3-2-1-115-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-115-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. november 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa, T. Tampuu

Kohtuasi

AS-i Balteco hagi AS-i Neoqi vastu kõlvatu konkurentsi

tuvastamiseks ja keelamiseks, tervisekapslite

valmistamise ja võõrandamise keelamiseks ning kasuliku

mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas

nr 2-2/259/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Balteco kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus

muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Balteco esitas 13. augustil 2002. a hagi AS-i Neoqi vastu, paludes:

a) tuvastada ja keelata kostja kõlvatu konkurentsi osutamine;

b) keelata kostjal tervisekapslite valmistamine ja võõrandamine, kus on kasutatud üht või enamat

hageja alljärgnevat disaini-, toote- ja materjalilahendust:

- vibratsioon-voodi kasutamine aurusauna ja/või infrapunasauna keskkonnas;

- alumiiniumplekile kinnitatud temperatuuriandur;

- veemassaaži düüside juhtimine paari kaupa, nelja erineva programmi abil;

- infrapunakiirguri kolmeastmeline juhtimine, kus astmete valik toimub ühe nupuga ja astmete

indikatsioon kolme indikaatoriga;

- infrapunaskiirguse ja aurusauna samaaegne kasutamine.

c) tunnistada õigusvastaseks kostja kasuliku mudeli registreering nr EE00298 U1 -

"Multifunktsionaalne füsioteraapiline seade".

Hageja on seisukohal, et kostja osutab heade kommete ja tavadega vastuolus olevate tegudega,

ebaausa äritegevusega, hageja töötajate ärakasutamise ja hageja konfidentsiaalse teabe

kuritarvitusega hagejale kõlvatut konkurentsi. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja 1997. aastal

koostöös USA äriühingutega Sybaritic Inc ja Visibelle Derma Institute Inc viimase välja töötatud

tervisekapslite täiustamist ja tootmist. 17. aprillil 1997. a sõlmisid hageja ja Sybaritic Inc kasutamist,

kopeerimist, konkurentsi ja avaldamist välistava konfidentsiaalsuslepingu, mille alusel andis

Sybaritic Inc hagejale üle tema välja töötatud tervisekapslit puudutava konfidentsiaalse tehnilise

informatsiooni, et hageja täiustaks Sybaritic Inc tervisekapsleid. 1. mail 1998. a sõlmisid hageja ja

Sybaritic Inc eksklusiivse tootmislepingu, mille alusel alustas hageja tervisekapslite seeriatootmist

Sybaritic Inc tarbeks.

AS-i Neoqi (kostja) asutasid 27. septembril 2001. a OÜ TVGI Invest, Andri Sinka, Terje Pällo, Mairi

Leppmets, Enn Vann, Jaak Luik, Priit Suviste, Piia Vann, Ulla Vann, Gerdi Vahuri, Heikki Joon,

Kaido Loik ja Jaan Raspel. OÜ TVGI Invest omanik on Mati Vann, kes oli ka hageja nõukogu liige

hageja asutamisest kuni 4. juunini 2001. a. A. Sinka oli 11. novembrist 1997. a 11. juulini 2001. a

hageja juhatuse liige. P. Vann, G. Vahuri, K. Loik ja J. Raspel on hageja endised töötajad.

25. oktoobril 2001. a esitas kostja Patendiametile kasuliku mudeli registreerimistaotluse

multifunktsionaalse füsioteraapilise seadme (tervisekapsli) registreerimiseks ja tervisekapsel

registreeriti kostja nimele.

Kostja ja hageja toodavad ja turustavad analoogseid tervisekapsleid. Hageja juhtorganite liikmetena

oli M. Vannil ja A. Sinkal juurdepääs hageja ärisaladustele, sh tervisekapsleid puudutavale

informatsioonile. Kostja 23 töötajast on 11 hageja endised töötajad. Kostja kasutab oma

tervisekapslite tootmisel olulises osas hageja välja töötatud tehno-, disaini- ja materjalilahendusi,

hageja oskusteavet ning ärikontakte. Hageja ja Sybaritic Inc ei ole avaldanud kostjale

konfidentsiaalset teavet oma tootelahenduste ja/või tarnijate kohta. Kostja on vastava teabe saanud

seadusevastaselt. Seega on hageja konfidentsiaalse teabe kasutamine kostja poolt käsitatav kõlvatu

konkurentsina konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 1 p 2 ja § 52 lg 1 mõttes. 1997. aastal sõlmitud

konfidentsiaalsuslepingus sisalduvad kasutamist, kopeerimist, konkurentsi ja avaldamist välistavad

piirangud laienesid ka hageja nõukogu ja juhatuse liikmetele.

Kostja tervisekapsel ei ole uudne leiutis, millele saaks Eesti Vabariigis omandada õiguskaitse kui

kasulikule mudelile. Visibelle Derma Institute Inc nimele on registreeritud rahvusvahelised patendid

nr WO 00/61060, WO 02/32290 A2 ja WO 02/36063, millega on omandatud õiguskaitse

terapeutilisele auru- ja soojaravi ning hüdroteraapia tervisekapslile, millega on patenteeritud nii

terapeutiline auru- ja soojaravi kabinet (tervisekapsel) kui ka meetod, mille järgi osutatakse

tervisekapslis lamavas asendis olevale isikule auru-, sooja-, infrapunateraapiat ja vibromassaaži koos

või eraldi läbi ühe seadme (tervisekapsli), samuti seade ja meetod hüdroteraapia osutamiseks läbi

tervisekapslisse ehitatud dušisüsteemi.

Hageja toodab ja turustab tervisekapsleid alates 1999. aastast. Kostja on võtnud üle hageja

olemuslikud ja uudsed tehnilised lahendused ning kasutamismeetodid ning registreerinud need

pahatahtlikult kasuliku mudelina, teades, et tegemist ei ole tema välja töötatud uudse leiutisega.

Kostja kasuliku mudeli registreeringu tühistamata jätmisel on võimalik kasuliku mudeli omaniku

ainuõigustele tuginedes jätkata pahatahtlikku tegevust põhjendamatute konkurentsieeliste saamiseks,

takistades hagejal majandustegevust tervisekapslite täiustamisel, tootmisel ja turustamisel. Alusetu

kasuliku mudeli registreeringuga on kahjustatud hageja võimalusi enda kaitsmiseks kõlvatu

konkurentsi vastu. Seeläbi on kostja omandanud hageja arvel olulisi konkurentsieeliseid, tegemata ise

tehniliste lahenduste väljatöötamisele kulutusi, ning kahjustanud hageja äritegevust.

Multifunktsionaalsele füsioteraapilisele seadmele, millel puudub maailmauudsus ja leiutustase,

kasuliku mudeli registreeringuga õiguskaitse andmine kahjustab ka Visibelle Derma Institute Inc ja

tema litsentsiaatide huve ning õigusi tervisekapslite tootmisel ja turustamisel, samuti täiustatud

tervisekapslite väljatöötamisel Eesti Vabariigis. Hageja on ainsana Eestis volitatud ja õigustatud

tootma ja turustama Visibelle Derma Institute Inc tervisekapsleid. Seega on kostja kahjustanud lisaks

Visibelle Derma Institute Inc ärilistele huvidele ka hageja majandushuve.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta omab õiguskaitset enda toodetava

tervisekapsli tehno- ja materjalilahendustele. Hageja ei ole isik, kellel on ainuõigus tervisekapslile kui

kasulikule mudelile või kes võiks kostjal keelata tervisekapslite valmistamise ja võõrandamise.

Patendiamet registreeris kostjale kuuluva multifunktsionaalse füsioteraapilise seadme. See tõendab, et

kostjal on ainuõigus nimetatud leiutisele. Hageja tootelahendused ei ole tema konfidentsiaalseks

teabeks. Hageja ei viidanud ühelegi õigusnormile, mida rikkudes kostja väidetavat konfidentsiaalset

teavet sai. Arusaamatuks jääb, millele tuginedes loeb hageja konfidentsiaalseks informatsiooniks

kolmandate isikute toodetava ja/või müüdava toodangu. Pärast kostjal õigusvõime tekkimist ei ole

ükski kostja juhtorganite liikmetest olnud seotud hagejaga. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

mõjutanud hageja töötajaid tegutsema kostja huvides.

Kostja tervisekapsel on uudne ja omab leiutustaset. Visibelle Derma Institute Inc nimele ei ole

registreeritud rahvusvahelisi patente, küll on aga hageja esitanud rahvusvahelised patenditaotlused.

Kostja ei ole kasuliku mudelina registreerinud ühtegi meetodit, mis võiks takistada hagejal seadmete

valmistamist. Kostja nimele registreeritud kasulik mudel on multifunktsionaalne füsioteraapiline

seade, milles on olemasolevale tervisekapslile lisatud üheaegselt kasutatavaid uusi funktsioone.

3. Iseseisva nõudeta kolmas isik Eesti Vabariik (Patendiameti kaudu) oli seisukohal, et

konkurentsiõigus ja kõlvatu konkurentsiga seonduv ei kuulu tema valdkonda. Keegi ei saa autorit

keelata esitamast tema loodud leiutisele õiguskaitse taotlust. Autoril on võõrandamatu õigus oma

loomingule. Üks leiutis on ühe probleemi kindel lahendus. Teiste probleemide mainimine tähendab,

et tegemist on mitme leiutisega. Töötajale peab olema selge või ta peab olema piisavalt täpselt

teavitatud sellest, milline teave on ettevõttes salastatud.

4. Tallinna Linnakohus jättis 15. novembri 2004. a otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt

kostja kasuks välja kohtukulud 111 205 krooni.

5. Linnakohus leidis, et kuigi hageja on loobunud tervisekapslite tootmisest, ei tähenda tervisekapslite

tootmise lõpetamine, et võimalik ebaõige kasulik mudel ei takistaks hageja majandus- või

äritegevust. Väidetav majandustegevuse takistamine võib olla nii intensiivne, et muudab tootmise

võimatuks.

Kasuliku mudeliga seonduvalt tuleb hinnata mudeli uudsust, seda, kas tal on leiutustase ja kas ta on

tööstuslikult kasutatav. Kostja tervisekapsel võimaldab üheaegselt kasutada mitmeid funktsioone, mis

hageja viidatud patenditaotlustes kirjeldatud seadmetel puuduvad. Nendeks on hüdroteraapia ning

soojaravi eri variantide ja vibromassaažiseadme kasutamine ühes seadmes, samuti seadme torustiku

ning kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Seega ei ole kostja

tervisekapsel identne hageja seadmetega. Kuna tehnilise väljakutse esitab kõigi tervisekapslis

sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte tervisekapslisse, tuleb tervisekapsli leiutustaset hinnata

tervikuna, mitte üksikute funktsioonide kaupa. Tervisekapslil tervikuna on leiutustase, kuna selle

kirjelduses sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline mehhaaniline

ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi, mh erinevate seadmete paigutamiseks piiratud ruumis, seadmete

üheaegse töö ja tervisekapsli turvalisuse tagamiseks jms.

6. Kostja ei ole osutanud kõlvatut konkurentsi hagejale. Tõendamata on, millist konfidentsiaalset

teavet kostja ära kasutas. Kuna konfidentsiaalsusleping on üldsõnaline, ei ole kohtul võimalust

veenduda, millist lepingus olevat kolmandatele isikutele kättesaamatut infot sai kostja ära kasutada.

Seega ei ole kostja hageja ja Sybaritic Inc vahelisest konfidentsiaalsuslepingust tulenevat infot ära

kasutanud. Väide, et kostja suutis turule tuua tervisekapsli liiga lühikese ajaga, on paljasõnaline ja

subjektiivne ning sellele kohus oma otsust rajada ei saa. Hagejal ei ole turul olevate enda toodete

tehniliste lahenduste suhtes õiguskaitset.

7. Kostja ei ole ära kasutanud hageja töötajaid konkurentsiseaduse tähenduses. Hageja ei ole oma

juhtorgani liikmetega ega töötajatega sõlminud kokkulepet võimaliku ärisaladuse avaldamise

lubamatuse kohta või konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende kohustuste täitmise

lõppemist hageja juures. Tõendatud ei ole, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde

tööle asuma tingimusel, et hageja kliendid tulevad koos üle tuleva töötajaga kostja kliendiks. Kohus

ei saa piirata tööjõu vaba liikumist.

8. Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse tühistada ja teha

uue otsuse, millega hagi rahuldada. Muuhulgas leidis hageja, et kohus peab KonkS § 53 kohaselt

kõiki asjaolusid arvestades andma hinnangu, kas kostja osutatav konkurents on kooskõlas ausa

äritegevuse, heade kommete ja tavadega. Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus määratakse kindlaks

kasuliku mudeli nõudluse sisuga. Ebaõige on kohtu seisukohta, et kasuliku mudeli hindamisel ei ole

vaja analüüsida igat üksikut funktsiooni ja tuleb lähtuda üksnes tervisekapslist kui tervikust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2005. a otsusega linnakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas

muutmata ja muutis otsust väljamõistetud kohtukulude suuruse osas. Tulenevalt TsMS § 330 lg-s 5

sätestatust ei korranud ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendusi.

10. Kasuliku mudeli seaduse (KasMS) § 5 lg 1 järgi on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on

leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav. Sama seaduse § 7 lg 1 järgi on leiutis uudne, kui see

erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne kasuliku

mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne

prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu,

kasutamisega või mis tahes muul viisil. Uudsuse määramisel võetakse arvesse ka enne

registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral enne prioriteedikuupäeva

KasMS § 33 järgi avaldatud registreerimistaotluste ja patendiseaduse (PatS) § 24 järgi avaldatud

patenditaotluste sisu, kui nende esitamise kuupäev või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev on

varasem. Leiutisel on KasMS § 7 lg 3 järgi kasuliku mudeli seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis

ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest. Isik, kes leiab, et registreeritud kasulik mudel ei vasta

KasMS § 5 lg-s 1 sätestatule või selle leiutiskirjeldus ei vasta sama seaduse § 9 lg-s 5 sätestatule või

leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele ning registreering takistab tema

majandus- või äritegevust, võib KasMS § 46 lg 3 järgi esitada kohtusse registreeringu õigusvastaseks

tunnistamise hagi kasuliku mudeli omaniku vastu.

Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja registreeritud kasulik mudel ?Multifunktsionaalne

füsioteraapia seade" ei oma leiutustaset. Linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult

järeldusele, et kostja kasuliku mudeli leiutustaseme hindamisel tuleb lähtuda tervisekapslist kui

tervikust. Tervisekapsel ei tulene endastmõistetavalt tehnika tasemest ja omab leiutustaset, mistõttu

puudub alus kasuliku mudeli registreeringu tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus selles osas alama

astme kohtu põhjendusega ja ei pidanud vajalikuks neid korrata. Hageja apellatsioonkaebuses

korratud seisukoht, nagu oleks kostja tervisekapsel eelnimetatud kapsli koopia, on asjas esitatud

tõenditega, sh eksperdi arvamusega, ümber lükatud. Lähtuvalt KasMS § 7 lg-s 3 ja PatS § 8 lg-s 4

sätestatust, on kasuliku mudeli leiutustase madalam kui patendi registreerimiseks vajalik leiutustase.

KasMS § 5 lg 4 järgi määratakse kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus kindlaks kasuliku mudeli

nõudluse sisuga. Samas määrab kasuliku mudeli leiutustaseme KasMS § 7 lg 3 järgi asjaolu, kas

leiutis tuleneb endastmõistetavalt tehnika tasemest või mitte. KasMS § 9 lg 4 järgi kasutatakse

kasuliku mudeli nõudluse tõlgendamisel leiutiskirjeldust ja illustratsioone ning KasMS § 9 lg 5

kohaselt peavad need avama leiutise olemuse nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib

leiutise teostada. Hageja ei ole hagi esitades tuginenud asjaolule, et leiutiskirjeldus ja illustratsioonid

ei võimaldaks asjatundjal leiutist teostada. Ka ei ole ta hagi alusena toonud esile asjaolu, et leiutis ei

vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks võimalikuks aluseks kasuliku

mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks KasMS § 46 lg 3 järgi. Kasuliku mudeli

õiguskaitse ulatuse määrab kasuliku mudeli nõudlus (KasMS § 5 lg 4), kuid nõudluse puudulik

vormistamine võib kaasa tuua kasuliku mudeli omaniku huvide rikkumise ja see ei saa rikkuda

kolmanda isiku huve.

11. Linnakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja ei ole hagejale kõlvatut konkurentsi

osutanud. Kõlvatu konkurents on KonkS 50 lg 1 järgi ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega

vastuolus olevad teod, sealhulgas: 1) eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine,

konkurendi või tema kauba halvustamine; 2) konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi

töötaja või esindaja ärakasutamine. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kõlvatu konkurents keelatud.

Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et kostja on kuritarvitanud konfidentsiaalset teavet ning

kasutanud ära hageja töötajaid. Iseenesest on õige hageja seisukoht, et KonkS § 50 lg 1 sätestab

näitliku ja mitteammendava loetelu tegudest, mis on käsitatavad ebaausa äritegevusena ning heade

kommetega vastuolus olevate tegudena ja mis on keelatud. Samas tuleb kõlvatu konkurentsi

tuvastamiseks esile tuua konkreetsed teod, mida kohus saaks hinnata, tegemaks kindlaks, et kostja

osutatav konkurents ei ole kooskõlas ausa äritegevuse, heade kommete ja tavadega. Tegude

toimepanemist, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsi osutamisena, peab praegusel juhul tõendama

hageja. Hageja selliste tegude toimepanemist tõendanud ei ole.

Hageja esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust selle kohta, nagu oleks kostja kasutanud ära hageja

ja Sybaritic Inc vahel sõlmitud konfidentsiaalsuslepingust tulenevat infot. Nimetatud leping on

üldsõnaline ja kohtul puudus võimalus veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut infot

oleks võimalik kostjal ära kasutada.

Iseenesest on õige apellandi väide, et äriühing ei saa ise edastada konfidentsiaalset informatsiooni või

teha tegusid, mis on käsitatavad kõlvatu konkurentsina. Seda on võimalik teha vaid füüsilistel isikutel

(juriidilise isiku esindajad, töötajad). Nõustuda ei saa aga sellega, nagu oleks hageja endise juhatuse

liikme saamisega kostja juhatuse liikmeks juba iseenesest toimunud konfidentsiaalse informatsiooni

kuritarvitamine ja konkurentsikeelu rikkumine KonkS § 50 lg 1 p 2 mõttes. Selline käsitus ei ole

kooskõlas seaduse mõttega. Seadus ei reguleeri äriühingu endiste juhatuse ja nõukogu liikmete õigusi

ja kohustusi. Kuigi äriühingu endised juhatuse ja nõukogu liikmed peavad käituma kooskõlas hea usu

põhimõttega ning mitte kahjustama oma edasise äritegevusega hagejat, ei saa kõlvatu konkurentsina

käsitata asjaolu, et hageja endine nõukogu liige M. Vann, endine juhatuse liige A. Sinka ning neli

töötajat asutavad koos teiste isikutega oma äriühingu, mis hakkab välja töötama ja tootma samasse

tootegruppi kuuluvat toodet. Kostja seadusliku esindaja M. Vanni kiri Sybaritic Inc presidendile

S. Dafferile ei kinnita, et kostja kuritarvitas konfidentsiaalset informatsiooni.

12. Tõendatud ei ole, et kostja kasutas hageja investeeringute tulemusi. Hageja väide, et kostja pidi

seda tegema, arvestades asjaolu, et ta suutis tervisekapsli turule tuua liiga lühikese aja jooksul ja

vältida defekte, ei anna iseenesest alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Tegemist on hageja

subjektiivse hinnanguga, millele kohus oma järeldusi rajada ei saa. Hageja väide, nagu oleks kostja

juhatuse liige A. Sinka ümber lükanud asjaolud, et kostja tegeles oma tervisekapsli väljatöötamisega

ise ega kasutanud hageja oskusteavet, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjaliga. Hageja ärikontaktide

ärakasutamiseks ei saa pidada kostja poolt hagejaga osaliselt samade tarnijate teenete kasutamist, sest

info tarnijate ja nende pakutavate kaupade hindade kohta on avalik ja kättesaadav. Hageja

investeeringute ärakasutamist kostja poolt ei tõenda ka 1999. a septembrist pärinev vahekokkuvõte

Dermalife tervisekapslitel tuvastatud defektide kohta. Asjaolu, et kostjal õnnestus vältida

tootearendusel vigu, arvestades kogemusi ja tehnikaalaste teadmiste arengut, ei ole talle etteheidetav.

Tõendatud ei ole, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle tulema, s.o neid ära

kasutanud. Osa töötajate lahkumine hageja juurest 4-5 kuu vältel tööle kostja juurde ei saa olla

iseenesest kõlvatut konkurentsi tähendavaks asjaoluks. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et

kostja oleks hageja töötajaid enda juurde millegagi meelitatud. Ka asjaolu, et mõned hageja endised

töötajad omandasid kostja aktsiaid, seda ei tähenda. Äriühingu aktsiate omandamine ei too endaga

kaasa kohustust asuda selle äriühinguga töösuhetesse.

13. Ekslik on apellandi seisukoht, et tunnistaja T. Kõssi kohtuistungil antud ütlused olid asjatundja

arvamus. T. Kõss kuulati hageja taotlusel kohtuistungil üle tunnistajana. Tunnistaja ütlustega ei saa

eriteadmisi nõudvaid asjaolusid välja selgitada. Kohus tema ütlusi kohtuotsuses ei analüüsinud, kuid

apellant ei ole ka põhjendanud, kuidas võis nimetatud protsessiõiguse normi rikkumine mõjuda

kohtuotsuse õigsusele. Kohtus tugines eksperdi kirjalikule ja lisaks kohtuistungil suuliselt antud

arvamusele.

Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb arvestada TsMS § 61 lg 1 p-s 2 sätestatud piirangut. Arvestades

asja keerukust ja mahtu ning advokaatide tehtud tööd, peab hageja hüvitama kostjale 50 000 krooni

õigusabikulude katteks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata

asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator vaidlustas kohtuotsuse osas, milles kohus

põhjendas kõlvatu konkurentsiga ja kasuliku mudeliga seonduvat.

15. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus vääralt kohaldanud KonkS § 50 lg-t 1, § 50 lg 1

p 2 ja lg-t 2. Kohtud ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit, mille kohaselt on

kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod.

Ringkonnakohus ei ole hinnanud kostja esindajate tegude vastavust headele kommetele ja kostja

äritegevuse ausust.

Kohtud ei ole hinnanud, kas hageja tootearenduse tulemi kasutamine kostja poolt on aus ja kõlbeline

äritegevus ja vastab headele äritavadele. Turule toodud toote pinnalt ei ole võimalik saada kogu

vajalikku informatsiooni toote valmistamiseks ja seeriatootmiseks. Kuna kostja valdas infot toote

defektide kohta, on ta saanud vältida kulukaid vigu tootearenduses. Ringkonnakohus ei ole hinnanud,

kas selline tootearenduskulude säästmine on põhjendatud ning kas see on KonkS § 50 lg 1 mõttes aus

ja vastab headele tavadele.

Heade kommete ja äritavaga on vastuolus olukord, kus äriühingu juhtorgani liikme

konfidentsiaalsuskohustus lõpeb tema juhtorganist tagasiastumisega. Kohtud ei ole hageja väiteid

selles küsimuses analüüsinud ega andnud juhtorgani liikmete tegevusele hinnangut heade kommete,

ausa äritegevuse ja heausksuse kriteeriumidest lähtuvalt. Kohtud ei ole andnud hinnangut sellele, kas

tarnijate ja töötajate ülevõtmine ja sellest tulenevate kulutuste säästmine on kooskõlas hea äritavaga.

Kohtud ei ole analüüsinud, miks on põhjendatud kostja säästmine töötajate väljaõppest, mispärast on

see aus ja kooskõlas heade äritavadega.

Kõlvatuks konkurentsiks on ka hageja ärivõimaluse ebaaus ärakasutamine kostja poolt. Äriühingu

juhtorganite liikmed ei või kasutada oma positsiooni isikliku kasu või muu eelise saamiseks. Kohtud

ei ole hinnanud, kas hageja endised juhtorganite liikmed on hageja ärivõimalust kostja kaudu

konkureerima asudes ära kasutanud ja kas see on kooskõlas äritavade ja heade kommetega. Kostja on

saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Kohtud ei ole käsitlenud hageja väidet kostja

konkurentsieelise kohta.

Hageja ei nõustu sellega, et hageja töötajatele kostja aktsiate emiteerimine ei tähenda nende

mõjutamist konkurentsiseaduse mõttes. Töötajatele pakuti oluliselt eelistatud positsiooni, võrreldes

töölepingulise suhtega. Kõik hageja juurest lahkunud töötajad omandasid kostja aktsiaid.

16. Kohtud on kasuliku mudeli leiutustaset tuvastanud asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja

seadust vääralt kohaldades.

Kasuliku mudeli nõudluses peavad KasMS § 5 lg-te 1 ja 4 kohaselt kajastuma kasuliku mudeli

uudsus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus, sest nõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline

on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. Kohus on vääralt mõistnud KasMS § 9 lg-s 4 sätestatut.

Kasuliku mudeli kirjelduses toodud seletused ei määra kasuliku mudeli õiguskaitset. KasMS § 9 lg 5

ei ole seotud leiutustaseme määratlemisega. Kostja kasuliku mudeli nõudluses ei ole ühtegi tunnust,

mis kinnitaks eriliste võtete kasutamist funktsioonide ühendamise jaoks ja erinevate seadmete erilist

paigutust. Neid ei ole kirjas ka kasuliku mudeli kirjelduses. Kostja seadme puhul on tegemist

üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei kaasne uut tehnilist lahendust.

Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud Patendiameti seisukohaga, et hageja eespool

nimetatud seisukohad võivad ka Patendiameti arvates olla aluseks registreeringu tühistamiseks.

Leiutustaseme olemasolu või puudumist ei saa tuvastada ekspertiisi kaudu, kuna tegemist on

õigusliku küsimusega. Samas on hageja juhtinud kohtu tähelepanu ekspertiisis tehtud vigadele, kuid

kohtud seda ei arvestanud. Kohtud on määranud leiutustaseme kindlaks meelevaldselt ja kohaldanud

ebaõigesti KasMS § 7 lg-t 3. Leiutustaseme tuvastamisel peab kohus lähtuma KasMS § 5 lg-st 4 ja

§ 7 lg-st 3 ning majandusministri 14. juuni 2000. a määrusega nr 19 kinnitatud "Kasuliku mudeli

registreerimise taotluse vorminõuete" §-dest 34, 37 ja 39.

17. Ringkonnakohus on jätnud vastamata apellatsioonkaebuse põhjendustele linnakohtu

protsessiõiguse normide rikkumise kohta, rikkudes sellega ise TsMS § 330 lg-t 6. Kohtud on oluliselt

rikkunud TsMS § 227 lg-t 1 ja § 231 lg-t 4, jättes hindamata suurema osa poolte väidetest ja

vastuväidetest ega ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohtu istungil on jäetud

protokollimata kolmanda isiku seletused ja protokollitud on seletusi, mida kolmas isik andnud ei ole.

Hageja leiab, et kuna hageja ei saa esitada otseseid tõendeid ärisaladuse kuritarvitamise kohta, pidi

kostja tõendama, kuidas oli võimalik töötada välja tervisekapsel 2 kuu jooksul.

18. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

Kohtud on õigesti leidnud, et KonkS § 50 lg 1 sätestab näitliku loetelu tegudest, mis on käsitatavad

ebaausa äritegevusena ning heade kommetega vastuolus olevate tegudena, kuid hageja ei ole

nimetatud konkreetseid tegusid esile toonud ega tõendanud. Riigikohus hagi aluseks olevaid

asjaolusid ei tuvasta.

Kuna kohtud ei tuvastanud ärisaladuseks olevat informatsiooni, siis ei olnud vaja hinnata väidetavast

ärisaladuse ärakasutamisest tulenevat säästmist ja kostja tegevuse vastuolu heade kommetega.

Avaliku teabe ja avalike tootelahenduste kasutamisel ei ole võimalik rääkida põhjendamatust

säästmisest ega kasutamise vastuolust heade kommetega. Hageja viidatud teave ja tootelahendused ei

olnud salajased.

Vigade vältimine tootearendusel ei ole kostjale ette heidetav ja samade tarnijate kasutamist ei saa

pidada hageja ärikontaktide ärakasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et on teinud investeeringuid

töötajate väljaõppele, seega ei ole ka kostja alusetult säästnud.

Hageja endised juhtorgani liikmed ei ole rikkunud konkurentsikeeldu ega kasutanud ära hageja

väidetavat ärivõimalust, sest konfidentsiaalsuslepingus puudus konfidentsiaalne teave. Kostja ei ole

mõjutanud hageja töötajaid enda juurde tööle asuma. Tõendatud ei ole, et hageja töötajatele oleks

pakutud aktsiaid vastutasuks hageja juurest töölt lahkumise eest ja et nad ei oleks teinud rahalisi

sissemakseid aktsiakapitali.

Kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamise nõudes ei ole hageja hagi alusena toonud

esile asjaolu, et leiutis ei vasta esialgses registreerimistaotluses avatud olemusele, mis oli üheks

võimalikuks aluseks kasuliku mudeli registreeringu õigusvastaseks tunnistamiseks KasMS § 46 lg 3

järgi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1

mõttes. Hageja leiab, et ringkonnakohus ei ole arvestanud KonkS § 50 lg-s 1 sätestatud üldist reeglit,

mille kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus

olevad teod. Hageja arvates on kohtud küll nõustunud, et konkurentsiseadus sätestab kõlvatu

konkurentsi näitliku, mitteammendava loetelu, kuid käsitlenud otsuses seda loetelu ammendavana,

eirates sellega normi sisu ja mõtet. Kostja leiab, et konkurentsiseaduse järgi on kõlvatu konkurents

konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja selle all tuleb mõista konkurendi konfidentsiaalse teabe

kasutamist, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

21. Lähtuvalt KonkS §-st 1 on KonkS § 50 üheks eesmärgiks konkurentsi kui turumajanduses

eksisteeriva iseseisva väärtuse kaitsmine kõlvatu konkurentsi eest. Iga ettevõtja, kes pakub oma

toodet või teenust turul, konkureerib teiste ettevõtjatega. Konkurentsiseaduse § 50 lg 1 järgi on

konkurents kõlvatu, kui konkurendi teod on heade kommete ja tavadega vastuolus ja tema äritegevus

ebaaus. Muu hulgas loeb konkurentsiseadus heade kommete ja tavadega ning ausa äritegevusega

vastuolus olevaks konkurendi kohta eksitava teabe avaldamist, sellise teabe avaldamiseks esitamist

või tellimist, konkurendi või tema kauba halvustamist, samuti konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist,

konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Hageja on heade kommete ja tavadega ning ausa

äritegevusega vastuolus olevaks lugenud väidetavalt kostja poolt konfidentsiaalse teabe

ärakasutamist, hageja töötajate ülemeelitamist ja endiste juhtorgani liikmete poolt konkureeriva

äriühingu asutamist. Hageja peab nimetatud kostja tegusid ebaausaks äritegevuseks seetõttu, et kostja

olevat saanud hageja ees konkurentsieelise.

Konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja teise ettevõtja töötaja või esindaja ärakasutamine on kõlvatu

konkurents KonkS § 52 lg-te 1 ja 2 järgi siis, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt ja

konkurendi töötajat või esindajat kasutatakse ära, mõjutades teda tegutsema mõjutaja või kolmanda

isiku huvides.

22. Ringkonnakohus nõustus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja leidis, et hageja ei ole

tõendanud, et kostja on hageja konfidentsiaalset teavet ära kasutanud, kuna selle väite kinnituseks

esitatud hageja ja kolmanda isiku 1997. aastal sõlmitud konfidentsiaalsusleping on üldsõnaline ja ei

ole võimalik veenduda, millist kolmandatele isikutele kättesaamatut teavet kasutas kostja. Kohus

tuvastas, et hageja ei ole määratlenud, milline tema juhtorganite liikmetele kättesaadav teave on tema

ärisaladus. Ka andis kohus hinnangu hageja väitele kostja poolt hageja investeeringute tulemuste

kasutamise kohta. Kuna hageja väide selle kohta, et kostja suutis turule tuua tervisekapsli liiga

lühikese ajaga, oli paljasõnaline ja subjektiivne, asus kohus seisukohale, et tõendamata väitele otsust

rajada ei saa. Kuna hageja ei tõendanud väidetavat konfidentsiaalset teavet, siis ei saanud kohus

tuvastada ka ebaausat äritegevust, nagu soovis hageja. TsMS § 353 lg 3 järgi Riigikohus hagi aluseks

olevaid asjaolusid tuvastada ei saa.

23. Kolleegium möönab, et heade kommete ja tavadega võib teatud juhtudel vastuolus olla see, kui

ühe äriühingu töötajad töötavad samal ajal ka selle äriühinguga konkureerivas äriühingus. Näiteks

TLS § 48 lg 1 p 3 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kuna töötaja

võib omal soovil ilma põhjust märkimata töölepingu lõpetada (TLS § 79 lg 1), siis ei saa lugeda

kõlvatuks konkurentsiks asjaolu, et ta pärast töölepingu lõpetamist läheb tööle endise tööandja

konkurendi juurde. Aktsiaseltsi nõukogu liikme konkurentsikeeld on sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-

s 324 ja juhatuse liikme konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-s 312. Kuid äriseadustik ei sätesta

konkurentsikeeldu aktsiaseltsist lahkunud äriühingu juhtorgani liikmete suhtes. Kuna

konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab

see piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta

oleks sõlminud kokkuleppeid oma majandushuvide või ärisaladuste kaitseks töötajate või juhtorgani

liikmete töölt lahkumise korral. Asjaolu, et konkureeriv äriühing võimaldab oma töötajatel omandada

äriühingu aktsiad, ei saa olla iseenesest taunitav.

Kohtud on hageja väiteid ja esitatud tõendeid hinnanud. Vastavalt TsMS § 353 lg-le 3 põhineb

Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohus hagi aluseks

olevaid asjaolusid ise tuvastada ei saa.

24. Järgmiseks väidab hageja kassatsioonkaebuses, et kohtud on tuvastanud kasuliku mudeli

leiutustaset asjatundmatult, ebaoluliste asjaolude pinnalt ja seadust vääralt kohaldades. Hageja

arvates on kostja seadme puhul tegemist üldtuntud lahenduste tavalise kasutamisega ja sellega ei

kaasne uut tehnilist lahendust.

25. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jõudis esitatud tõendite alusel põhjendatult järeldusele, et

kostja tervisekapsel on uudne ja omab leiutustaset, mistõttu puudub alus kasuliku mudeli

registreeringu tühistamiseks. Linnakohus põhjendas leiutustaseme olemasolu asjaoluga, et kostja

tervisekapsel ei tulene enesestmõistetavalt tehnika tasemest, sest erinevate funktsioonide ühendamine

ühte seadmesse ei ole tavaline mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi. Seda kinnitas ka

hageja ise.

26. KasMS § 5 lg 1 kohaselt on kasulik mudel leiutis, mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on

tööstuslikult kasutatav. Kuna hageja leidis, et kostja multifunktsionaalne füsioteraapialine seade,

kasulik mudel EE 00298 U1, ei vasta leiutustaseme kriteeriumidele, tuli kohtutel hinnata seadme

leiutustaset. Ringkonnakohus, nõustudes linnakohtu otsuse põhjendustega, tuvastas, et kostja

tervisekapsel ei ole identne hageja seadmega ja puudub identne tehniline lahendus. Kostja

tervisekapsel võimaldab üheaegselt kasutada mitmeid funktsioone, mis hageja viidatud

patenditaotlustes kirjeldatud seadmetel puuduvad, s.o hüdroteraapia ning soojaravi eri variantide ja

vibromassaažiseadme kasutamise võimaldamine ühes seadmes, samuti seadme torustiku ning kliendi

nahaga kokkupuutuvate pindade automaatne desinfitseerimine. Kuna tehnilise väljakutse esitab kõigi

tervisekapslis sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte tervisekapslisse, tuleb tervisekapsli

leiutustaset hinnata tervikuna, mitte üksikute funktsioonide kaupa. Kohtud tuvastasid, et tervisekapsli

nõudluses (KasMS § 9) sisalduvate funktsioonide ühendamine ühte seadmesse ei ole tavaline

mehaaniline ühendamine, vaid nõuab eriteadmisi, mh erinevate seadmete paigutamist piiratud

ruumis, nende töö tagamine vajadusel ka üheaegselt ja tervisekapsli turvalisuse tagamist.

Tervisekapsli eesmärgiks on ka seadme torustiku ja kliendi nahaga kokkupuutuvate pindade

automaatne desinfitseerimine. Seega tuvastasid kohtud, et tervisekapslis tervikuna on leiutustase.

27. Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohus on õigesti kasuliku mudeli leiutustaseme

tuvastamisel kohaldanud KasMS § 5 lg-t 4 ja § 7 lg-t 3. Vastavalt KasMS § 5 lg-le 4 saab kasuliku

mudelina kaitsta seadet, meetodit ja ainet. Kohtud on tuvastanud lähtuvalt kasuliku mudeli

nõudlusest, et nn tervisekapsel on multifunktsionaalne füsioteraapialine seade. Vastavalt KasMS § 7

lg-le 3 on kasulikul mudelil seaduse tähenduses leiutustase, kui leiutis ei tulene endastmõistetavalt

tehnika tasemest. Kohtud tuvastasid, et kasulik mudel ei tulenenud endastmõistetavalt tehnika

tasemest. Kohtud tõlgendasid leiutise nõudlust leiutiskirjeldusest ja illustratsioonidest lähtuvalt.

Vaidlust pole selle üle, et leiutis ei vasta registreerimistaotluses avatud olemusele või et leiutis ei ole

teostatav.

28. Kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu poolt TsMS § 330 lg 6 rikkumises on üldsõnalised.

Kuna ringkonnakohus märkis, et ei pea lähtuvalt TsMS § 330 lg-st 5 vajalikuks korrata esimese astme

kohtu põhjendusi, pidi hageja kassatsioonkaebuses märkima, milles seisnes ringkonnakohtu väidetav

oluline protsessiõiguse normi rikkumine, mis võis viia ebaõigele kohtulahendile. Vastavalt TsMS

§ 363 p-le 2 on kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks protsessõiguse normi oluline

rikkumine.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu