3-3-1-39-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-39-05

Määruse kuupäev

12. oktoober 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Lea

Laarmaa, Julia Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Urmas Koidu (Koit) kaebus Kagu Maksuameti ettekirjutuse

osaliseks tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti nõude

mittetunnistamiseks pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli 2005. a määrus haldusasjas

nr 2-3-168/05

Menetluse alus Riigikohtus

Urmas Koidu erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kagu Maksuamet tegi 10. augustil 2001 Eduard Himmale maksuettekirjutuse, mida E. Himma ei

vaidlustanud. 10. oktoobril 2003 kuulutas Võru Maakohus välja E. Himma pankroti.

Pankrotimenetluses esitas võlausaldaja Lõuna maksukeskus nõude summas 665 498 krooni, mille

teine võlausaldaja Urmas Koit 26. aprillil 2004 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul osaliselt

vaidlustas.

2. 27. mail 2004 pöördus U. Koit kaebusega Tartu Halduskohtusse, taotledes Kagu Maksuameti

ettekirjutuse osaliselt tühistamist ja "mitte tunnistada Maksu- ja Tolliameti esitatud nõuet Eduard

Himma pankrotimenetluses summas 105 612,24". Tartu Halduskohtu 9. märtsi 2005. a määrusega

asjas nr 3-319/04 lõpetati U. Koidu kaebuse menetlemine HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel, sest asi ei

kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtumääruses leiti, et 1. jaanuaril 2004 jõustunud Pankrotiseaduse

§ 106 lg 4 alusel pole 16. detsembril 2002 asjas nr 3-2-1-103-02 tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

määruses esitatud seisukohad halduskohtu pädevusest pankrotimenetluses enam kohaldatavad. Veel

leidis halduskohus, et U. Koidu tühistamiskaebus pole esitatud tähtaegselt.

3. Menetluse lõpetamise määruse peale esitas erikaebuse U. Koit. Tartu Ringkonnakohtu 26. aprilli

2005. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus leidis samuti, et asi ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuid märkis täiendavalt, et

tähtsust ei oma kaebuse esitamise tähtaja rikkumine, sest ka tähtaegse kaebuse korral kuuluks

menetlus lõpetamisele samal alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. U. Koit taotleb erikaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist menetlemiseks

Tartu Halduskohtule. Erikaebuse esitaja väidab, et on juhindunud Riigikohtu 16. detsembri 2002. a

määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-103-02, kus selgitati maksunõuete vaidlustamist pankrotimenetluses ja

seda, et analoogilised asjad kuuluvad halduskohtu pädevusse. Veel väidab erikaebuse esitaja, et

1. jaanuaril 2004 jõustunud Pankrotiseadus ei sätesta kohtute pädevust analoogilistes asjades teisiti,

kui varem kehtinud Pankrotiseadus. Riigikohtu 16. detsembri 2002. a määruses on selgitatud ka

kaebetähtaja arvutamist. See hakkab kulgema päevast, mil nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu

vaieldi.

5. Maksu- ja Tolliameti kirjalikus vastuses erikaebusele leitakse, et erikaebuse väited ei anna alust

ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Vastuses leitakse, et PankrS § 106 lg-st 1 tuleneb, et vaidlus

nõuete tunnustamise üle toimub hagimenetluse korras, kusjuures hagejaks on võlausaldaja, kelle nõue

jäi tunnustamata. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt allub nõuete tunnustamise vaidlus pankrotiasja

läbi vaatavale kohtule, milleks sama seaduse § 4 lg 1 järgi on maa- ja linnakohus. Pankrotiseaduse

eelnõu (1085 SE I) seletuskirja kohaselt oligi eesmärk koondada kõik pankrotimenetlusega

seonduvad erinevad kohtuvaidlused ühte kohtusse, mis oleks efektiivsem ja välistaks omavahel

vastuolus olevate kohtuotsuste tegemise. PankrS § 106 selline tõlgendus on kooskõlas ka

võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kaebetähtaja osas märgib Maksu- ja Tolliamet, et

Riigikohus on 8. oktoobri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-02 leidnud, et HKMS § 9 lg 1 järgi

hakkab 30 päevane kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui isikul, kellele haldusorgan oli kohustatud

haldusakti teatavaks tegema, on piisavalt informatsiooni, et teda puudutada võiv haldusakt on välja

antud. U. Koit pidi omama piisavat informatsiooni maksuettekirjutusest hiljemalt 10. märtsil 2004,

sest siis teatas ta E. Himma pankrotihaldurile, et esitab maksunõudele vastuväite. Seega pole U. Koit

esitanud kaebust tähtaegselt.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Selle asja lahendamiseks tuleb kõigepealt vastata küsimustele, kas 1. jaanuaril 2004 jõustunud

Pankrotiseadus on võrreldes varem kehtinud seadusega muutnud maksunõuete vaidlustamise korda ja

kas Riigikohtu 16. detsembri 2002. a määruse asjas nr 3-2-1-103-02 põhiseisukohad on kohaldatavad

ka pärast 1. jaanuari 2004.

Halduskolleegiumi kogu koosseis leiab, et maksunõuete vaidlustamise kord pankrotimenetluses peab

olema ühtemoodi mõistetav nii pankrotimenetluse osalistele ja pankrotimenetluse organitele kui ka

kohtutele. Seepärast on vajalik, et Riigikohtu üldkogu otsustaks asja lahendades, kas võrreldes varem

kehtinud seadusega on muutunud maksunõuete vaidlustamise kord ja kas 16. detsembri 2002. a

kohtumääruse põhiseisukohad on kohaldatavad ka pärast 1. jaanuari 2004.

HKMS § 70 lg 1 p 2 näeb ette, et asi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui see on tähtis

seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast. Halduskolleegiumi kogu koosseisu arvates on tegemist

asjaga, mis tuleb eelmärgitud asjaolude tõttu HKMS § 70 lg 1 p 2 alusel anda lahendamiseks

Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann