3-2-1-47-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-47-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 20. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik

Kohtuasi

J.V hagi V.V vastu ühisvara jagamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2004. a otsus asjas nr 2-

2/71/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.V ja V.V kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamise kuupäev

18. aprill 2005. a

Istungil osalenud isikud

J. V esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule, V. V ja tema

esindaja vandeadvokaat Rünno Roosmaa

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 26. novembri 2004. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

apellatsioonikohtule.

2. Rahuldada V. V kassatsioonkaebus.

3. Jätta rahuldamata J. V kassatsioonkaebus.

4. Tagastada V.V kassatsioonkaebuselt 24. detsembril 2004. a

tasutud kautsjon 3375 (kolm tuhat kolmsada seitsekümmend

viis) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Poolte 26. mail 1995 sõlmitud abielu lahutati 16. aprillil 1998. J.V pöördus 23. aprillil 2002

ühisvara jagamise hagiga Pärnu Maakohtusse. Tema väitel jätkusid poolte abielulised suhted

1. augustini 2000. Seetõttu palus hageja fikseerida ühisvara koosseisu selle aja seisuga. Hageja

hinnangul oli jagatava ühisvara koguväärtuseks 2 300 840 krooni.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled sõlmisid 27. aprillil 1998 notariaalse ühisvara jagamise lepingu,

milles pooled avaldasid, et on jaganud abielu jooksul soetatud vara ja tõendasid, et varalisi nõudmisi

neil teineteise suhtes ei ole. Kostja leidis, et kinnistud asukohaga xxxxx xxxxxx xxx ja xxxxx xx

tuleb jätta temale. Hoonealused maad kinnistati tema nimele pärast abielusuhete lõppu.

3. Iseseisva nõudeta kolmas isik OÜ Lasuliit toetas kostja seisukohti ja palus jätta hagi rahuldamata.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 1. septembri 2003. a otsusega hagi osaliselt. Kohus otsustas anda V. V

omandisse hooned asukohaga xxxxxx xxx, mille väärtuseks on 430 000 krooni, 2/3 mõttelist osa

hoonetest asukohaga xxxxx xx, mille väärtuseks on 440 000 krooni, videomagnetofoni Philips, OÜ

Lasuliit osa nimiväärtusega 10 000 krooni ja kostja nimel olnud ja registrist kustutatud sõiduki, mille

väärtuseks on 14 000 krooni. Ülejäänud vara ei lugenud kohus ühisvaraks ja jättis selles osas hagi

rahuldamata. Kohus mõistis kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt

hageja kasuks välja hüvitise 447 500 krooni.

5. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ühisvara jagamine ei ole võimalik, kuna see jagati

notariaalse ühisvara jagamise lepinguga. PkS § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara

kokkuleppel ja sama paragrahvi lõige 6 võimaldab jagada ühisvara jagamata jäänud osa ka hiljem.

Notariaalse lepinguga on sisuliselt jagatud vaid xxx xx-xx asuv korter, kuid muu vara on jäänud

jagamata. Nimetatud lepingu punktis 2.3 toodud avaldus ühisvara jagamisest ei oma määravat

tähendust, kuna ühtki abielu kestel soetatud muud vara peale nimetatud korteri ei ole lepingus

mainitud.

6. Kohus määras poolte ühisvara kindlaks PkS § 18 lg 2 alusel abielu lahutamise aja seisuga.

PkS § 30 p 2 kohaselt lõpeb abielu selle lahutamisel perekonnaseisuosakonnas abielulahutusakti

koostamisest. Poolte abielu lahutati 16. aprillil 1998. Hilisemad abielusuhted ei ole juriidiliselt

võimalikud. Kostja väited abielusuhete lõppemise kohta 1. juulist 1997 ei ole tõendatud.

7. Kohus otsustas jätta xxxxxx xxx hooned ja xxxxx xx asuvast hoonetest 2/3 mõttelist osa kostjale.

Need hooned osteti poolte abielu ajal. Hoonealune maa kinnistati pärast abieluliste suhete lõppemist

kostja vahendite eest kostja nimele. Eksperthinnangu nr 048-0302/P kohaselt on xxxxxx xxx hoonete

väärtuseks 430 000 krooni ning eksperthinnangu nr 047-0302/P kohaselt xxxxx xx hoonete

väärtuseks 440 000 krooni. Hoonealune maa kinnistati pärast abieluliste suhete lõppemist kostja

vahendite eest kostja nimele. Kinnistu oluliseks osaks on sellel paiknevad hooned (TsÜS § 54 lg 1).

8. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et korter xxx xx-xx jagati poolte kokkuleppel notariaalse

lepinguga ning et kaks korda ei ole võimalik sama vara jagada. Kohus leidis, et ühisvarana jagatavate

hoone väärtuseks on 870 000 krooni, videomagnetofoni Philips väärtuseks 1000 krooni, OÜ Lasuliit

osakapitali väärtuseks 10 000 krooni ja sõidukite väärtuseks 14 000 krooni. Kohus leidis, et kogu

nimetatud ühisvara 895 000 krooni väärtuses tuleb jätta kostjale ja mõista hageja kasuks kostjalt välja

PKS § 19 lg 4 alusel hüvitis 447 500 krooni.

9. V. V esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kostjalt

enamsaadud vara arvelt hageja kasuks hüvitise väljamõistmisel lähtuti xxxxxx xxx ja xxxxx xx asuva

kinnistu, mitte aga abikaasade ühisvaraks olnud hoonete väärtusest ning ei arvestatud jagatud korteri

väärtust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus muutis 26. novembri 2004. a otsusega maakohtu otsust väljamõistetud

hüvituse suuruse osas. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt

hüvituse 365 000 krooni.

11. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et 27. aprillil 1998 sõlmitud ühisvara jagamise

lepinguga pooled ei jaganud kogu abielu kestel soetatud ühisvara. Asjas ei olnud vaidlust selles osas,

et poolte kooselu ajal omandasid abikaasad xxxxxx xxx asuva hoone, 2/3 mõttelist osas xxxxx xx

asuvast hoonest ning korteri xxx xx-xx.

12. Maakohus ei arvestanud ühisvara koosseisu kindlakstegemisel ühisvara hulka kuulunud korterit.

Kui kohus leidis, et ühisvara jagamise lepinguga jagati vaid osa varast, tulnuks ülejäänud vara

jagamisel selle maksumusega arvestada. Seaduse mõttega vastuolus ja ebaõiglane oleks jätta korteri

väärtus hüvituse väljamõistmisel arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustunud sellega, et korteri

väärtuse arvestamisel oleks tegemist vara teistkordse jagamisega. Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus

selle üle, kas ühisvara jagamise lepinguga jagati kogu ühisvara või osa sellest. Kuna nimetatud

lepinguga jagati vaid osa varast (korter), mis jäeti ühele abikaasale, teisele midagi jätmata, siis tuleb

ülejäänud vara jagamisel seda arvestada. Ühisvara jagamisel ei määrata kindlaks vara õiguslikku

reþiimi abieluvaralepingu tähenduses ega arvata vara ühisvarast välja (ühe poole lahusvaraks), mis

võimaldaks seda vara muu ühisvara jagamisel mitte arvestada.

13. Seaduse mõttest tulenevalt määratakse ühisvara maksumus kindlaks ühisvara jagamise aja

seisuga. Pooled ei vaielnud selle üle, et xxx xx-xx asuva korteri maksumuseks ühisvara jagamise ajal

oli 165 000 krooni. Nimetatud vara maksumust tuleb ülejäänud ühisvara jagamisel arvestada. Kostjalt

enamsaadud ühisvara arvelt välja mõistetud hüvitist tuleb 82 500 krooni võrra vähendada. Ülejäänud

vaidlusaluse vara (xxxxxx xxx kinnistu ja 2/3 mõttelist osas xxxxx xx kinnistust) osas on kohus

tuvastanud nende väärtuse kohtuotsuse tegemise aja seisuga, ühtlasi arvestades, et kinnistamine on

toimunud pärast abielusuhete lõppemist. Vara väärtuse hindamisel on siinjuures arvestatud vara

seisundit abielusuhete lõppemise ajal. Kuna vara maksumus määratakse ühisvara jagamise seisuga, ei

olnud ringkonnakohtul alust vara väärtuse hilisemaid muutusi arvestada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Kassatsioonkaebused esitasid mõlemad pooled.

15. Hageja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega välja mõista

kostjalt tema kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 447 500 krooni. Hageja on seisukohal, et

ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme, kui arvestas ühisvara jagamisel xxx xx-xx

asuva korteri väärtust. Nimetatud korteri jagasid pooled ühisvara jagamise lepinguga. Ühisvara

jagamise lepingust ei tulene, et J. V peab kostjale hüvitama 82 500 krooni korteri eest.

Ringkonnakohus pidi arvestama PkS § 10 lg 3 ja lg 4 sätteid ning lähtuma vaidluse lahendamisel PkS

§ 18 lg-st 6, mis sätestab, et ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad

omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. Kuna kostja ei esitanud

hüvitisest 82 500 krooni mahaarvestamise nõuet esimese astme kohtus, puudus ringkonnakohtul

õiguslik alus selle mahaarvamiseks väljamõistetud hüvitisest.

16. Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse muutmist selliselt, et hagejale

väljamõistetud hüvitise suurus oleks 27 500 krooni. Ringkonnakohus oleks pidanud ühisvara

jagamisel lähtuma jagatava vara väärtusest seisuga 26. november 2004, kuna ringkonnakohus tegi

otsuse sel kuupäeval. Ühisvara jagamisel lähtutakse jagamise aja seisuga jagatava vara turuväärtusest.

17. Hageja vaidleb kostja kassatsioonkaebusele vastu. Kostja ei ole varem esitanud nõuet

enamsaadud ühisvara arvelt mõista temalt hageja kasuks välja 27 500 krooni. Tegemist on üllatava

nõudega. Kohtud on õigesti lähtunud hoonete väärtuse hindamisel ekspertiisiaktidest. Heauskne

protsessipool peab jääma nende väidete juurde, mida ta esitas esimese astme kohtus.

18. Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus võttis vara jagamisel

õigustatult arvesse eelnimetatud korteri väärtuse.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

20. Perekonnaseaduse § 18 lg 3 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel. Sama paragrahvi

6. lõike kohaselt on ühisvara jagamisel jagamata jäänud abikaasade abielu kestel omandatud vara

ühisvara. Kui seda vara ei ole kokkuleppel jagatud, jagab abikaasade ühisvara ühe või mõlema endise

abikaasa nõudel PkS § 18 lg 5 alusel kohus. Ringkonnakohus leidis, et notariaalse ühisvara jagamise

lepinguga on jagatud ühisvarana xxx xx-xxx asuv korter, muu vara on jäänud jagamata. Asjas ei

nähtu, et pooled oleksid notariaalse lepinguga jaganud xxxxxx xxx ja 2/3 mõttelist osa xxxxx xx

asuvast hoonetest.

21. Maakohtule esitatud ühisvara nimekirjas on hageja märkinud jagatava ühisvarana kinnistu

asukohaga xxxxxx xxx ja 2/3 mõttelist osa kinnistust asukohaga xxxxx xx, samuti tema enda sõnul

juba jagatud korteri xxx xx-xx. Perekonnaseaduse § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade

omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohtud tuvastasid, et ühisvaraks olid kinnistutel asuvad hooned

vallasasjadena, sest hooned omandati abielu ajal. Kuna hooned on muutunud pärast abielu lahutamist

kinnisasja oluliseks osaks, siis ei saa neid enam vallasasjadena jagada. Asja materjalide kohaselt on

kinnistute omanik kostja. Eksitav on maakohtu järeldus, millega kohus tunnustas kostja omandiõigust

eelnimetatud kinnistutele, sest need kinnistud ongi kostja omandis. Kuna ühisomandis olnud hooned

on muutunud seoses nende juurde maa erastamisega kinnisasja oluliseks osaks ning hageja taotleb

kostjalt enamsaadud ühisvara arvelt hüvist, on ringkonnakohus õigesti välja mõistnud kostjalt

hüvitise hageja kasuks.

22. Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuse väitega, mille kostja esitas ka

apellatsioonkaebuses, et ühisvara väärtuse kindlakstegemisel on kohtud lähtunud xxxxxx xxx asuva

kinnitu väärtusest, mitte sellel asuva hoone väärtusest. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330

lg-t 6, kuna ei ole otsuses vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele. Toimiku materjalide juures

olev eksperthinnang xxxxxx xxx asuva kinnitu kohta kajastab selle väärtust üksnes kinnistuna.

Nimetatud hoone alune maa kinnistati 28. mail 2002. a, s.o pärast poolte abielu lahutamist.

23. Ekslik on kostja kassatsioonkaebuse väide, et ühisvara väärtus oleks tulnud kindlaks teha

ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva seisuga. Vastavalt PkS § 18 lg-le 2 määratakse ühisvara

kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist.

Hageja esitas ühisvara jagamise nõude pärast abielu lahutamist. Seaduse mõttes on ühisvara jagamise

aeg nõude menetlemine esimese astme kohtus (PkS § 18 lg 5), mitte iga kohtuastme kohtuotsuse

tegemise kuupäev.

24. Vastuseks J. V kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ringkonnakohus on õigesti arvestanud

poolte ühisvara jagamisel enamsaadud vara arvelt hüvitise väljamõistmisel hagejale jäänud xxx xx-xx

asuva korteri väärtusega. Kuna korteri jäi hagejale, siis leidis ringkonnakohus põhjendatult, et kogu

ühisvara väärtuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka korteri väärtust.

L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik