3-1-1-115-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-115-05

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 27. september 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Mart Jantson'i süüdistuses KrK § 107 lg 2 p-

de 1, 2, 3 ja 5; § 195 lg 3 ja § 207 lg-te 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. augusti 2005. a määrus asjas nr 1/21-

4/05 Mart Jantsonile uue liitkaristuse moodustamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mart Jantson, erikaebus KarSRS § 10 lg 1 alusel

Asja läbivaatamise kuupäev

15. september 2005, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta Harju Maakohtu 18. augusti 2005. a määrus muutmata ja Mart Jantsoni erikaebus

rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. märtsi 2002. a otsusega, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2002. a

otsusega muutmata, karistati Mart Jantsonit KrK § 107 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 5 järgi

vabadusekaotusega 10 aastaks, KrK § 195 lg 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastaks ja § 207 lg-te 1

ning 2 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõistis kohus M. Jantsonile lõplikuks

karistuseks kuritegude kogumi eest 13 aastat vabadusekaotust algusega 22. detsembrist 2000. a.

2. 27. juulil 2005. a esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Lauri Aasmann lähtudes

KarSRS § 1 lg-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsusest asjas nr 3-1-3-10-02 Harju

Maakohtule taotluse mõista M. Jantsonile KarS § 64 lg 3 alusel uus liitkaristus - 12 aastat vangistust.

3. Harju Maakohus rahuldas 18. augusti 2005. a määrusega prokuröri taotluse ja mõistis KarS § 64

lg 3 alusel M. Jantsonile kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks 12 aastat vangistust.

Maakohus märkis, et 18. märtsi 2002. a kohtuotsuses on M. Jantsonile liitkaristuse mõistmisel

lähtutud sel ajal kehtinud KrK § 43 lg-st 31, mis sätestas, et kui mõni liidetavatest tähtajalistest

vabadusekaotuslikest karistustest mõistetakse esimese astme kuriteo eest, võib kohus karistuste

täielikul või osalisel liitmisel mõista lõpliku karistusena tähtajalise vabadusekaotuse kuni

kolmekümne aastani. 1. septembril 2002. a jõustunud karistusseadustiku § 64 lg 3 kohaselt ei tohi aga

liitkaristus ületada seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.

18. märtsi 2002. a otsusega mõisteti M. Jantsonile kuritegude kogumi eest karistuseks 13 aastat

vabadusekaotust. Mõistetud üksikkaristustest nägi raskeima sanktsiooni (10 aastat vabadusekaotust)

ette KrK § 107 lg 2. Sellele paragrahvile vastab KarS § 118, milles ette nähtud sanktsiooni

ülemmääraks on 12 aastat vangistust. Kuigi karistusseadustiku vastava sätte ülemmäär on kõrgem

kriminaalkoodeksis sätestatust, tuleb lõpliku karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 64 lg-st 3, sest

M. Jantson kannab karistust kuritegude kogumi eest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4. Harju Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse M. Jantson, kes palub vähendada talle mõistetud

liitkaristust kahe aasta võrra ja mõista liitkaristus 10 aastat vangistust. Kaebuse esitaja leiab, et

tulenevalt KarS § 5 lg-test 1-3 ei saa talle KarS § 64 lg 3 alusel mõistetav liitkaristus ületada kuriteo

toimepanemise ajal kehtinud KrK § 107 lg 2 sanktsiooni ülemmäära, milleks oli 10 aastat vangistust.

5. Vastuses erikaebusele palub ringkonnaprokurör Lauri Aasmann jätta Harju Maakohtu määrus

muutmata ja M. Jantsoni kaebus rahuldamata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 10 lg 1 kohaselt võib maa- ja linnakohtu kohtuniku

tehtud kriminaalkaristusest vabastamise või kriminaalkaristusest vabastamata jätmise määruse peale

süüdimõistetu esitada erikaebuse ja prokurör eriprotesti. Sama paragrahvi seitsmenda lõike kohaselt

juhindutakse erikaebuse ja -protesti läbivaatamisel apellatsiooni ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustikust, kui KarSRS §-s 10 ei ole sätestatud teisiti. Kuna KarSRS § 10

lg-s 7 toodud otsest viidet apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustikule

kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisel ei muudetud, asub Riigikohtu kriminaalkolleegium

seisukohale, et KarSRS § 10 lg-s 1 nimetatud erikaebuste läbivaatamisel tuleb karistusseadustiku

rakendamise seaduses reguleerimata küsimustes jätkuvalt juhinduda apellatsiooni ja kassatsiooni

kriminaalkohtumenetluse seadustikust.

7. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18. augusti 2005. a määrus on seaduslik ja selle muutmiseks

alust ei ole.

M. Jantsonile mõisteti kriminaalkoodeksi kehtivusajal jõustunud kohtuotsusega KrK § 107 lg 2 p-

de 1, 2, 3 ja 5, § 195 lg 3 ja § 207 lg-te 1 ning 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude kogumi eest

liitkaristus 13 aastat vabadusekaotust. Ükski M. Jantsonile kriminaalkoodeksi järgi mõistetud

üksikkaristustest ei ületa karistusseadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse

tähtaega.

Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 4 sätestab, et karistuse mõistmisel pärast

karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud kuriteo eest kuritegude või

kohtuotsuste kogumis lähtutakse kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusest, mõistes liitkaristuse

karistusseadustiku järgi, raskendamata kohtualuse karistust. Seega maksimaalseks liitkaristuseks, mis

oleks M. Jantsonile võimalik mõista KarS § 64 lg 3 ja § 118 järgi, on 12 aastat vangistust. Just sellise

karistuse on Harju Maakohus oma 18. augusti 2005. a määrusega M. Jantsonile ka mõistnud.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KarSRS § 10 lg-test 5, 6, 7, AKKS §-st 67, § 63 p-st 1 ja § 65

lg-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 18. augusti 2005. a määruse muutmata

ja M. Jantsoni erikaebuse rahuldamata.

Peeter Vaher

Hannes Kiris

Lea Kivi