Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-70-05 ECLI:EE:RK:2005:3.3.1.70.05.462 AI generated

3-3-1-70-05 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-70-05
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maatükil asub elamu, laut ja kaev, millest E. Hirvele kuulub pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-70-05 · Riigikohus: Hirvele kuulub pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae

Keywords

AI generated
violation of foreign territorial sovereignty right to property exhaustion of resources right of common pasture requesting state rural land rights
AI generated
3-19-2315/30
Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 26.01.1994 otsusega nr 2203 on Rae vallas asuva endise Sillaotsa A-34 maaüksuse (kinnistu nr 6389, pindala 24,43 ha) maa osas tunnistatud omandireformi õigustatud subjektideks F. M. ½ maa osas ja S. M. ½ maa osas. F. M. loovutas 30.03.1998 lepinguga temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks U. M.le. U. M. loovutas 05.06.2018 temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks H.M.le.
3-15-2413/33
Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911 „Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine“ määrati Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate E. H.e ja M. O. M. kaasomandis olevate ehitiste: elamu (ehitisregistri kood 116042056), laut (ehitisregistri kood 116042057) ja kaev (ehitisregistri kood 220413709) juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning selle piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele.
3-08-2282/36
30. aprillil 1998 sõlmitud lepinguga loovutas F.M talle kuuluva ½ suuruse mõttelise osa Rae vallas asuva endise Sillaotsa A-34 talumaa (kinnistu nr 6389 pindalaga 24,43 ha) tagastamise nõudeõiguse U.M-ile. Õigusvastaselt võõrandatud endise Sillaotsa A-34 talumaale jäävad ka ehitised (elamu, laut ja kaev), mille kaasomanikeks võrdsetes osades on E.H ja M.O.M. Esimene neist omandas ehitiste ½ suuruse mõttelise 15. septembril 1999 sõlmitud kinkelepinguga F.M-ilt, teine aga ülejäänud ½ suuruse mõttelise osas osa samal päeval sõlmitud ostu-müügilepinguga S.M-ilt.
3-23-12/3
Rae Vallavalitsus algatas 11.10.2022 korraldusega nr 1579 „Pajupea küla Sillaotsa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ Harjumaal Rae vallas Pajupea külas asuva Sillaotsa (kt 65301:001:5357) kinnistu detailplaneeringu (DP) koostamise. DP koostamise eesmärgiks on jagada kinnistu elamumaa, maatulundusmaa ja üldkasutatava maa kinnistuteks ning määrata ehitusja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus.
3-07-2045/24
V. K. omandas 21.11.2005 notariaalse ühisvara jagamise lepingu alusel Kiili vallas Mõisaküla külas X talu ehitised. 21.11.2005 esitas V. K. Kiili Vallavalitsusele avalduse X maaüksuse ostueesõigusega erastamiseks. Taotletava maa suuruseks on 35 ha.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-70-05

Määruse kuupäev

30. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Ege Hirve (Hirv) kaebus Rae Vallavalitsuse 28. detsembri

2004. a korralduse nr 1779 ja 4. märtsi 2005. a korralduse nr 254

tühistamise ning vallavalitsusele maa ostueesõigusega

erastamise ettekirjutuse tegemise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a

määrus haldusasjas nr 2-3/852/05

Menetluse alus Riigikohtus

Ege Hirve erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Ege Hirve erikaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrus haldusasjas

nr 2-3/852/05 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määruse haldusasjas nr 3-

412/2005 punkt 2 käesoleva määruse motiividel.

Mõista Rae Vallavalitsuselt täiendavalt E. Hirve kasuks välja tema poolt Tallinna

Ringkonnakohtus kantud õigusabikulu 4248 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maatükil asub elamu, laut ja kaev, millest E. Hirvele kuulub

pool mõttelist osa ning teine pool kuulub tema alaealisele pojale. E. Hirv esitas 4. oktoobril 1999 Rae

Vallavalitsusele avalduse 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub osaliselt

endise talu maal, mille õigustatud subjekt soovib maa tagastamist. Rae Vallavalitsuse 28. detsembri

2004. a korraldusega nr 1779 määrati erastatava maa suuruseks 2 ha. E. Hirv esitas vaide, paludes

korraldus tühistada, sest ta soovib erastada maad rohkem kui 2 ha. Rae Vallavalitsuse 4. märtsi

2005. a korraldusega nr 254 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus leidis, et teine kaasomanik ei ole

esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu saab maad erastada kuni 2 ha.

2. E. Hirv esitas 4. aprillil 2005. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 4. märtsi

2005. a korralduse nr 254 tühistamiseks ja hiljem kaebuse täienduse vallavalitsuse 28. detsembri

2004. a korralduse nr 1779 tühistamiseks.

3. E. Hirv esitas avalduse Maa-ametile, et see kontrolliks Rae Vallavalitsuse tegevuse õiguslikkust

maa ostueesõigusega erastamisel. Maa-amet tegi 15. aprillil 2005 vallavalitsusele kohustusliku

ettekirjutuse tunnistada mõlemad korraldused kehtetuks, sest ei ole kinni peetud kehtivatest

õigusaktidest ja E. Hirvel on aega esitada täiendav avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks teise

kaasomaniku seadusliku esindajana ning on ka vabu piirnevaid maid erastamiseks.

4. Rae Vallavalitsus tunnistas ettekirjutuse alusel 10. mai 2005. a korraldusega nr 590 vaidlustatud

korraldused kehtetuks ning saatis halduskohtule vastuse, paludes menetluse lõpetada. Vallavalitsus

möönis, et korraldus nr 1779 oli algusest peale õigusvastane ning E. Hirvel ja tema alaealisel pojal on

õigus erastada maad rohkem kui 2 ha. E. Hirv teatas kohtule, et ta on nõus menetluse lõpetamisega ja

taotles õigusabikulu 9440 krooni väljamõistmist.

5. Tallinna Halduskohtu 9. juuni 2005. a määrusega lõpetati menetlus HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel.

Kohus märkis õigusabikulude kohta, et kulud on põhjendatud, puudub alus pidada neid ülemääraseks

ja mõistis Rae Vallavalitsuselt E. Hirve kasuks välja kantud õigusabikulud 9440 krooni. E. Hirv oli

esitanud õigusabikulude põhjenduseks Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ 6. mai 2005. a arve

nr VK-193 05 summas 2360 krooni (teenuseks konsultatsioon maaõigusest), OÜ Maatehingute

Õigusbüroo 4. mai 2005. a arve nr 246 summas 4720 krooni (teenuseks hagiavalduse koostamine ja

muutmine, vallavalitsuses toimikuga tutvumine), OÜ Maatehingute Õigusbüroo 4. mai 2005. a arve

nr 247 summas 2360 krooni (teenuseks konsultatsioon maaküsimuses), samuti maksekorraldused

arvete tasumise kohta.

6. Rae Vallavalitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, paludes tühistada halduskohtu

määruse punkti 2 ja jätta õigusabikulud E. Hirve kanda. Erikaebuse põhjendused olid järgmised.

1. Halduskohtule esitatud kaebusest ja selle täiendusest ei nähtu, et selle oleks koostanud advokaadi-

või õigusbüroo. E. Hirv kasutas esindajat vaidemenetluses, ta taotleb väljaspool kohtumenetlust

kantud õigusabikulude hüvitamist. Haldusmenetluse seaduse kohaselt ei hüvita haldusorgan vaide

esitamisega kantud õigusabikulusid. Kohtule esitati OÜ Maatehingute Õigusbüroo arve selgitusega:

hagiavalduse koostamine ja muutmine, Rae Vallavalitsuses toimikuga tutvumine. Selle

kohtumenetlusega seoses ei ole keegi volikirja või lepingu alusel vallavalitsuses toimikuga tutvumas

käinud.

2. E. Hirv pöördus kahe õigusbüroo poole ja samal ajal taotles Maa-ameti järelevalvet. Halduskohus

oleks pidanud hindama, kas sellega kaasnenud kulud olid põhjendatud. Arvestades asja mitte erilist

keerukust ja kohtuvaidluse puudumist, on õigusabikulud põhjendamatult suured.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 8. augusti 2005. a määrusega rahuldati Rae

Vallavalitsuse erikaebus osaliselt, muudeti Tallinna Halduskohtu määruse punkti 2 ja vähendati

vallavalitsuselt E. Hirve kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid 4000 kroonile. Seoses

vallavalitsuse väitega, et õigusabikulu 9440 krooni on põhjendamatult suur, märkis ringkonnakohus

järgmist.

E. Hirv esitas halduskohtule kaebuse ja kaebuse täienduse. Rae Vallavalitsuse saadetud vastusest

kohtule nähtus, et kohtuvaidlus on sisuliselt lõppenud. Kohtuistungit asjas ei peetud. Arveid õigusabi

eest esitasid nii Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ kui ka OÜ Maatehingute Õigusbüroo. OÜ

Maatehingute Õigusbüroo esindaja osales ka vaidemenetluses. Ringkonnakohus leidis, et

õigusabikulude väljamõistmine 9440 krooni suuruses summas ei ole asja keerukust arvestades

põhjendatud. Põhjendatuks tuleb pidada 4000 krooni väljamõistmist.

E. Hirv esitas ringkonnakohtule taotluse täiendavate õigusabikulude väljamõistmiseks seoses vastuse

koostamisega Rae Vallavalitsuse erikaebusele ? 4248 krooni vastavalt Advokaadibüroo Hansa Law

Offices 6. mai 2005. a arvele. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et need

õigusabikulud ei ole põhjendatud, sest vastuse koostamine erikaebusele õigusabikulude

väljamõistmise küsimuses ei ole keeruline ega aeganõudev. Arvestades Rae Vallavalitsuse erikaebuse

osalist rahuldamist, ei ole taotletud õigusabikulude väljamõistmine vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. E. Hirve erikaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus ja jätta jõusse halduskohtu

määruse punkt 2. Ka palutakse mõista Rae Vallavalitsuselt välja täiendav õigusabikulu 4248 krooni,

mille ta kandis ringkonnakohtus vastuse koostamise eest vallavalitsuse erikaebusele.

Erikaebuses leitakse, et ringkonnakohus ei põhjendanud oma seisukohta väljamõistetavate

õigusabikulude suuruse vähendamiseks. Piirduti vaid väitega, et asja keerukust arvestades ei ole 9440

krooni põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski möönnud, et E. Hirv kandis selles summas kulutusi ja

need on seotud antud kohtumenetlusega. Jääb arusaamatuks, millest lähtudes hinnati asja keerukust.

Kohtumenetlus vallavalitsusega oli kaebaja jaoks olulise tähtsusega. Asjaolu, et vallavalitsus

tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks enne, kui määrati kohtuistung, ei saa olla kriteeriumiks

asja keerukuse määramisel. Õigusabi osutamisel arvestatakse ka kujuneva kohtumenetluse keerukust.

E. Hirv esitas vaide, kuid vallavalitsus jättis selle rahuldamata ja alles pärast kohtusse pöördumist

tühistas korraldused. Vallavalitsuse ebaseaduslik tegevus põhjustas õigusabikulude tekke.

Halduskohus mõistis õigesti vallavalitsuselt E. Hirve kasuks välja õigusabikulud.

9. Rae Vallavalitsuse vastuses erikaebusele ei nõustuta erikaebusega ja leitakse, et Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus on seaduslik ja põhjendatud.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Rae Vallavalitsus tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks ja esitas halduskohtule taotluse

menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt halduskohus lõpetab

menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud, kui kaebuse esitaja taotleb

asja läbivaatamist. Kuna E. Hirv ei taotlenud asja läbivaatamist, siis halduskohus lõpetaski

menetluse.

HKMS § 93 lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui

kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Halduskohus mõistis E. Hirve kasuks välja kõik

tema poolt kantud õigusabikulud.

11. HKMS § 83 järgi kuuluvad kohtukulude hulka asja läbivaatamise kulud ja HKMS § 85 lg 3 järgi

on asja läbivaatamise kuludeks ka õigusabikulud. HKMS § 87 lg 1 kohaselt on õigusabikulud asjast

esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid

vähendada, kui need on põhjendamatult suured.

Seega peab kohus õigusabikulude väljamõistmisel kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja kas

nende kulude väljamõistmine on põhjendatud. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata

isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Kohtud on tuvastanud, et E. Hirvele osutasid õigusabi OÜ Maatehingute Õigusbüroo ja

Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, kes esitasid arveid kokku summas 9440 krooni ning need

arved on tasutud, s.t õigusabikulud on kantud.

Asjas on toimunud vaidemenetlus, kus Rae Vallavalitsus jättis vaide rahuldamata. E. Hirv esitas

seepeale kaebuse halduskohtule. Kohtuistungit asjas ei toimunud, sest vallavalitsus taotles menetluse

lõpetamist, kuna tunnistas vaidlustatud korraldused kehtetuks. Halduskohus mõistis vallavalitsuselt

E. Hirve kasuks välja kõik tema poolt kantud õigusabikulud 9440 krooni. Ringkonnakohus vähendas

vallavalitsuse erikaebuse alusel E. Hirvele hüvitatavaid õigusabikulusid 4000 kroonile.

Vaidlus on selles, kas E. Hirve kasuks tuleks välja mõista kõik tema poolt kantud õigusabikulud või

oli põhjendatud nende osaline hüvitamine.

12. Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus arvestama kaebuse eesmärki ja kaebuse esitaja

tegevust selle eesmärgi saavutamisel. E. Hirve kaebuse eesmärgiks oli, et vallavalitsus tühistaks Rae

Vallavalitsuse 28. detsembri 2004. a korralduse nr 1779 ja hakkaks lahendama tema avaldust

kooskõlas seadusega. Kaebuse esitaja tegevuse tulemuseks oli see, et vallavalitsus tunnistaski

vaidlustatud korraldused kehtetuks enne kohtuistungi määramist.

13. Ringkonnakohus leidis, et õigusabikulud olid põhjendamatult suured, sest asjas kohtuistungit ei

peetud ja OÜ Maatehingute Õigusbüroo esindaja osales ka vaidemenetluses.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et nimetatud asjaolud ei mõjuta üldjuhul kohtukulude

väljamõistmist. Õigusabikulude kaebuse esitaja kasuks välja mõistmata jätmine ringkonnakohtu

nendel põhjendustel tähendaks sisuliselt seda, et kaebuse esitaja on kandnud põhjendamatult suuri

õigusabikulusid, sest kaebaja esindajate poolt osutatud õigusabi hind oli ülemäärane. Kolleegiumi

arvates ei saa aga eeldada, et kaebuse esitajal oleks õigusabi teenuse ostmisel võimalik arvestada

ringkonnakohtu poolt osundatud asjaoludega või siis nende asjaolude alusel õigusabiteenuse lepingut

muuta. Ringkonnakohtu selline seisukoht viib ebaõiglase ja õigusvastase tulemuseni, kus kantud,

põhjendatud ja tavapärases suuruses õigusabikulud jäävad kaebuse eesmärgi saavutamisest hoolimata

kaebuse esitaja kanda.

14. Ringkonnakohus leidis, et antud asi ei olnud keeruline. E. Hirv leiab, et vallavalitsuse

õigusvastane tegevus muutis asja keeruliseks ja kaebuse koostamisel tuli arvestada ka

kohtumenetluse keerukusega.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kohtul on kohtuasja keerukuse hindamisel ulatuslik

hindamisruum. Kuid käesolevat kohtuasja, kus Rae Vallavalitsus menetles kaebaja esitatud avaldust

enam kui viis aastat, jättis kaebuse esitaja vaide rahuldamata ja alles kaebuse esitaja tegevuse

tulemusel tunnistas vaidlustatud korraldused kui õigusvastased kehtetuks, ei saa kohus põhjendusi

esitamata nimetada lihtsaks.

15. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu määrus õigusabikulude vähendamise osas tühistada ja

jõusse tuleb jätta halduskohtu määruse punkt 2 käesolevas määruses toodud motiividel.

16. Erikaebuses taotletakse täiendavate õigusabikulude 4248 krooni väljamõistmist, mis E. Hirv

kandis Tallinna Ringkonnakohtus Rae Vallavalitsuse erikaebusele vastuse koostamise eest vastavalt

Advokaadibüroo Hansa Law Offices esitatud 25. juuli 2005. a arvele. Samasisuline taotlus esitati ka

ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et vastuse koostamine ei ole

keeruline ja aeganõudev. Arvestades vallavalitsuse erikaebuse osalist rahuldamist, ei pidanud

ringkonnakohus nende kulude väljamõistmist põhjendatuks ja vajalikuks.

HKMS § 93 lg 6 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust, lähtudes sama paragrahvi

lõigetest 1, 2 ja 3. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse

välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mõistetakse kaebuse esitaja

kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 24 lõike

1 punktis 3 sätestatud alusel. Halduskohus lõpetas menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja mõistis

kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt halduskohtus kantud õigusabikulud.

Kuna Riigikohtu halduskolleegium tühistab ringkonnakohtu määruse, millega rahuldati osaliselt Rae

Vallavalitsuse erikaebus, ja jätab jõusse halduskohtu määruse punkti 2 õigusabikulude väljamõistmise

osas, siis tuleb E. Hirve taotlus rahuldada ja mõista tema kasuks Rae Vallavalitsuselt välja täiendavalt

õigusabikulud 4248 krooni.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann