3-2-1-152-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 05. detsember 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

KÜ Punane 33 hagi Olga Kozõrkova vastu 1465 krooni

saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-

2/752/2005

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Kozõrkova kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. november 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 2-2/752/2005 ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada O. Kozõrkovale kassatsioonkaebuselt 29. juulil

2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. juunil 2004. a esitas KÜ Punane 33 Tallinna Linnakohtule hagi Olga Kozõrkova vastu

ebaseaduslikult saadud töötasu 1465 krooni väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. märtsil 1999. a töölepingu, mille kohaselt töötas kostja

hageja juures raamatupidajana. 30. mail 2003. a lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel. Kostjal oli

töövõimetusleht ajavahemikus 24. märtsist 2003. a kuni 4. aprillini 2003.a ja selle ajavahemiku eest

sai kostja nii haigushüvitist kui ka töötasu. Kostjal ei olnud õigust saada palka ajal, mil ta oli ajutiselt

töövõimetu. Kostjale väljastatud töövõimetuslehe saatis Eesti Haigekassale kostja ise ilma juhatust

sellest informeerimata. Kostja ei arvutanud oma töötasu ümber ning maksis endale 1465 krooni võrra

rohkem palka.

3. Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt oli ühistu esimees teadlik, et kostja on haige,

kuid teist töötajat selleks ajaks tööle ei võetud. Asudes pärast haiguslehe lõpetamist tööle, tegi kostja

ära kogu töö. Nõue on palgaseaduse § 37 kohaselt aegunud.

4. Tallinna Linnakohus rahuldas 25. veebruari 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 1465 krooni ja kohtukulu 105 krooni.

Linnakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada palgaseaduse § 36 lg-te 2 ja 3 alusel, kuna hageja maksis

kostjale palka aja eest, mil viimane sai Eesti Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist.

Töövõimetuslehe saatekirjast tuleneb, et kostja saatis Eesti Haigekassale töövõimetuslehe, olles ise

kaaskirjale alla kirjutanud. Tõendamata on see, et kostja teatas hagejale oma töövõimetusest. Kuna

kostja hagejale oma töövõimetusest ei teatanud, maksis hageja töövõimetuslehe ajal kostjale palka.

Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi makstud palk.

Hageja nõue ei ole aegunud, sest haiguslehel olemisest teatamata jätmine ja samal ajal

töövõimetuslehe esitamine Eesti Haigekassale on palgaseaduse § 37 lg 2 mõttes valeandmete

esitamine. See, et ühistu üldkoosolek ei ole otsustanud kostja vastu nõude esitamist ja ühistu

2003. aasta bilanss ei kajasta nõuet kostja vastu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi

lahendamisel ei ole oluline ka see, et kostja tegi pärast haigust ära kogu töö. Kostja ei ole tõendanud

kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt hageja maksab kostjale palka ka töövõimetuslehel olemise aja

eest.

5. Apellatsioonkaebuse esitas kostja. Apellatsioonkaebuses palus kostja linnakohtu otsuse tühistada,

hagi aga jätta rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata.

O. Kozõrkovalt mõisteti KÜ Punane 33 kasuks välja 73 krooni ja 25 senti kohtukulu.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus õigesti lähtunud PalS § 36 lg-st 2, mis annab

tööandjale õiguse kinni pidada töötaja palgast summad, mis on töötajale arvutusvea tõttu ekslikult

välja makstud. Ebaõige on apellandi väide, et nõue oli PalS § 37 lg 1 alusel aegunud. Kuna vaidlust ei

ole selles, et kostja varjas tööandja eest töövõimetuslehe olemasolu, samas täites ise töövõimetuslehel

tööandja osa ja esitades töövõimetuslehe Eesti Haigekassale, on linnakohus õigesti leidnud, et kostja

ise on teadvalt esitanud tööandjale valeandmeid ja PalS § 37 lg 3 kohaselt ei kohaldata PalS § 37 lg-

s 1 sätestatud aegumistähtaega. Seega ei ole nõue aegunud.

Asja menetlemisel esimese astme kohtus väitis kostja, et ta tegi töö ära pärast töövõimetuslehe

lõppemist, kuid apellatsioonkaebuses on väidetud, et ta täitis töövõimetuslehel oleku ajal tööandja

poolt antud tööülesandeid. Kaebuse väide jääb tähelepanuta, kuna TsMS § 319 lg 2 kohaselt ei saa

kostja apellatsioonkaebuses esitada nõudele uusi vastuväiteid. Samuti on nõude suuruse

vaidlustamine uus vastuväide nõudele, mida ei ole esitatud esimese astme kohtus.

Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole kinni pidanud töövaidluste lahendamise kohtuvälisest

korrast. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 4 lg-le 1 on töövaidlusi

lahendavateks organiteks kohus ja töövaidluskomisjon ja hagejal oli § 4 lõike 4 alusel õigus valida,

kummale organile ta nõude esitab.

Kaebusest ei selgu, milliste tõendite hindamisega ei ole apellant rahul, mistõttu ei ole sellele

konkretiseerimata väitele võimalik vastata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kassatsioonkaebuses palub O. Kozõrkova tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud jätnud hindamata nii kostja kui ka hageja esitatud tõendid,

rikkudes sellega TsMS § 95 sätteid. Kassaator esitas juba esimese astme kohtule kirjalikud tõendid

selle kohta, et hagisumma arvestus on ebaõige. Õige summa on 870 krooni.

Korteriühistu juhatuse esimees sundis kassaatorit haiguse ajal täitma kiireid jooksvaid tööülesandeid,

mida tõestavad ka pangaväljavõtted. Need esitas kohtule hageja, kuid kohtud ei ole nendega

arvestanud.

Puuduvad tõendid kahju tekkimise kohta, kuna raamatupidamise seadus näeb ette, et kõik ülemaksed

või tagastatavad summad peavad kajastuma bilansis.

Hagi on PalS § 37 lg 1 alusel aegunud.

9. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab KÜ Punane 33, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

11. Hageja nõuab tagasi töötajale ekslikult väljamakstud palka. Alused selleks saavad tuleneda PalS

§-st 37. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on võimalik töötajalt tagasi nõuda arvutusvea tõttu

rohkem makstud palka.

Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul on tegemist arvutusvea tõttu

liigselt makstud palgaga. Kolleegiumi arvates ei võimalda esitatud ja tuvastatud asjaolud kohaldada

PalS § 37 lg-t 1 eelkõige seetõttu, et tegemist pole töötajale arvutusvea tõttu enammakstud palgaga.

Arvutusveaga palgaseaduse tähenduses saaks tegemist olla näiteks juhtudel, mil tööandja on eksinud

seaduses sätestatud riiklike maksude kinnipidamise kohustust täites selleks ettenähtud arvutusreeglite

vastu ja seetõttu maksnud töötajale välja liigsed summad või on nt arvutiprogrammi rikke tõttu

töötajale välja maksnud sama töötasu mitu korda.

PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt muudel põhjustel (peale arvutusvea) töötajale ekslikult makstud või tema

pangakontole ülekantud summasid tagasi nõuda ei saa, välja arvatud juhul kui maksmise aluseks olid

töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Seega vajab kontrollimist ja

seisukohavõttu küsimus, kas kostja poolt hagejale töövõimetusest teatamata jätmine kujutab endast

teadvalt valeandmete esitamist, mis oli aluseks palga maksmisele. Seejuures tekib asjas eelkõige

küsimus valeandmete esitamises töömahu kohta. Asja lahendamiseks on vajalik tuvastada

muuhulgas, kuidas oli kokku lepitud kostja tööaeg ja kas talle makstav palk olenes töölviibitud ajast,

raamatupidaja töö tegemisest või mõlemast.

12. Kohtud on jõudnud põhimõtteliselt õigele järeldusele, et sama aja eest ei ole võimalik saada

töötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. Kui sama aja eest on aga makstud

mõlemat, siis ei ole ainuüksi see palga tagasinõudmise alus.

Kolleegium märgib, et ravikindlustusseaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust

saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest

sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 p-s 1 on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas

makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Asjas on tuvastatud, et pooled olid sõlminud töölepingu.

13. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et nõude suuruse vaidlustamine apellatsioonkaebuses on

uus vastuväide nõudele, mida ei ole esitatud esimese astme kohtus. Toimiku materjalide kohaselt

(tl 24, 28) on kostja hagivastuses viidanud sellele, et audiitor on teinud aktis vea, mis hiljem

parandati. Parandamine nähtub vastuse kohaselt vastuse lisadest 2 ja 3. Lisa 2 on dokument, milles

audiitor on märkinud kostjale rohkem makstud summana 870 krooni. Seega tuleb seda dokumenti

asja uuel läbivaatamisel hinnata.

A. Kull, H. Jõks, J. Luik