3-3-1-49-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-49-05

Otsuse kuupäev

1. november 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

Nõue eluruumide erastamise kohustuse täitmise kui eluruumide

sundvõõrandamise eest hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsus haldusasjas

nr 2-3/8/05

Menetluse alus Riigikohtus

AS Desintegraator kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil osalenud isikud

29. september 2005

AS Desintegraator esindajad vandeadvokaat Mikk Lõhmus ja

vandeadvokaat Paul Varul

Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad vandeadvokaat Ants

Nõmper ja vandeadvokaat Toomas Vaher

RESOLUTSIOON

Jätta AS Desintegraator kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2005. a otsuse

haldusasjas nr 2-3/8/05 tühistamise nõudes rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus selles osas

muutmata.

Rahuldada AS Desintegraator kassatsioonkaebus õigusabikulude väljamõistmise osas. Teha

selles osas uus otsus, millega mõista AS-lt Desintegraator välja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks ekspertiisitasu, riigilõiv ja apellatsioonimenetluses

kantud õigusabikulud kokku 28 340 krooni.

Mõista AS-lt Desintegraator välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks

kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 3000 krooni.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Desintegraator on Seaduse kooperatiivsete, riiklikkooperatiivsete ja ühiskondlike

organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta ja Vabariigi Valitsuse 2. septembri 1992. a

määrusega nr 258 kinnitatud taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjektide nimekirja järgi

taasriigistamise ja erastamise kohustatud subjekt.

2. AS Desintegraator keeldus talle kuuluvaid eluruume erastamast enne sundvõõrandamise eest

õiglase ja kohese hüvituse saamist. Tallinna Halduskohus tunnistas 2. detsembri 1997. a otsusega

haldusasjas nr 3-125/97 seadusevastaseks AS Desintegraator keeldumise Tallinnas Vindi tn 8 asuvate

eluruumide erastamisest ja 30. jaanuari 1998. a otsusega haldusasjas nr 3-92/98 seadusevastaseks AS

Desintegraator keeldumise Tallinnas P. Pinna tn 19 asuvate eluruumide erastamisest.

3. 2001. a jaanuaris-veebruaris erastas AS Desintegraator talle kuulunud eluruumid Vindi tn 8 ja

P. Pinna tn 19 asuvates elamutes. Eluruumide erastamisest laekus AS-le Desintegraator 1 567 188

EVP-krooni.

4. 26. augustil 1999 esitas AS Desintegraator Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu Vindi

tn 8 korteri 23 sundvõõrandamisest tekkinud kahju hüvitamiseks.

5. AS Desintegraator esitas 20. detsembril 2001 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Eesti

Vabariigilt AS-le Desintegraator õigusvastase toiminguga (keeldumine õiglase hüvituse maksmisest

Tallinnas, Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest) tekitatud kahju

väljamõistmist summas 20 557 089 krooni, suurendades kohtumenetluse ajal nõuet 37 692 515

krooni ja 16 sendini.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 17. märtsi 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-55/2003 kaebuse

osaliselt, mõistes kaebaja kasuks Eesti Vabariigilt Vabariigi Valitsuse ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu välja hüvitise 3 415 312 krooni ja kohtukulud 3 436 krooni.

7. Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitasid

apellatsioonkaebused, milles palusid halduskohtu otsus tühistada ja lõpetada HKMS § 46 lg 1 p 5

alusel asja menetlus või menetluse jätkamise korral teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

AS Desintegraator palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsust muuta ja teha uus otsus, millega

mõista Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja hüvitis 37 692 515 krooni ja 16 senti.

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS

Desintegraator kaebuse rahuldamata. Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi apellatsioonkaebused rahuldati. AS Desintegraator

apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. AS-lt Desintegraator mõisteti Vabariigi Valitsuse ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja kohtukulud kummalegi 49 590 krooni.

Ringkonnakohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist ja halduskohtu otsuse tühistamist, tuginedes

seisukohtadele, millele Riigikohtu üldkogu asus 18. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04.

Kohtukulude väljamõistmist AS-lt Desintegraator põhjendas ringkonnakohus järgmiselt:

1) Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on halduskohtus taotlenud

kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, kohtukulude nimekirja kohaselt seisnevad kulud tasus

advokaadi õigusabi eest kokku 194 014,80 krooni ning ekspertiisikuludes;

2) Riigikohtu halduskolleegium on HKMS § 93 lg 1 tõlgendamisel järjekindlalt seisukohal, et välja

mõistetakse üksnes kantud kohtukulud. Kolleegium on leidnud (nt otsus asjas nr 3-3-1-87-04 ja otsus

asjas nr 3-3-1-28-03), et haldusasjades ei peeta võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui

kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t kui nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks

haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikulude

kandmise tõendamiseks on vastustajad esitanud advokaadibüroo arved, kuid üksnes arve esitamine ei

tõenda veel selle eest tasumist. Kuigi halduskohtu otsuses puuduvad sellekohased põhjendused, on ka

halduskohus jätnud kaebuse osalisest rahuldamisest tuleneval kohtukulude jagamisel poolte vahel

arvesse võtmata vastustajate kohtukulud ja seega rahuldamata vastustajate esindaja taotluse

kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Seetõttu ei rahulda ringkonnakohus HKMS § 93 lg 1

alusel vastustajate kohtukulude väljamõistmise taotlust esimese astme kohtu menetlust puudutavate

õigusabikulude osas;

3) ekspertiisikulude kandmist tõendab maksekorraldus, mille järgi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on tasunud ekspertiisitasu 14 160 krooni. Nimetatud summa kuulub

kaebuse esitajalt väljamõistmisele;

4) apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse ja lisatud tõendite kohaselt seisnevad

kohtukulud esiteks kantud õigusabikuludes 98 038 krooni;

5) AS Desintegraator vaidles õigusabikulude väljamõistmise taotlusele vastu, leides, et õigusabikulud

on põhjendamatult suured ja arvestada tuleb, et kaebus ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, kuna

kaebajal oli Riigikohtu otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-96 tulenevalt alus

loota kaebuse edukusele. Samuti seisnes õigusteenus osaliselt vaidluses AS Desintegraator

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse üle, milles vastustajate seisukohad

osutusid ebaõigeks;

6) olgugi, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise

proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi nägema ette, et

kaebus on põhjendamatu (vt nt otsus haldusasjas nr 3-3-1-75-03), ei tähenda see, et kaebuse esitajalt

kohtukulude väljamõistmine on välistatud, kui kaebaja ei pidanud ette nägema kaebuse

põhjendamatust. Selline seisukoht piiraks liigselt vastaspoole õigust põhjendamatuks osutunud

kaebuse menetlemisel kantud vajalike õigusabikulude hüvitamisele. Kaebuse esitajalt

väljamõistmisele kuuluvate õigusabikulude põhjendatud suuruse määramisel tuleb arvestada ka muid

asjaolusid, sh kohtuasja keerukust ja mahukust, samuti kaebuse esitaja majanduslikku olukorda. Kuna

käesoleval juhul esitati keerulises ja mahukas asjas suurt rahalist nõuet sisaldav kaebus, oli

vastustajate poolt advokaadibüroo õigusteenuse tellimine põhjendatud. Väljamõistetavate

õigusabikulude suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta vaidluse all oleva rahasumma suurust, samuti

seda, et kaebaja on juriidiline isik, kelle majanduslikud võimalused ületavad tunduvalt keskmise

füüsilisest isikust kaebaja võimalusi. Kuna vastustajate õigusabikulusid suurendas vaidlus kaebuse

esitaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu üle, milles nende

seisukohad ei osutunud õigeks (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-62-04), peab ringkonnakohus

põhjendatuks kaebajalt vastustajatele välja mõista nende apellatsiooniastme õigusabikulud 85 000

krooni.

7) Vabariigi Valitsus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on apellatsioonkaebuse

esitamisel tasunud riigilõivu Riigilõivuseaduse § 37 lg-le 91 ja lg-le 15 tuginedes vaidlustatud

summast 3%, s.o 102 460 krooni. Riigikohtu 28. oktoobri 2004. a määruse haldusasjas nr 3-3-1-62-04

kohaselt tuli Riigivastutuse seaduse § 31 lg 1 kohaselt tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu samas ulatuses, kui tasuti avalduse esitamisel esimese astme kohtule ? 10 krooni. Seetõttu

tuli Vabariigi Valitsusel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil apellatsioonkaebuste

esitamisel tasuda kummalgi riigilõivu 10 krooni ning ülejäänud osas riigilõivu väljamõistmine

kaebuse esitajalt ei ole põhjendatud;

8) kui Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on riigilõivu tasunud

ettenähtust enam, on neil õigus taotleda HKMS § 87 lg 2 alusel enammakstud riigilõivu tagastamist,

esitades selleks kohtule Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 "Riigilõivu sularahas

vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord" § 11 nõuetele vastav taotlus. Taotluse

lahendab kohus HKMS § 84 lg 6 alusel määrusega.

AS-lt Desintegraator mõisteti Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kasuks välja kohtukulud 99 180 krooni (õigusabikulud 85 000 krooni, ekspertiisitasu 14 160 krooni,

riigilõiv 20 krooni), mis jaotatakse nende vahel võrdsetes osades (49 590 krooni).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

9. AS Desintegraator palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus kasseeritud osas

ning teha uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja õiglane hüvitis

Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest summas 37 692 515 krooni ja 16 senti

ning vastustajatelt kassaatori poolt kantud kohtukulud.

Kassaator väidab järgmist:

1) kassaator on tasunud ostueesõigusega erastatava maa eest täielikult EVP-des, sest ta on kohustatud

subjekt Taasriigistamise seaduse § 2 lg 1 tähenduses ja kassaator on kasutanud temaga ühte kontserni

kuuluvale äriühingule (AS EKE Invest) eluruumide erastamise eest laekunud EVP-sid. Ka siis, kui

kassaatorile poleks kuulunud ühtegi eluruumi, oleks ta saanud tasuda ostueesõigusega erastatava maa

eest täielikult EVP-des. Eeltoodust tulenevalt ei saa EES §-s 19 ja MRS § 223 lg-s 6 sätestatud

soodustus maa ostueesõigusega erastamisel olla kassaatori jaoks Põhiseaduse § 32 järgne õiglane

hüvitis Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest;

2) õiguslik tähtsus on ka Riigikohtu üldkogu 18. märtsi 2005. a otsusele asjas nr 3-2-1-59-04 lisatud

kohtunik J. Põllu eriarvamus, millega on ühinenud kohtunikud T. Anton, I. Koolmeister,

J. Laffranque ja H. Salmann, millest võib järeldada, et Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed on

oluliselt teistsugustel seisukohtadel kui teised otsuse tegemisel osalenud Riigikohtu liikmed. Erilist

tähendust tuleb pöörata eriarvamuse seisukohale, et üldkogu pole otsuses vara turuväärtuse

kompenseerimise üle jõu käimise kohta tuginenud ühelegi majanduslikule kalkulatsioonile, vaid

lihtsalt püstitanud eeldusliku oletuse selle üle jõu käimise kohta. Kassaator on seisukohal, et

kõikidele eriarvamuse seisukohtadele tuleb anda põhistatud vastus ja ühtlasi täiendavalt koostada

majanduslikud kalkulatsioonid, mis näitaksid, kui palju tuleks riigil välja maksta rahalist hüvitist vara

sundvõõrandamise eest analoogilistes olukordades;

3) ringkonnakohus pole andnud hinnangut sellele, milline ajaperiood võtta aluseks korterite

turuväärtuse kindlaksmääramisel ja kas korterite turuväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

nende koormatusest üürilepingutega.

Kassaator vaidlustab ka ringkonnakohtu poolt väljamõistetud kohtukulud ja väidab, et isegi kui mitte

nõustuda kassatsioonkaebuse eelmiste väidetega, on kassaatorilt 85 000 krooni õigusabikulude

väljamõistmine ebaõige. Ringkonnakohus pidanuks jätma apellatsioonimenetluses vastustajate

kantud kohtukulud nende endi kanda. Seda seisukohta põhjendab kassaator järgmiselt:

1) kassaator ei pidanud halduskohtusse pöördumisel ette nägema, et kaebus on põhjendamatu.

Kassaator on endiselt seisukohal, et kaebus on põhjendatud;

2) Põhiseaduse § 103 lg 4 järgi on seaduste algatamise õigus Vabariigi Valitsusel. Vabariigi Valitsuse

seaduse § 63 lg-st 1 nähtub, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on

elamumajandus, seega ka eluruumide erastamisega seonduv. Seetõttu oleksid vastustajad pidanud

olema suutelised ennast esindama kohtumenetluses ise ja advokaatide õigusabi kasutamine polnud

põhjendatud;

3) kassaator juhindus halduskohtusse pöördumisel põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

12. aprilli 1995. a otsuse ja 8. novembri 1996. a otsuse seisukohtadest, mis andsid kassaatorile

õiguskindluse pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste kaitseks.

10. Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paluvad menetlusse

võtmisel jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja väidavad kokkuvõtlikult järgmist:

1) kuna Riigikohus ei saa faktilisi asjaolusid tuvastada, siis on Riigikohtul õiguslikult võimatu asja

tagasi saatmata mõista AS Desintegraator kasuks välja 37 692 515,62 krooni. Alama astme kohus

pole tuvastanud, kas ja millistel alustel on AS-l Desintegraator õigus saada hüvitist selles summas;

2) ringkonnakohtu otsuse tühistamine oleks vastuolus Riigikohtu üldkogu poolt asjas nr 3-2-1-59-04

seadustele antud tõlgendustega;

3) ringkonnakohus mõistis AS-lt Desintegraator välja ainult osa vastustajate õigusabikuludest ja

motiveeris veenvalt, et advokaadibüroolt õigusabi tellimine oli põhjendatud tulenevalt asja

keerukusest, mahukusest ja nõude suurusest. Tegemist pole ülemäära suurte ega põhjendamatute

õigusabikuludega. Ringkonnakohus on ka veenvalt ümber lükanud AS Desintegraator väited, et

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi varasemad otsused on andnud alust eeldada, et

kaebus rahuldatakse.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Käesolev asi on analoogiline tsiviilasjaga nr 3-2-1-59-04, milles Riigikohtu üldkogu tegi otsuse

18. märtsil 2005. Käesolevas asjas põhjendas ringkonnakohus AS Desintegraator kaebuse

rahuldamata jätmist ja halduskohtu otsuse tühistamist seisukohtadega, millele Riigikohtu üldkogu

asus 18. märtsi 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04.

AS Desintegraator soovib, viidates üldkogu otsusele lisatud eriarvamusele, et Riigikohus revideeriks

käesolevas asjas neid seisukohti, millele asus üldkogu ülalnimetatud tsiviilasja lahendamisel,

tühistaks ringkonnakohtu otsuse ning mõistaks Eesti Vabariigilt AS Desintegraator kasuks välja

õiglase hüvitise Vindi tn 8 ja Pinna tn 19 eluruumide sundvõõrandamise eest.

Kassatsioonkaebuse see taotlus jääb rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium on kindel, et üldkogu

enamus ei muuda oma seisukohti olukorras, kus analoogilises asjas tehti otsus 2005. a ja üldkogu

koosseisus pole toimunud muudatusi. Hoolimata üldkogu otsusele lisatud eriarvamusest, ei pea

halduskolleegium seepärast õigeks käesoleva asja andmist üldkogu arutada.

12. AS Desintegraator vaidlustab kassatsioonkaebuses ka temalt välja mõistetud õigusabikulud.

13. Apellatsiooniastme kohtukulude väljamõistmise taotluse ja lisatud tõendite kohaselt on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantud õigusabikulud 98 038 krooni. Kuna

vastustajate õigusabikulusid suurendas vaidlus kaebuse esitaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel

tasumisele kuuluva riigilõivu üle, milles nende seisukohad ei osutunud õigeks (Riigikohtu määrus

haldusasjas nr 3-3-1-62-04), pidas ringkonnakohus põhjendatuks kaebajalt vastustajatele välja mõista

nende apellatsiooniastme õigusabikulud 85 000 krooni. Peale selle mõistis ringkonnakohus AS-lt

Desintegraator Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja

ekspertiisitasu 14 160 krooni ja riigilõivu 20 krooni.

Kokku mõistis ringkonnakohus AS-lt Desintegraator Vabariigi Valitsuse ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja kohtukulud kummalegi 49 590 krooni.

14. Ringkonnakohtu istungil esitatud kohtukulude nimekirjas palusid Vabariigi Valitsuse ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad AS-lt Desintegraator välja mõista

kohtukulud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks. Ka kohtukulude kandmist

tõendavatest dokumentidest nähtub, et eelpoolnimetatud kohtukulud on kandnud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, mitte Vabariigi Valitsus.

Seega on ringkonnakohus ebaõigesti AS-lt Desintegraator välja mõistnud kohtukulud Vabariigi

Valitsuse kasuks.

15. HKMS § 87 lg 2 järgi võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi

osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kolleegium on seisukohal, et

AS-lt Desintegraator välja mõistetud apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud ongi

põhjendamatult suured ja kuuluvad vähendamisele alljärgnevatel kaalutlustel.

16. Kolleegium on seisukohal, et õigusabikulude suurus haldusasjas ei ole otseses sõltuvuses nõude

hinnast. Õigusabikulude suurus haldusasjas peab olema põhjendatud sisuliselt.

17. Käesolev haldusasi on sisult analoogiline Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasjaga

nr 2-2/1281/03, milles AS Desintegraator ning Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium vaidlesid Vindi tn 8 korteri 23 erastamise eest täiendavalt tasumisele

kuuluva hüvitise üle. Riigikohtu üldkogu lahendas nimetatud vaidluse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-04

tehtud otsusega 18. märtsil 2005.

Seega ei pidanud Vabariigi Valitsus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käesolevas

asjas tegelema uute probleemidega.

18. Arve nr 511 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium advokaadibüroole Raidla &

Partnerid tasunud 29 324,20 krooni. Õigusabikulu hõlmab telefoninõupidamisi, AS Desintegraator

kohtuasjaga seotud küsimuste analüüsi seoses Tallinna Ringkonnakohtu praktikaga, halduskohtu

otsuse kättesaamist, materjalidega tutvumist ning apellatsioonkaebuselt tasutavate riigilõivudega

seonduvate küsimuste analüüsi (kokku 14,6 tundi keskmise tunnitasuga 1700 krooni).

Arve nr 535 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium advokaadibüroole Raidla &

Partnerid tasunud 32 381,60 krooni apellatsioonkaebuse koostamise ja e-kirja koostamise eest (kokku

16,1 tundi keskmise tunnitasuga 1700 krooni).

Kolleegium on seisukohal, et need kulud on kohtukulude jagamise alusena põhjendamatult suured.

Vastustajaid esindasid halduskohtus samad advokaadid, kes pidid olema kursis haldusasja

materjalidega. Apellatsioonkaebuses korratakse valdavalt neid seisukohti, mis olid halduskohtus

esitatud kirjalikus vastuses AS Desintegraator kaebusele.

19. Seoses sundvõõrandamisega seotud küsimuste täiendava analüüsiga ja vastuse koostamisega AS

Desintegraator kaebusele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium arve nr 863 järgi tasunud

õigusabi eest advokaadibüroole Raidla & Partnerid 24 673,80 krooni (12,3 tundi keskmine tunnitasu

1700 krooni). Kolleegium märgib, et kulud selle arve järgi on põhjendamatult suured, sest vastuses

AS Desintegraator apellatsioonkaebusele korrati valdavalt neid seisukohti, mis vastustajad olid

kirjalikult esitatud juba halduskohtus.

20. Arve nr 1594 järgi on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikohtu erikogu lahendi

analüüsi eest advokaadibüroole Raidla & Partnerid tasunud 1404,20 krooni. Erikogu 13. oktoobri

2004. a määrusega anti tsiviilasi lahendada Riigikohtu üldkogule. Kolleegium on seisukohal, et

nimetatud tsiviilasi ja käesolev haldusasi on küll tihedalt seotud, kuid erikogu määruse analüüsi eest

tasutud õigusabikulud pole põhjendatud kulud haldusasjas. Tsiviilasja üldkogule lahendada andmine

võis kohtumenetlust haldusasjas mõjutada vaid sel viisil, et ringkonnakohus lahendas haldusasja

pärast tsiviilasjas üldkogu otsuse tegemist.

21. Riigikohtu halduskolleegiumile esitatud dokumentide järgi on kassatsioonimenetluses Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantud õigusabikulud 18 072,90 krooni AS Desintegraator

kaebusele vastuse ettevalmistamise eest (kokku 8,5 tundi keskmise tunnitasuga 1800 krooni).

Kolleegium on seisukohal, et nende kulude suurus pole põhjendatud, arvestades kassatsioonkaebuse

väiteid ja seda, et Riigikohtu üldkogu on samade poolte vahel toimunud analoogilises vaidluses

andnud seaduse tõlgenduse, mis sisuliselt on siduv ka käesoleva asja lahendamisel.

22. Arvestades ülaltoodut, mõistab kolleegium AS-lt Desintegraator Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks välja ekspertiisitasu 14 160 krooni ja riigilõivu 20 krooni.

Põhjendatud õigusabikuludeks, mis kuuluvad AS-lt Desintegraator Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kasuks väljamõistmisele, on apellatsioonimenetluses 10 000 krooni

ja kassatsioonimenetluses 3000 krooni.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld