3-3-1-52-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-52-05

Määruse kuupäev

14. september 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Saima Hansoni kaebus Eesti Vabariigilt ja Pajusi Vallavalitsuselt

materiaalse kahju hüvitamise nõudes summas 230 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määrus haldusasjas nr 2-

3-243/05

Menetluse alus Riigikohtus

Saima Hansoni erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Saima Hansoni erikaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3-243/05 ja Tartu

Halduskohtu 5. mai 2005. a määrus haldusasjas nr 3-659/04 S. Hansoni riigi õigusabi taotluse

lahendamist puudutavas osas ning saata riigi õigusabi taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu

Halduskohtule.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Saima Hanson esitas 31. detsembril 2004 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata ja hüvitamata jätmisega temale Eesti Vabariigi poolt

tekitatud materiaalse kahju 230 000 krooni väljamõistmist. Vastustajateks selles haldusasjas määrati

Pajusi Vallavalitsus ja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu. S. Hansoni taotluse moraalse kahju

hüvitamiseks summas 1 000 000 krooni eraldas Tartu Halduskohus 10. veebruari 2005. a määrusega

iseseisvaks menetlemiseks haldusasjana nr 3-51/05. Halduskohus arutas S. Hansoni kaebust varalise

kahju hüvitamise nõudes 26. aprillil 2005, kuid kohtuistung jäi pooleli, sest kaebuse esitaja oli

seisukohal, et ta vajab õigusabi riigi kulul ning haldusasja menetlus tuleb peatada kuni Jõgeva

Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-667/04 tehtud 30. märtsi 2005. a määruse peale

S. Hansoni esitatud erikaebuse läbivaatamiseni.

2. Tartu Halduskohus andis S. Hansonile riigi õigusabi taotluse ja selle põhjendatust tõendavate

dokumentide esitamiseks aega 2. maini 2005. S. Hanson esitas taotluse kohtule tähtaegselt ning lisas

justiitsministri 17. veebruari 2005. a määrusele nr 8 "Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi

teatises sisalduvate andmete loetelu" vastava teatise oma majandusliku seisundi kohta.

3. Tartu Halduskohus jättis 5. mai 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-659/04 rahuldamata

S. Hansoni taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks ja haldusasjas menetluse peatamiseks. Kohus

tuvastas, et S. Hanson on pensionär, kelle keskmine sissetulek kuus oli vastavalt Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-le 4 taotluse esitamisele eelneva nelja kuu sissetulekut arvestades 1850.50

krooni. Halduskohus pidas asjassepuutuvaks S. Hansoni taotlust riigi õigusabi saamiseks

õigusdokumendi koostamiseks seoses kohtuistungil selgunud vajadusega kaebuse taotlust täpsustada.

Kohus märkis, et S. Hanson selgitas korduvalt, et ei soovi advokaadi osalemist esindajana kohtus.

Kohus leidis, et RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2

"Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" § 12 lg 2 järgi tuleb tsiviilasja kohtulikuks

menetlemiseks ettevalmistamise eest advokaadile tasuda 1125 krooni. See määr kehtib ka esindaja

tasu arvestamisel halduskohtumenetluses. Seega tuleks kaebajal taotletud õigusdokumendi

koostamiseks kasutatava õigusabi eest tasuda 1125 krooni, mis on väiksem kui taotleja kahekordne

keskmine ühe kuu sissetulek (2 x 1850.50). RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui

taotleja kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

Arvestades sissetulekut on S. Hanson suuteline taotluse esitamise ehk õigusabi vajamise ajal ise

tasuma taotletud õigusteenuse eest. Halduskohus leidis samuti, et puudub alus haldusasja menetluse

peatamiseks, sest S. Hansoni poolt erikaebuse esitamine Jõgeva Maakohtu 30. märtsi 2005. a

määrusele tsiviilasjas nr 2-667/04 ei takista Tartu Halduskohtu menetluses oleva S. Hansoni kaebuse

menetlemist.

4. S. Hanson esitas halduskohtu 5. mai 2005. a määruse peale erikaebuse Tartu Ringkonnakohtule,

milles palus määrus tühistada ning rahuldada tema taotlused haldusasja menetluse peatamiseks ja

riigi kulul õigusabi saamiseks. Erikaebuse esitaja leidis, et kohus jättis ebaõigesti tema sissetulekust

maha arvamata vältimatud elamiskulud. Ükski advokaadibüroo ei nõustu halduskohtule esitatavat

kaebust koostama 1125 krooni eest.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuni 2005. a määrusega S. Hansoni erikaebuse rahuldamata ja

halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus hindas õigesti riigi õigusabi

taotluse esitaja majanduslikku seisundit ning jättis taotluse põhjendatult rahuldamata. Erikaebuse

esitaja väited, mille kohaselt on arvestamata jäetud, et pärast õigusabi eest tasumist ei võimalda

kaebaja majanduslik seisund tema lihtsat toimetulekut, ei ole õiged. Halduskohus on arvestanud kõiki

kaebaja enda poolt majandusliku seisundi teatises avaldatud andmeid. RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist

ühe kuu sissetulekut. Kaebaja väide, et ükski advokaat ei nõustu talle määruses nimetatud 1125

krooni eest kaebust koostama, ei anna alust määruse tühistamiseks, sest halduskohus lähtus tasu

suurust näidates sellekohasest justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusest nr 2.

Halduskohus on õigustatult jätnud rahuldamata ka taotluse haldusasja menetluse peatamiseks.

S. Hansoni poolt Jõgeva Maakohtu 30. märtsi 2005. a määrusele esitatud erikaebusega lahendatavaks

küsimuseks on see, kas viidatud tsiviilasi tsiviilkohtumenetlusse võtta või mitte, mistõttu ei nähtu

asjaolusid, mis teeksid võimatuks haldusasjas menetluse jätkamise. Lisaks märkis ringkonnakohus, et

Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2005. a määrusega tsiviilasjas nr 2-2-229/05 jäeti nimetatud

S. Hansoni erikaebus rahuldamata ja Jõgeva Maakohtu määrus muutmata, millega on S. Hansoni

viidatud menetluse peatamise alus ära langenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. S. Hanson esitas Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2005. a määruse peale erikaebuse Riigikohtule,

milles palus määruse tühistada. Erikaebuse esitaja leiab, et esitas Tartu Halduskohtule taotluse mitte

ainult ühe õigusdokumendi koostamiseks, vaid ka kaebuse esitamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule,

tõlkeabi saamiseks jm. Kõigi nende eest tasumiseks tal ilmselgelt võimalused puuduvad ja need

ületavad 1125 krooni. Määruses on jäetud täpsustamata, millistest eluaseme-, toidu-, transpordi- või

jooksvatest kohtukuludest või maksetest peaks erikaebuse esitaja loobuma pärast õigusteenuse eest

tasumist.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. HKMS § 94 kohaselt antakse riigi õigusabi halduskohtumenetluses Riigi õigusabi seaduses

ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 täpsustab, millistel

juhtudel isikule riigi õigusabi ei anta. Muuhulgas sätestab RÕS § 7 lg 1 p 4, et riigi õigusabi ei anta,

kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis

on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on

maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa.

9. Käesolevas asjas on kohtud asunud seisukohale, et asjassepuutuv on S. Hansoni taotlus riigi

õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks seoses kohtuistungil selgunud vajadusega kaebuse

taotlust täpsustada ning oma sissetuleku suurust arvestades on S. Hanson võimeline taotluse esitamise

ehk õigusabi vajamise ajal ise tasuma taotletud õigusteenuse eest. Kohtud põhjendasid, et RÕS § 21

lg 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord" § 12 lg 1 koostoimes §-ga 13 näeb ette, et haldusasja kohtulikuks

menetlemiseks ettevalmistamise eest tasutakse advokaadile 1125 krooni, mis on väiksem kui

S. Hansoni kahe kuu keskmine sissetulek 3701 krooni.

10. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtutega, et S. Hansoni esitatud riigi õigusabi taotlust

tuleb kooskõlas kaebuse esitaja poolt halduskohtu istungil väljendatud seisukohtadega lugeda

esitatuks riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks RÕS § 4 lg 3 p 8 tähenduses.

S. Hanson väljendas halduskohtu istungil ja riigi õigusabi taotluses selgelt, et ei soovi enda

esindamist kohtus, vaid vajab riigi kulul õigusabi üksnes kaebuse koostamiseks. Samas viitas

S. Hanson taotluses konkreetselt vajadusele saada riigi õigusabi seoses tema haldusasja

menetlemisega Tartu Halduskohtus. Kuivõrd selleks ei ole tarvilik tõlkeabi teises Euroopa Liidu

liikmesriigis õigusabi taotlemiseks ega ka õigusabi pöördumiseks kaebusega Euroopa Inimõiguste

Kohtusse, lugesid kohtud nimetatud taotlused põhjendatult asjassepuutumatuteks.

11. Halduskolleegium on aga seisukohal, et kohtud on eeldatava advokaaditasu hindamisel lähtunud

väärast alusest. RÕS § 7 lg 1 p-s 4 ei ole silmas peetud mitte riigi eeldatavaid kulusid õigusteenusele,

vaid riigi õigusabi taotleja prognoositavaid kulusid vajatavale õigusteenusele väljaspool riigi õigusabi

korraldust. Seetõttu ei saa eeldatavate õigusabikulude hindamisel lähtuda justiitsministri 26. jaanuari

2005. a määrusest nr 2, vaid isiku sissetulekut tuleb võrrelda rahasummaga, mille eest õigusteenuste

turult oleks taotlejal tavaolukorras võimalik vajalikku advokaadi õigusteenust osta.

12. Advokaadikulude eeldatava suuruse määratlemisel tuleb arvestada menetletava haldusasja

keerukust, vajaliku õigusteenuse mahtu ja paikkonda, kus õigusteenust osutatakse. Käesoleval juhul

on tegemist Eestis igapäevase omandireformi puudutava vaidlusega, mille lahendamiseks pakub

õigusteenust suur osa advokaatidest. Seetõttu tulnuks kohtul võtta eeldatava advokaaditasu suuruse

määratlemisel aluseks taotleja elukoha või kohtu asukoha piirkonnas tegutsevate keskmiselt kogenud

advokaatide tavapärane advokaaditasu määr haldusasjades, mille maht ja keerukus on võrreldav

menetletava haldusasjaga.

13. Eeltoodut arvestades tühistab Riigikohtu halduskolleegium kohtute määrused S. Hansoni riigi

õigusabi taotluse lahendamist puudutavas osas ning saadab riigi õigusabi taotluse uueks

läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann