3-1-1-73-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-73-05

Otsuse kuupäev

31. august 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja

Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi Ü.S. süüdistuses KarS § 188 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 2005. a otsus

kriminaalasjas nr 2-1-3/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. august 2005. a

Istungil osalenud isikud

Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Dilaila

Nahkur-Tammiksaar

Resolutsioon

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 2005. a otsus Ü.S. süüditunnistamises KarS § 188 järgi ja

mõista ta selles süüdistuses õigeks.

2. Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Arvo Suubanile riigituludest välja Ü.S-le kassatsioonmenetluses osutatud õigusabi eest

1616.60 krooni (üks tuhat kuussada kuusteist krooni ja kuuskümmend senti).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ü.S. anti kohtu alla süüdistatuna KarS § 188 (enne 17. detsembrit 2003 kehtinud redaktsioonis) järgi

selles, et ta kasvatas alates mai lõpust kuni 22. septembrini 2003. a Lääne-Virumaal R vallas V-L

maastikukaitseala dendraariumis teadusliku uurimise eesmärgil ilma nõutava loata ühte kanepitaime.

Süüdistuse kohaselt rikkus Ü.S. sellise käitumisega Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse (edasiselt

- NPAS) § 3 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, samuti sotsiaalministri 4. novembri 1997. a määrusega nr 39

kinnitatud "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse korra ning lähteainete nimekirjad"

punkti 2.1.1 nõudeid.

2. Lääne-Viru Maakohtu 15. märtsi 2004. a otsusega mõisteti Ü.S. KarS § 188 järgi õigeks.

Maakohus märkis, et süüdistuses viidatud NPAS § 3 lg-te 1 ja 2 kohaselt on keelatud kanepi kasvatamine

narkootilise aine saamise eesmärgil, samuti peab kanepi põllumajanduslikul eesmärgil kasvatamiseks olema

luba. Kohus leidis, et puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Ü.S. oleks kanepitaime kasvatanud

narkootilise aine saamise eesmärgil.

Maakohus asus seisukohale, et KarS §-s 188 ette nähtud kuritegu on lõpule viidud seemne külvamisega, kuid

luges tuvastatuks, et Ü.S. ei külvanud kanepiseemet ega istutanud kanepitaime. Ta oli küll taime istutamisest

teadlik, kuid ei kandnud selle eest hoolt ega kohandanud kasvutingimusi. Taim kasvas dendropargis looduses

loomulikul viisil. Maakohtu otsuses märgiti, et Ü.S. juhatatav dendropark on rahvusvahelise kuulsusega ja

teaduslikult kõrgelt hinnatud.

Kuna ei ole tõendatud, nagu oleks kohtualune kanepitaime kasvatanud ja teinud seda narkootilise aine

saamise eesmärgil, mõistiski kohus Ü.S. õigeks.

3. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti ringkonnaprokurör Mariza Lillepea,

taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja Ü.S. KarS § 188 järgi süüditunnistamist.

Apellatsioonprotesti põhistuste kohaselt on tõepoolest tuvastatud, et Ü.S. ei kasvatanud dendropargis

kanepitaime mitte narkootilise aine saamiseks, vaid teaduslikul eesmärgil, kuid tal puudus nõutav luba

kasvatamaks kanepitaime teaduslikul eesmärgil.

4. Viru Ringkonnakohtu 29. aprilli 2004. a otsusega Lääne-Viru maakohtu otsus tühistati, Ü.S. tunnistati

KarS § 188 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 30 päevamäära (1500 krooni).

Ringkonnakohus märkis, et kuna Ü.S. süüdistatakse narkootilise aine ilma loata teaduslikul eesmärgil

kasvatamises, siis polegi vaja tuvastada kanepitaime kasvatamist narkootilise aine saamise eesmärgil. On

tuvastatud, et taime istutas Ü.S. tuttav viimasega kooskõlastatult Ü.S. maal paiknevasse kasvupaika.

Ü.S. poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et kanepi kasvatamine on tema teada

Euroopas keelatud vaid Baltikumis, Rootsis ja Norras, luges ringkonnakohus kummutatuks maakohtu väite,

et Ü.S. ei teadnud kanepitaime kasvatamise keelatusest. Ringkonnakohus märkis, et kuna Ü.S-le on ilmselt

teada, et Eesti asub Baltikumis, teadis ta ka kanepi kasvatamise keelatusest Eestis. Ka süüdistatavana

ülekuulamisel avaldas Sinisalu, et ta teadis, et kanepi kasvatamine ja käitlemine on Eestis keelatud.

5. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Ü.S. kassatsioonkaebuse, milles palus ennast esitatud süüdistuses

õigeks mõista. Kassaator leidis, et tema tegevus ei ole käsitletav kanepi käitlemise ega kasvatamisena.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. oktoobri 2004. a otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja

kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Kriminaalkolleegium märkis, et kasvatamist ei saa õiguslikus kontekstis sisustada pelgalt agrotehniliselt ja

leidis, et oma tegevusega realiseeris Ü.S. kanepi kasvatamise objektiivse koosseisu KarS 188 mõttes.

Järgnevalt leidis aga Riigikohus, et Ü.S. süüditunnistamine KarS § 188 järgi on võimalik üksnes juhul, kui

on tuvastatud, et ta teo toimepanemise ajal teadis või pidi teadma, et keelatud on ka ühe kanepitaime ilma

loata kasvatamine dendraariumis teaduslikul eesmärgil. Riigikohtu juhise kohaselt tuli kriminaalasja uue

arutamisel selgitada, kas Ü.S. tegutses eksimuses ja seejärel - kas eksimus oli talle KarS § 39 mõttes välditav

või vältimatu.

7. Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 2005. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu 15. märtsi 2004. a otsus Ü.S.

õigeksmõistmises tühistati. Kohtualune tunnistati KarS § 188 järgi süüdi ja teda karistati rahalise

karistusega 30 päevamäära.

Ringkonnakohtu hinnangul on üheselt tuvastatud, et Ü.S. kasvatas kanepitaime. Samuti oli realiseeritud KarS

§ 188 koosseisu subjektiivne külg - kohtualune teadis, et ta kasvatab kanepitaime, samuti oli ta teadlik

kanepi kasvatamise ja käitlemise ebaseaduslikkusest Eesti Vabariigi territooriumil. Küll ei olnud ta kohtu

hinnangul aga teadlik sellest, et ka teaduslikel eesmärkidel kanepi kasvatamine nõuab eriloa taotlemist.

Järgnevalt analüüsis kohus seda, kas Ü.S. eksis enda teo keelatuses. Kohus leidis, et Ü.S. oli teadlik ka ühe

kanepitaime teaduslikul eesmärgil kasvatamise ebaseaduslikkusest ja põhistas seda asjaoluga, et kohtualune

pole tavaline inimene, vaid professor, kes peab teadma, mis toimub maailmas narkootiliste ainetega. Olles

dendraariumi juhataja, ei teinud ta aga midagi saamaks teada, kas tema tegevus on legaalne või mitte - s.t ta

ei tutvunud NPAS-i nõuetega. Uurimata kanepi kasvatamise korda, võimaldas kohtualune kanepi käitlemist

narkootilise ainena. Kuna ta midagi ei teinud, leidis kohus, et Ü.S. eksimus oli välditav. Kohtualune pidi

vähemalt teadma, et ka ühe kanepitaime teaduslikul eesmärgil ilma loata kasvatamine on keelatud. Kohus

viitas veel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-14-03 öeldule, et isikutelt, kes puutuvad kokku

valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava valdkonna

regulatsiooni tundmist.

MENETLUS RIIGIKOHTUS

8. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ü.S. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kassaator

palub otsuse tühistada ja saata kriminaalasi Viru Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

Kaebuses märgitakse esmalt, et ringkonnakohtu otsus on enda motiveeringus vastuoluline. Nimelt leitakse

esmalt, et kohtualune oli enda teo keelatusest teadlik, seejärel aga, et ta pidi sellest teadlik olema. Kohus on

tuvastanud üheaegselt keelueksimuse puudumise ja eksimuse välditavuse.

Kassaatori arvates on kriminaalasja materjalidega tuvastatud, et Ü.S. ei saanud aru enda teo keelatusest -

kohtualune on kogu aeg kinnitanud, et pidas enda käitumist õiguspäraseks. Samuti leiab kassaator, et tema

kaitsealune tegutses vältimatus keelueksimuses. Ü.S-le kättesaadava erialakirjanduse kohaselt oli keelatud

kanepi kasvatamine narkootilise aine saamise eesmärgil ning loa vajadusest kanepitaime teaduslikul

eesmärgil kasvatamiseks sai ta teada alles kohtueelses menetluses. Kassaatori arvates poleks eksimust

kõrvaldanud ka tutvumine NPAS regulatsiooniga, kuna nimetatud seaduse sätted on mitmeti tõlgendatavad.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Ü.S. on Viru Ringkonnakohtu 1. märtsi 2005. a otsusega tunnistatud süüdi KarS § 188 järgi kanepi

ebaseadusliku kasvatamise eest. Karistusseadustiku selle paragrahvi blanketses dispositsioonis sisalduv

sõnaühend "ebaseaduslik kasvatamine" tähendab seda, et mitte igasugune kanepi kasvatamine ei ole

karistatav ja et isiku süüditunnistamiseks KarS § 188 järgi peab süüdistuses olema ära näidatud, millise

õigusakti millisest sättest tulenevalt oli antud konkreetsel juhul keelatud seda konkreetset kanepitaime

kasvatada.

10. Lääne-Viru Maakohtu kohtuniku 8. märtsi 2004. a määruses, millega Ü.S. anti muudetud süüdistuse järgi

kohtu alla, oli märgitud, et tema poolt kanepi kasvatamise ebaseaduslikkus seisnes Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete seaduse § 3 lõigete 1 ja 2 ning selle seaduse alusel sotsiaalministri 4. novembri

1997. a määrusega nr 39 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning eriarvestusele kuuluvate

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise, sellealase arvestuse ja aruandluse tingimuste ja

korra ning lähteainete nimekirja (edasiselt - Korra) punkti 2.1.1. nõuete rikkumises.

11. Korra p-s 2.1.1. oli sätestatud, et "Eestis on mis tahes eesmärkidel keelatud käidelda käesoleva korra I

nimekirjas loetletud aineid. Raviarsti põhjendatud taotluse alusel võib Ravimiamet lubada importida

amfetamiini, dekstroamfetamiini, metamfetamiini ja metüülfenidaati sisaldavaid preparaate meditsiinilise

kasutamise eesmärgil, kusjuures imporditavate preparaatide käitlemine peab vastama II nimekirja aineid

sisaldavate ravimite käitlemise nõuetele. Erijuhtudel võib Ravimiamet lubada importida ja eksportida I

nimekirjas loetletud aineid narkomaaniaalase teadusliku uurimistöö või narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega seotud kuritegude ennetamise, avastamise ning tõkestamise eesmärgil."

12. Kanep oli ülalnimetatud Korra lisas I paiknevasse I nimekirja ainena, mille käitlemine on Eestis lubatud

vaid erijuhul, kantud järgmisel kujul: "Kanep ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne), mis sisaldavad tetrahüdrokannabinooli Cannabis, Cannabis resin."

13. Nimetatud Kord kaotas oma kehtivuse 5. juunil 2005. aastal - päeval, mil jõustus sotsiaalministri 18. mai

2005. a määrusega nr 73 kehtestatud uus Kord. Selle uue Korra lisas I paiknevasse I nimekirja on kanep

ainena, mille käitlemine on Eestis lubatud vaid erijuhul, kantud järgmisel kujul: "Kanep (v. a Euroopa Liidu

ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2 %) ja selle

töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne)."

14. Arvestades kanepi käitlemise lubatavuse reeglistiku muudatust on isikut pärast 5. juunit 2005. a

toimepandud teo eest võimalik KarS § 188 järgi süüdi tunnistada vaid siis, kui on tõendatud, et

tetrahüdrokannabinooli sisaldus kanepitaimedes oli suurem kui 0,2 %. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

seisukohal, et sellist kanepi käitlemise lubatavuse reeglistiku muudatust tuleb arvestada ka käesoleva

kohtuasja lahendamisel, sest kanepi käitlemise lubatavuse uut reeglistikku tuleb käsitada kergema

karistusseadusena KarS § 5 lg 2 mõttes. On võimalik, et kanepitaim, mille kasvatamises on Ü.S. süüdi

tunnistatud, sisaldas tetrahüdrokannabinooli vähem kui 0,2 %. Selle kanepitaime tetrahüdrokannabinooli

sisaldust ei ole aga kriminaalasja menetlemisel tuvastatud ja kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole

kanepitaime enam kriminaalasjale lisatud asitõendite hulgas, siis puudub ka võimalus selle asjaolu

tuvastamiseks. Tõusetunud kõrvaldamata kahtlus tuleb kooskõlas KrMS § 7 lg-ga 3 tõlgendada süüdistatava

kasuks.

15. Lähtudes eelmärgitust ja juhindudes KrMS § 309 lg-st 2, § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 2 tuleb Ü.S.

süüdistuses KarS § 188 järgi õigeks mõista.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg