3-1-1-24-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-24-05

Otsuse kuupäev

4. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter

Jerofejev, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea

Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa,

Julia Laffranque, Jaak Luik, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet

Tampuu ja Peeter Vaher

Kohtuasi

Kriminaalasi J. M. süüdistuses KrK § 161 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu

Ringkonnakohtu

17. novembri

2004.

a

otsus

kriminaalasjas nr 2-1-243/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J. M. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

4. oktoober 2005

Istungil osalenud isikud

J. M. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Glikman ja Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Heili Sepp

Resolutsioon

1. Tühistada Tartu Maakohtu 29. aprilli 2004. a ja Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a

otsused J. M. süüdistuses KrK § 161 järgi täies ulatuses.

2. Mõista J. M. KrK § 161 järgi õigeks.

3. Tühistada J. M. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld.

4. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 29. aprilli 2004. a otsusega tunnistati J. M. süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 161 järgi ja

teda karistati rahatrahviga neljasaja päevamäära ulatuses summas 18 400 krooni. Karistusseadustiku (KarS)

§ 49 alusel võeti J. M.-lt õigus tegutseda kahe aasta jooksul äriühingu juhina. Sama kohtuotsusega jäeti

rahuldamata AS-i T. K. tsiviilhagi, milles paluti mõista J. M.-lt välja kulud, mis AS-il T. K. tekkisid M. V.

AS-i 19. oktoobri 2000. a erakorralise üldkoosoleku otsuste vaidlustamise tõttu.

2. J. M. tunnistati süüdi järgmise teo toimepanemises.

J. M. oli M. V. AS-i juhataja, seega ametiisik KrK § 160 mõttes. Eirates tahtlikult äriseadustiku (ÄS) § 233

lg-s 2 ja M. V. AS-i põhikirja punktis 3.8 sätestatud aktsiaraamatu pidamise nõudeid, jättis J. M. M. V. AS-i

aktsiaraamatusse tegemata kande aktsiaseltsi aktsiate võõrandamise kohta, kuigi M. V. AS-i aktsionär Gard

S.A. müüs 24. mail 2000. a 4000 aktsiat AS-ile T. K. Aktsiaraamatu kande tegemata jätmise tagajärjel ei

saanud AS T. K. kasutada oma õigusi M. V. AS-i aktsionärina.

Oma kohustuse tahtliku täitmata jätmisega põhjustas J. M. olulise kahju AS-i T. K. seadusega kaitstud

õigustele ja huvidele, kuna aktsiaraamatus aktsiate võõrandamise registreerimata jätmisega tekitas ta

olukorra, kus 19. oktoobril 2000. a toimus M. V. AS-i aktsionäride üldkoosolek, millest võttis aktsionärina

osa G. S.A., kes tegelikult enam M. V. AS-i aktsionär ei olnud. Üldkoosolek kutsus M. V. AS-i nõukogust

tagasi senised liikmed ning valis uued nõukogu liikmed. Üldkoosoleku toimumist tõestanud notarile esitas J.

M. tegelikkusele mittevastava M. V. AS-i aktsiaraamatu. Uus nõukogu otsustas 15. novembril 2000. a

kutsuda aktsiaseltsi juhatusest tagasi senise liikme ja valida uueks juhatuse liikmeks J. M.

J. M. põhjustas AS-ile T. K. olulise kahju, kuna viimane ei saanud osaleda M. V. AS-i juhtimises ja kasutada

aktsionärina ÄS §-st 226, § 298 lg-st 1, §-st 309 ja § 290 lg-st 1 tulenevaid õigusi.

3. Maakohus leidis, et kuna AS T. K. kandis M. V. AS-i aktsiate ostusumma Gard S.A. arvele ostu-

müügilepingu sõlmimise päeval – 24. mail 2000. a – ja kuna lepingu kohaselt läks aktsiate omandiõigus üle

raha tasumisel, siis tekkis J. M.-l samal päeval ka kohustus teha aktsiaraamatusse kanne uue aktsionäri kohta.

J. M. väited selle kohta, et AS T. K. ei esitanud talle allkirjastatud aktsiate ostu-müügilepingut, luges kohus

alusetuteks, kuna tunnistajate K. S. ja N. S. ütluste kohaselt viis K. S. lepingu isiklikult J. M. kätte. J. M.-l

tuli lähtuda aktsiate ostu-müügilepingust, mille kohaselt tekivad ostjal aktsionäri õigused ostuhinna

tasumisel. Kuna AS T. K. oli tasunud M. V. AS-i aktsiate eest, tekkis tal õiguspärane ootus, et M. V. AS-i

juhatus kannab AS-i T. K. M. V. AS aktsiaraamatusse.

Maakohus leidis, et aktsiaraamatu kande tegemata jätmisega põhjustas J. M. olulise mittevaralise kahju AS-i

T. K. huvidele. Kohus ei nõustunud J. M. kaitsja väitega, et juriidilisele isikule ei saa tekitada mittevaralist

kahju. Maakohus leidis, et juriidilise isiku ärilise tegevuse oluline häirimine, isegi kui sellest ei ole tekkinud

otsest varalist kahju või seda kahju ei ole võimalik täpselt hinnata, on vaadeldav äriühingule olulise

mittevaralise kahju tekitamisena.

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse J. M. kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt, kes

palus maakohtu otsuse tühistada ja mõista J. M. esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsuse apelleeris ka

tsiviilhageja AS-i T. K. esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov, kes palus kohtuotsuse tühistada osas,

millega jäeti rahuldamata AS-i T. K. tsiviilhagi J. M. vastu, ja mõista J. M.-lt AS-i T. K. kasuks välja 61 714

krooni.

5. Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja mõlemad

apellatsioonkaebused rahuldamata.

Ringkonnakohus ei nõustunud J. M. kaitsja seisukohaga, et J. M.-le esitatud süüdistus on ebaselge.

Kolleegium soostus maakohtu otsuse põhjendustega selle kohta, milles seisnes olulise mittevaralise kahju

tekitamine AS-ile T. K.. Ringkonnakohus märkis, et J. M. pani tegevusetuse toime kaudse tahtlusega. Jättes

täitmata oma ametiseisundist tulenevad kohustused, pidi J. M. möönma, et tema tegevusetuse tulemusena

võib tekkida oluline mittevaraline kahju aktsionäri AS-i T. K. huvidele.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. M. kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman, kes

palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja mõista J. M. esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks.

Alternatiivselt taotleb kassaator jätta KrK § 161 (KarS § 289) kohaldamata ja algatada nende normide suhtes

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ning tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus, mõistes J. M. õigeks.

Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

6.1

Ringkonnakohus

jättis

tähelepanuta

materiaalõiguse

ebaõige

kohaldamisega

seonduvad

apellatsioonkaebuse väited. Samuti on maakohtu ja ringkonnakohtu lahendite tegemisel rikutud mitmeid

tõendite hindamise reegleid.

6.2 Vaidlustatud otsuses on valesti sisustatud aktsiaraamatu pidamise korda. Ei ole tõendatud, et

AS T. K. oleks nõudnud enda aktsionärina M. V. AS-i aktsiaraamatusse kandmist. Pelgalt müügilepingu

esitamise fakt ei ole käsitatav ÄS § 229 lg-s 4 sätestatud nõude esitamisena. Aktsiate ostu-müügileping

reguleerib aktsionäride suhteid ega loo kohustusi äriühingule, kes ei ole lepingu pool.

M. V. AS-i nõukogu ei olnud kehtestanud ÄS § 233 lg-s 2 nimetatud aktsiaraamatu pidamise korda. Seetõttu

ei olnud ka selged J. M. kohustused M. V. AS-i aktsiaraamatu pidamisel.

6.3 AS-i T. K. äritegevuse häiritus ei ole KrK § 161 kaitsesfääri kuuluvaks õigushüveks, kuna ajaloolist

tõlgendusmeetodit kasutades on ilmne, et KrK § 161 toodi õiguskorda üksnes avaliku võimu õiguspärase

tegevuse ja omandiõiguse kaitseks.

6.4 Karistusseadustiku §-d 377–383 sätestavad erinormidena ammendava loetelu äriühingu juhatuse liikme

ametialastest kuritegudest. Äriühingutega seotud erikoosseisude sätestamine kinnitab seaduseandja tahet

välistada KarS §-st 289 tulenev sisuliselt piiramatu sekkumine äriühingu juhatuse liikme tegevusse ning

kriminaliseerida üksnes olulisemad äriühingutega seotud õigusrikkumised.

6.5 Äriühingule ei ole võimalik tekitada mittevaralist kahju. AS-ile T. K. kui sisemist tunnetemaailma

mitteomavale ja avalikke huve mitteteenivale eraõiguslikule juriidilisele isikule ei ole võimalik tekitada

mittevaralist kahju. Tsiviilõigusliku doktriini kohaselt ei saa juriidilisele isikule tunnetemaailma puudumise

tõttu tekkida mittevaralist kahju. Ametiseisundi kuritarvitamisega seonduvas kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele on võimalik mittevaralist kahju tekitada. Samas on

selline kahju rangelt piiritletud kahjuga, mida kannab ühiskonna usaldus avaliku võimu suhtes. Sellisel juhul

ei ole kannatajaks riik ega avalik võim. Kannatajaks on ühiskond, mille ootust õiguspärasele haldusele

kahjustab ametniku õigusvastane tegu. Seega kaitseb senine ametiseisundi kuritarvitamise kohtupraktika

mitte konkreetset haldusorganit või isikut, vaid üldist ühiskondlikku ootust avaliku võimu toimimise vastu.

Kuna äriühingud teostavad üldtunnustatult oma isekaid huve, siis puudub kolmandatel isikutel õiguslikult

kaitstud ootus ja põhjendatud üldine huvi äriühingute usaldusväärse ja õiguskuuleka toimimise suhtes.

Järelikult ei ole äriühingu juhatuse liikmel enda ametialaste kohustuste rikkumisega võimalik tekitada

mittevaralist kahju enda juhitavale äriühingule, teisele äriühingule ega avalikule usaldusele.

6.6 Isegi kui aktsepteerida seisukohta, et AS-ile T. K. on võimalik tekitada mittevaralist kahju, siis ei vasta J.

M. tegevuse tagajärjed Riigikohtu praktikas sisustatud olulise mittevaralise kahju tunnustele.

6.7 Juhul, kui Riigikohus ei nõustu eeltoodud põhjendustega ja leiab, et J. M. tegu vastab KrK §-s 161

sätestatud kuriteokoosseisule, palub kassaator anda hinnang KrK § 161 põhiseaduslikkusele.

Vastuolus põhiseaduse (PS) §-s 23 ja KarS §-s 2 sätestatud nõuetega on KrK § 161 dispositsioon keelu osas

ebaselge ning rajaneb legaaldefinitsioonita mõistetel. Seda normi lugedes ei ole isegi õigusspetsialistil

võimalik aru saada, milline äriühingu juhatuse liikme tegu on kriminaalkorras karistatav ja kuidas seda

eristada tsiviildeliktist või tööalasest rikkumisest. Seega ei ole mõistlikul inimesel võimalik KrK § 161

pinnalt mõista, et aktsiaraamatusse kande tegemise kohustus on tagatud kriminaalõigusliku sanktsiooniga.

7. Kassatsioonivastuses nõustub prokurör Kaire Hänilene maakohtu ja ringkonnakohtu otsuses toodud

motiividega ja leiab, et kassatsioon on põhjendamatu. Muu hulgas märgib prokurör, et ei KrK § 161 ega

KarS § 289 ei näe ette, et ametiseisundi ebaseadusliku ärakasutamisega tuleb tekitada varaline kahju.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2005. a määrusega anti kriminaalasi läbivaatamiseks

kriminaalkolleegiumi täiskogule, kuna kohtukoosseisu liikmetel tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused

küsimustes, kuidas tõlgendada "olulise kahju" mõistet ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu tähenduses ja

milline on isikute ring, kellele on võimalik tekitada mittevaralist kahju.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 28. juuni 2005. a määrusega anti kriminaalasi läbivaatamiseks

Riigikohtu üldkogule.

Kriminaalkolleegiumi täiskogu määruse kohaselt on selleks, et tagada ühtne kohtupraktika küsimuses, kas ja

kui, siis millist liiki juriidilised isikud saavad nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, vajalik Riigikohtu

üldkogu seisukoht.

Samuti leidis kriminaalkolleegium, et juhul, kui asuda seisukohale, et J. M. käitumine vastab ametiseisundi

kuritarvitamise koosseisule, tekib kahtlus, kas ametiseisundi kuritarvitamise koosseis (KrK § 161, KarS

§ 289) on osas, milles see näeb koosseisulise tagajärjena ette olulise mittevaralise kahju, kooskõlas

põhiseadusest tuleneva kuriteokoosseisu määratletusnõudega.

10. Riigikohtu üldkogu istungil toetas J. M. kaitsja esitatud kassatsiooni ja palus selle rahuldada. Prokurör

vaidles kassatsioonile vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU ÜLDKOGU SEISUKOHT

I

11. Riigikohtu üldkogu leiab, et J. M.-le esitatud süüdistuse teksti ja selle alusel kohtute tuvastatud asjaolude

pinnalt ei ole võimalik järeldada, et J. M. on M. V. AS-i aktsiaraamatu pidamisel rikkunud oma ametialaseid

kohustusi.

12. J. M.-le on süüks arvatud ÄS § 233 lg 2 (enne 1. jaanuari 2001 kehtinud redaktsioonis) ja M. V. AS-i

põhikirja punkti 3.8 rikkumine. Nimetatud normidest esimene sätestas, et aktsiaraamatut peab juhatus

nõukogu poolt kehtestatud korras. M. V. AS-i põhikirja

(I kd, tl 74–79) punkt 3.8 nägi ette, et aktsiate võõrandamise registreerib seltsi juhatus aktsiaraamatus ja

aktsiate omandajal tekivad aktsionäri õigused alates aktsiate omandamise registreerimisest aktsiaraamatus.

Kuna M. V. AS-i nõukogu ei olnud kehtestanud aktsiaraamatu pidamise korda, on kassaator õigustatult

juhtinud tähelepanu asjaolule, et süüdistuses viidatud sätete alusel ei ole võimalik öelda, millised olid J. M.

konkreetsed kohustused aktsiaraamatu pidamisel.

13. Kohtud on ekslikult leidnud, et J. M.-l tekkis kohustus kanda AS T. K. aktsionärina M. V. AS-i

aktsiaraamatusse üksnes tulenevalt faktist, et ta oli M. V. AS-i juhatajana teadlik AS T. K. ja Gard S.A.

vahel 24. mail 2000. a sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingust ja asjaolust, et T. K. tasus samal päeval Gard

S.A.-le aktsiate ostusumma, mis lepingu kohaselt tähendas aktsiate omandiõiguse üleminekut AS-ile T. K.

Üldkogu leiab, et M. V. AS-i põhikirja punkti 3.8 tuleb tõlgendada koostoimes ÄS § 229 lg 4 esimese

lausega, mis sätestab, et omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse.

Äriseadustiku § 233 lg 2 ei andnud aktsiaseltsile pädevust aktsiate võõrandaja ja omandaja vahelistele

õigussuhetele hinnangu andmiseks. Seetõttu ei pidanud aktsiaselts tegema kannet aktsiaraamatusse ilma

aktsiad omandanud isiku sellesisulise taotluseta, tuginedes pelgalt aktsiate ostu-müügilepingule.

Eeltoodust tulenevalt sai J. M.-l kui M. V. AS-i juhatajal tekkida kohustus kanda AS T. K. aktsionärina M. V.

AS-i aktsiaraamatusse üksnes juhul, kui AS T. K. esitas nõude enda aktsiaraamatusse kandmiseks. J. M.

süüdistuse tekstis ei ole aga märgitud, et AS T. K. esitas M. V. AS-ile sellise nõude. Sellest tingituna ei ole

kohtud nimetatud asjaolu tuvastanud. AS-i T. K. ja G. S.A. vahelisest aktsiate ostu-müügilepingust, mis

reguleeris üksnes aktsiate võõrandaja ja omandaja omavahelisi suhteid, samuti aktsiate ostusumma tasumise

faktist, ei saanud iseenesest tuleneda aktsiaraamatu kande tegemise kohustust. Järelikult ei ole ka võimalik

väita, et J. M. rikkus süüdistuses kirjeldatud tegevusetusega oma ametialaseid kohustusi.

14. Riigikohtu üldkogu märgib, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja

täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras,

kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi

isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.

15. Eeltoodud põhjustel leiab Riigikohtu üldkogu, et J. M.-le esitatud süüdistuses kirjeldatud tegu ei ole

ametiseisundi ärakasutamine KrK § 161 tähenduses, mistõttu ei vasta J. M. käitumine ametiseisundi

kuritarvitamise koosseisule. Seega tuleb J. M. õigeks mõista.

II

16. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lg 2 esimesele lausele

peab säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, olema asjassepuutuv. Asjassepuutuv on norm, mis on

kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja

lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui selle põhiseadusele vastavuse

korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 27. juuni 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-2-05 – RT III 2005, 24, 248, p 25;

17. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-2-1-143-03 – RT III 2004, 18, 211, p 15).

17. Kuna J. M. tegu ei vasta KrK §-s 161 sätestatud kuriteokoosseisu tunnustele, tuleb J. M. KrK § 161 järgi

õigeks mõista sõltumata selle sätte põhiseaduspärasusest. Järelikult ei ole KrK § 161 ega KarS § 289

käesoleva otsuse tegemisel asjassepuutuvateks säteteks PSJKS § 14 lg 2 esimese lause mõttes. Eeltoodust

tulenevalt pole üldkogul selle kohtuasja raames menetluslikult võimalik lahendada Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi täiskogu 28. juuni 2005. a määruses tõstatatud küsimust, kas ametiseisundi

kuritarvitamise koosseis on osas, milles see näeb koosseisulise tagajärjena ette olulise mittevaralise kahju,

põhiseadusega vastuolus või mitte.

III

18. Otsuse punktides 11–15 toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 p-

st 7 ning § 362 p-st 1, tühistab Riigikohtu üldkogu Tartu Maakohtu 29. aprilli 2004. a ja Tartu

Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a otsused ning mõistab J. M. KrK § 161 järgi õigeks kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Lähtudes KrMS § 314 p-st 3, tuleb tühistada J. M. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast

lahkumise keeld.

Märt Rask

Tõnu Anton

Jüri Ilvest

Peeter Jerofejev

Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg

Hannes Kiris

Lea Kivi

Indrek Koolmeister

Ants Kull

Villu Kõve

Lea Laarmaa

Julia Laffranque

Jaak Luik

Jüri Põld

Harri Salmann

Tambet Tampuu

Peeter Vaher