevalt aktsionäridele saadetud teatis, mida ei ole aga hagejale saadetud.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Tema vastuväidete kohaselt on hageja tõlgendanud vääralt äriseadustiku

sätteid ja aktsiaseltsi põhikirja. Aktsiate ostueesõigus ja selle kasutamise kord on sätestatud eelkõige

põhikirjas. Äriseadustik ei sätesta, et võõrandamise leping tuleks igal juhul esitada kõigile

aktsionäridele. AS-i "ALOVILI" 19. juuni 2003. a aktsionäride üldkoosolekul osales hageja

esindajana K. Edenberg, kellel oli selleks hageja volitus. Koosolekul teatas aktsiaseltsi juhatus, et

seitse aktsionäri on otsustanud oma aktsiad müüa. Teates märgiti nii võõrandatavate aktsiate arv kui

ka hind, samuti selgitati, et ostueesõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kuni 19. juulini 2003. a.

Teate kättesaamist kinnitas oma allkirjaga teiste hulgas ka hageja esindaja K. Edenberg. K. Edenberg

on kinnitanud, et teatas pärast koosolekut hagejale seal toimunust. Seega oli hageja teadlik aktsiate

võõrandamisest, kuid ei teatanud ettenähtud tähtajaks oma ostueesõiguse kasutamise soovist.

3. Maakohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja poolel AS-i

"ALOVILI" ja K. Edenbergi. AS "ALOVILI" vaidles hagiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt

teatas juhatus 19. juuni 2003. a aktsionäride üldkoosolekul aktsiate müügist. Ostueesõigusest teatati

kõigile aktsionäridele kirjalikult. Teate kättesaamist kinnitasid aktsionärid oma allkirjaga. Hagejat

esindas volikirja alusel K. Edenberg. K. Edenbergi väidete kohaselt on ta esindanud hagejat kõikidel

koosolekutel alates asutamiskoosolekust. Pärast koosolekuid ja ka nendevahelisel ajal on ta andnud

hagejale toimunust täieliku ülevaate.

4. Tartu Maakohus jättis 18. aprilli 2005. a otsusega hagi rahuldamata ning ei tunnustanud hageja

omandiõigust OÜ-le Sendihaldur võõrandatud AS-i "ALOVILI" 120 aktsia suhtes. Samuti jättis

maakohus muutmata AS-i "ALOVILI" aktsiate kohta peetava aktsiaraamatu kanded selliselt, et OÜ

Sendihaldur väärtpaberikontol olevate AS-i "ALOVILI" aktsiate arv väheneks hageja poolt

ostueesõiguse teostamise ja omandiõiguse tunnustamise tõttu 120 aktsia võrra ning hageja

väärtpaberikontol olevate AS-i "ALOVILI" aktsiate arv suureneks vastavalt 120 aktsia võrra.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt võib vastavalt ÄS § 229 lg-le 2 aktsiate võõrandamisel

kolmandatele isikutele põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse, mis kehtib aktsiate

igakordse tasulise võõrandamise korral ja mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud

võõrandamise lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele,

kes teatab sellest viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja

selle teostamisele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. AS-i "ALOVILI" põhikirja p 20

näeb ette, et pärast aktsiate võõrandamislepingu sõlmimist esitab aktsionär selle viie päeva jooksul

juhatusele. Põhikirja p 21 sätestab, et kui aktsiate hind on kindlaks määratud, teatab juhatus sellest

kirjalikult teistele aktsionäridele hiljemalt ühe nädala jooksul, märkides teates võõrandatavate aktsiate

arvu, nimiväärtuse ja müügihinna, samuti ostueesõiguse kasutamise tähtaja, mis on üks kuu. Seega on

aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele hagejal kui AS-i "ALOVILI" aktsionäril ÄS § 229 lg 2

ja põhikirja p 21 alusel ostueesõigus. Võlaõigusseaduse § 244 lg 4 järgi toimub ostueesõiguse

teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale ning vastavalt sama sätte lg-le 5

peab avaldus olema samas vormis nagu müügileping. Hageja esindaja on esitanud A. Roosile,

R. Jõgedale, T. Sõnale, M. Põdrale ja E. Hanile 10. mail 2004. a koostatud avaldused ostueesõiguse

teostamiseks. 18. mai 2004. a teates informeeris hageja esindaja ka kostjat, et ta kasutas 11. mail

2004. a AS-i "ALOVILI" aktsiate suhtes ostueesõigust ning palus teatada hiljemalt 25. maiks 2004. a

pangarekvisiidid, et saaks üle kanda aktsiate ostuhinna.

Pooled ei vaidle selle üle, et aktsiaseltsi juhatus ei ole 19. juuni 2003. a teatest aktsiate võõrandamise

kohta hagejat isiklikult teavitanud. Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja sai aktsiate

võõrandamisest teada oma esindaja K. Edenbergi kaudu, sest K. Edenbergil ei olnud volitust hagejat

esindada 19. juuni 2003. a üldkoosolekul. Seega tuleb lähtuda hageja väitest, et ta sai aktsiate

võõrandamisest ja selle tingimustest teada 6. mail 2004. a, kui AS-i "ALOVILI" juhatus esitas tema

esindajale ostu-müügilepingute ärakirjad.

Kuigi hageja on teinud enda arvates nõuetekohased ja tähtaegsed ostueesõiguse teostamise avaldused

ning kandnud kohtu deposiitkontole vajaliku summa, ei saa kohus tunnustada hageja omandiõigust

120 vaidlusaluse AS-i "ALOVILI" aktsia suhtes. Ostueesõiguse eesmärk on anda aktsionärile

võimalus välistada kolmandate isikute aktsionäriks saamine. Aktsionäri õigust ostueesõigust teostada

on aga piiratud ÄS § 229 lg-s 2 ning põhikirja p-s 21. Kuivõrd hageja ei kasutanud ostueesõigust

määratud tähtajal, siis ei ole müüjal võimalik täita avaldust ostueesõiguse teostamise kohta. Kui

aktsiad on müügilepingu järgi juba ostjale (kostjale) üle kantud, siis tuleb eeldada, et ta on need

omandanud seaduslikult ning seega pole tal kohustust tagastada need müüjatele, veel vähem aga

hagejale. Hageja saab kasutada lepingu rikkumisel kohaldatavaid õiguskaitsevahendeid ja esitada

eelkõige kahju hüvitamise nõude müüja või hageja väidetava esindaja vastu.

5. Hageja esitas Tartu Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2005. a otsusega muudeti maakohtu otsust kohtukulude

väljamõistmise osas ning loeti hagejalt kostja kasuks väljamõistetuks õigusabikulu 6 000 krooni.

Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei rikkunud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 77 lg-t 1, kui jättis menetlusse kaasamata vaidlusaluste aktsiate müüjad. Hageja nõue ei ole

suunatud kostjale aktsiaid müünud A. Roosi, R. Jõgeda, T. Sõna, M. Põdra ja E. Hani vastu, sest

seaduse kohaselt ei muuda ostueesõiguse teostamine kehtetuks ostjaga sõlmitud lepingut ega sellest

tulenevaid kohustusi.

Maakohus leidis õigesti, et hageja on kaotanud aktsiate ostueesõiguse, sest ostueesõiguse teostamise

tähtaeg on möödunud. Äriseadustiku § 229 lg 2 ega AS-i "ALOVILI" põhikiri ei seosta ostueesõiguse

teostamist aktsionäri poolt aktsiate võõrandamisest teadasaamisega. Põhikirja p 20 kohaselt esitab

aktsionär pärast aktsiate võõrandamise lepingu sõlmimist 5 päeva jooksul selle juhatusele ning p 21

sätestab, et kui aktsiate hind on kindlaks määratud, teatab juhatus sellest kirjalikult teistele

aktsionäridele hiljemalt ühe nädala jooksul, märkides teates võõrandatavate aktsiate arvu,

nimiväärtuse ja müügihinna, samuti ostueesõiguse kasutamise tähtaja, mis on üks kuu. Ostueesõiguse

teostamine on seega võimalik põhikirja p 21 järgi juhatuse sellekohases teates märgitud tähtaja

jooksul. 19. juuni 2003. a AS-i "ALOVILI" juhatuse teate järgi võis ostueesõigust teostada kuni

19. juulini 2003. a. Hageja ei ole ostueesõigust selle tähtaja jooksul teostanud. Asjaolu, et juhatus

rikkus põhikirja (p 21) ja ei informeerinud hagejat 19. juuni 2003. a juhatuse teatest, ei anna alust

pikendada ostueesõiguse teostamiseks hagejale antud tähtaega. Küll aga võib olla põhjendatud hageja

nõue tekitatud kahju hüvitamiseks. Maakohus jättis õigesti kohaldamata VÕS § 244 lg 6, sest see säte

ei reguleeri tehingu alusel tekkinud ostueesõigust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Kaebuse kohaselt kohaldas ringkonnakohus vääralt ÄS § 229 lg-t 2, kui leidis, et aktsionäri

ostueesõiguse teostamine ei ole seostatud aktsiate võõrandamisest teadasaamisega. Seega leidis

ringkonnakohus ekslikult, et ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kolmandale isikule kulgema

hetkest, mil aktsiate võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele. Kuna juhatuse liige ei ole

ostueesõiguse teostajaks, siis ei saa ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakata kulgema alates temale

teatamisest. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg saab hakata kulgema alles siis, kui aktsionär saab

aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada. Ringkonnakohus tõlgendas seadust vastuolus selle

mõttega kaitsta ostueesõiguse teostamisel just aktsionäride huve.

Ringkonnakohus tõlgendas vääralt VÕS § 244 lg-t 6, kui leidis, et säte ei ole kohaldatav, sest see ei

reguleeri tehingu alusel tekkinud ostueesõigust. Äriseadustiku § 229 lg-s 2 on tehtud otsene viide

võlaõigusseaduse kohaldamisele ning seaduses ei ole sätestatud teisi põhimõtteid aktsionäri poolt

ostueesõiguse teostamise kohta aktsiate võõrandamisel kolmandale isikule. Võlaõigusseaduse § 244

lg 6 eesmärgiks on anda ostueesõigust omavale isikule reaalne võimalus ostueesõiguse teostamiseks

selle kaudu, et ostueesõigust kahjustavad tehingud on tühised.

Ringkonnakohus jättis ebaõigesti tähelepanuta apellatsioonkaebuse väite, et maakohtul tuli asja

kaasata kolmandate isikutena ka aktsiad võõrandanud isikud. Need isikud on VÕS §-st 244 tulenevalt

otseselt ostueesõiguse teostamise õigussuhte osalised. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 77 lg 1

rikkumist on võimalik kõrvaldada vaid asja saatmisega esimese astme kohtule uueks arutamiseks, kes

peaks kaasama ka aktsiad võõrandanud isikud.

8. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse

norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks,

kuid muuta tuleb ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

10. Kohtud on asjas tuvastanud järgmised asjaolud: 1) hageja oli AS-i "ALOVILI" aktsionär; 2)

hagejale kuulub ÄS § 229 lg 2 ja AS-i "ALOVILI" põhikirja p 21 alusel ostueesõigus aktsiate

võõrandamisel kolmandale isikule; 3) ajavahemikul 10. juunist kuni 13. juunini 2003. a võõrandasid

AS-i "ALOVILI" aktsionärid T. Sõna, R. Jõgeda, A. Roos, M. Põder ja E. Hani 120 aktsiat kostjale;

4) aktsiaseltsi juhatuse teate järgi võis ostueesõigust teostada kuni 19. juulini 2003. a; 5) aktsiaseltsi

juhatus ei ole hagejat aktsiate võõrandamisest teavitanud; 6) hageja sai aktsiate võõrandamisest teada

6. mail 2004. a; 7) hageja esitas aktsiad võõrandanud isikutele 10. mail 2004. a avaldused

ostueesõiguse teostamiseks ja kandis kohtu deposiitkontole aktsiate ostuhinna 120 000 krooni.

11. Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, asudes seisukohale, et kuigi hageja kui aktsionäri

õigusi on küll rikutud, on ta aktsiate ostueesõiguse kaotanud, sest ta ei ole teostanud oma

ostueesõigust ÄS § 229 lg-s 2 ja AS-i "ALOVILI" põhikirja p-s 21 sätestatud tähtaja jooksul.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, märkides, et seadus ega aktsiaseltsi põhikiri ei seosta

ostueesõiguse teostamist aktsionäri poolt aktsiate võõrandamisest teadasaamisega.

12. Aktsiate võõrandamise ajal kehtinud ÄS § 229 lg 2 (kuni 27. detsembrini 2003. a kehtinud

sõnastuses) kohaselt võib aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele põhikirjaga ette näha teiste

aktsionäride ostueesõiguse, mille kasutamise tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud võõrandamise

lepingu esitamisest. Müügilepingu sõlmimisest teatab müüja aktsiaseltsi juhatusele, kes teatab sellest

viivitamatult teistele aktsionäridele. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele ja selle teostamisele

võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. AS-i "ALOVILI" põhikirjaga nähti aktsionäride

ostueesõigus ette järgnevalt: p 19 järgi võib aktsionär võõrandada temale kuuluvaid nimelisi aktsiaid

seaduses sätestatud tingimustel ja korras, p 20 kohaselt esitab aktsionär pärast aktsiate

võõrandamislepingu sõlmimist selle 5 päeva jooksul juhatusele ja p 21 sätestab, et kui aktsiate hind

on kindlaks määratud, teatab juhatus sellest kirjalikult teistele aktsiaseltsi aktsionäridele hiljemalt ühe

nädala jooksul, märkides teates võõrandatavate aktsiate arvu, nimiväärtuse ja müügihinna, samuti

ostueesõiguse kasutamise tähtaja, mis on üks kuu.

13. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on tuvastanud

ebaõigesti aja, millest hakkab kulgema aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtaeg. Ringkonnakohtu

järeldus, et ostueesõiguse teostamise tähtaja kulgemise alguseks ei saa lugeda aktsionäri poolt

aktsiate võõrandamisest teadasaamist, ei ole kooskõlas nimetatud seaduse ja põhikirja sätetega.

Äriseadustiku § 229 lg 2 viitab võlaõigusseaduse ostueesõiguse kohta kehtestatud normidele. Sellest

järeldub, et ÄS § 229 lg-t 2 tuleb kohaldada koosmõjus võlaõigusseaduse vastavate sätetega.

Ostueesõiguse mõiste sisustatakse VÕS § 244 lg-s 1. Selle sätte järgi on ostueesõigus õigus, mille

teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel

tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Seega on ostueesõigus müügilepingu järgne õigus,

mida saab realiseerida arvates ajast, mil ostueesõigust omavale isikule on teatatud müügilepingu

sõlmimisest ja selle tingimustest. Sama järeldus tuleneb VÕS §-dest 249 ja 250, milles reguleeritakse

ostueesõiguse teostamiseks vajalike toimingute tegemise korda ja tähtaega. Viidatud sätete kohaselt

võib ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada kahe nädala jooksu pärast müüjalt teate saamist,

milles teda teavitatakse ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust.

Tõlgendades ÄS § 229 lg-t 2 koosmõjus võlaõigusseaduse viidatud sätetega, asub kolleegium

eeltoodu alusel seisukohale, et aktsiate ostueesõiguse teostamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil

ostueesõigust omav aktsionär saab aktsiate võõrandamisest ja selle tingimustest teada. Kolleegium

nõustub hagejaga, et ostueesõiguse teostamise tähtaega ei saa siduda ajaga, mil aktsiate

võõrandamisest teatati aktsiaseltsi juhatusele. Seega on aktsionäril ÄS § 229 lg 2 järgi õigus kasutada

aktsiate müügil ostueesõigust põhikirjas märgitud tähtajal, mis ei või olla pikem kui 2 kuud alates

talle müügilepingu esitamisest.

14. Vaidlusaluses asjas on tuvastatud, et hageja sai aktsiate võõrandamisest teada 6. mail 2004. a.

Hagiavalduse kohaselt palus hageja tunnustada omandiõigust 120-le AS-i "ALOVILI" aktsiale, mis

võõrandati OÜ-le Sendihaldur, ning muuta AS-is Eesti Väärtpaberikeskus peetava aktsiaraamatu

kandeid selliselt, et kostja väärtpaberikontol olevate AS-i "ALOVILI" aktsiate arv väheneks 120

aktsia võrra ning hageja väärtpaberikontol olevate AS-i "ALOVILI" aktsiate arv suureneks 120 aktsia

võrra. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuigi hageja õigust ostueesõiguse teostamisele on

rikutud, ei anna see alust hageja nõude rahuldamiseks.

Asjas kohaldatavad võlaõigusseaduse ostueesõiguse kohta kehtestatud sätted ei näinud ette aktsiate

ostueesõigust omava isiku õigust esitada ostjale ostueesõigusega seonduvaid nõudeid. Aktsiate

võõrandamisel sõlmitakse sisuliselt võlaõiguslik müügitehing ja omandi üleandmise tehing

(käsutustehing). Ostueesõiguse teostamise avaldusega loetakse müügileping sõlmituks müüja ja

ostueesõiguse teostaja vahel ning viimasel tekib müüja vastu lepingu täitmise nõue. Seega on hagejal

õigus nõuda müüdud aktsiaid nende müüjalt. Vaadeldaval juhul on aga aktsiad esimese müügilepingu

järgi üle antud ostjale (käsutustehing). Ostja (kostja) on omandanud vaidlusalused aktsiad

seaduslikult, mistõttu pole ta kohustatud neid tagastama. Seega ei saa ka aktsiate müüja esitada nõuet

aktsiate tagastamiseks ning tal pole võimalik täita ostueesõigust omava isikuga seonduvat

müügilepingut. Sellises olukorras on hagejal võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid tulenevalt

sellest, et müüjad rikkusid müügilepingut, ning nõuda eelkõige kahju hüvitamist.

15. Ringkonnakohus asus õigele seisukohale, et asjas ei tule kohaldada VÕS § 244 lg-t 6, mille

kohaselt on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui

käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab

ostueesõiguse teostamist. Seega võimaldab VÕS § 244 lg 6 ostueesõigusega isikul nõuda reaalselt

omandi ülekandmist, kuivõrd omandi üleandmise leping (käsutustehing) on seadusest tuleneva

ostueesõiguse teostamise korral tühine ja seega on esialgne müüja endiselt asja omanik. Kolleegium

märgib, et viidatud säte kehtib VÕS § 244 täiendusena alates 27. detsembrist 2003. a ning ei ole

seetõttu asjas kohaldatav. Ka juhul, kui aktsiate üleandmine ostjale toimunuks kõnealuse sätte

kehtivuse ajal, ei oleks see rakendatav aktsionäri ostueesõiguse teostamisele.

Võlaõigusseaduse § 244 lg 2 sätestab, et ostueesõigus tekib seaduse alusel või tehinguga. Alates

27. detsembrist 2003. a jõustus ka VÕS § 244 täiendusena lg 21, mis sisustas seaduse ja tehingu

alusel tekkiva ostueesõiguse mõiste. Selle sätte järgi kehtib tehingu alusel tekkinud ostueesõigus

müügilepingu suhtes, mille sõlmib müüjana isik, kellega ostueesõiguse seadmine kokku lepiti ning

seaduse alusel tekkinud ostueesõigust võib teostada eseme igakordse müümise korral. Aktsionäri

ostueesõigus ei tulene seadusest, vaid selle võib ÄS § 229 lg 2 järgi ette näha aktsiaseltsi põhikirjas.

Seega on ostueesõiguse kehtestamisel põhikirjas kokkuleppeline tähendus ning seda ei saa samastada

seaduse alusel tekkinud ostueesõigusega.

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega ka selles, et menetlusse ei tulnud kaasata

kolmandate isikutena aktsiaid võõrandanud isikuid. Vastavalt TsMS § 77 lg-le 1 kaasab kohus juhul,

kui hageja on suunanud nõude ka isiku vastu, keda ta ei ole hagiavalduses kostjana märkinud, kuid

kes on vaidlustatud õigussuhte osaline, kostjana ka selle isiku. Vaadeldavas asjas tehtud kohtulahend

ei saa mõjutada aktsiaid võõrandanud isikute õigusi ja kohustusi, sest tulenevalt VÕS § 244 lg-st 1 ei

muuda ostueesõiguse teostamine kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid

kohustusi, vaid müügileping loetakse sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku

leppis.

A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa