3-2-1-48-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-48-05

Määruse kuupäev

Tartu, 9. mai 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja T. Tampuu

Kohtuasi

Rutt Raudkepi hagi Korteriühistu Luha 30 vastu

üldkoosoleku otsuste tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a määrus

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise

kohta asjas nr 2-2/524/05

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rutt Raudkepi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. aprill 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a

määrus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rutt Raudkepp esitas kohtule hagiavalduse Korteriühistu Luha 30 23. augusti 2004. a

üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. 14. detsembri 2004. a määrusega jättis Tallinna Linnakohus

avalduse käiguta, leides, et avaldus on puudustega. Kohus märkis, et nõue vajab konkretiseerimist ja

tasuda tuleb riigilõiv. Samuti palus kohus esitada hagiavalduse selgesti loetavas masinakirjas või

põhjendada selle esitamise objektiivset võimatust. Ühtlasi hoiatas kohus, et kohtu nõudmise

tähtpäevaks, s.o 27. detsembriks 2004. a täitmata jätmise korral avaldust menetlusse ei võeta ning

tagastatakse hagejale.

2. Hageja kohtu märgitud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldanud. 29. detsembri 2004. a määrusega

keeldus kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus ei pidanud võimalikuks arvestada hageja

väidet, et tal oli kohtu nõudmise täitmiseks vähe aega, ja leidis, et see asjaolu oleks võinud olla

aluseks taotlusele protsessitähtaja pikendamiseks. Kohus selgitas, et avalduse tagastamine ei võta

R. Raudkepilt õigust pöörduda puuduste kõrvaldamise järel sama nõudega uuesti kohtusse.

3. R. Raudkepp esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Erikaebuse põhjenduste kohaselt esitas ta

kohtu määratud tähtpäevaks taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja puuduste kõrvaldamise

tähtaja pikendamiseks. Väikese sissetuleku tõttu ei olnud tal võimalik esitada hagiavaldust

masinakirjas ning kuna ta esitas hagi mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3 alusel, mis sätestab, et

kui üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid, ei ole

üldkoosolek õigustatud vastu võtma ühtki otsust. Seega ei olnud tähtis see, milliseid 23. augusti

2004. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid hagis vaidlustati.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2005. a määrusega linnakohtu määruse muutmata ja

erikaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et TsMS § 7 lg 6 järgi tuleb hagiavaldus esitada

selgesti loetavas masinakirjas formaadis A4. See puudus oli aluseks avalduse käiguta jätmisel ja

hageja ei esitanud kohtu määratud tähtpäevaks hagiavaldust masinakirjas. Protsessiseadusest ei tulene

võimalust vabastada hageja selle nõude täitmisest madala sissetuleku tõttu. Kuna üksnes nimetatud

puuduse tõttu ei saanud hagiavaldust menetlusse võtta, siis ei olnud kohtul vaja lahendada riigilõivu

tasumisest vabastamise küsimust. Linnakohus on hagejale selgitanud, et tal on õigus esitada kohtule

sama, kuid puudusteta hagiavaldus uuesti.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5. R. Raudkepp esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse. Ta palus tühistada

apellatsioonikohtu ja linnakohtu määrused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja selle

tagastamise kohta ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule.

Erikaebuse põhjenduste kohaselt teatas avaldaja linnakohtule, et esitas käsikirjalise hagiavalduse

maksejõuetuse tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 ja § 149 ei näe ette käsikirjalise

hagiavalduse tagastamist esitajale. Masinakirja nõude eesmärk on korrektse asjaajamise tagamine ja

kaebuse sisust arusaamine. Riigikohtu halduskolleegium on 13. veebruari 2001. a määruses leidnud,

et kui isikul ei ole võimalik avaldust masinakirjas esitada, võib käekirja loetavuse korral käsikirjalist

avaldust menetleda.

Linnakohus nõudis 14. detsembri 2004. a määrusega hagi vormistamist masinakirjas või põhjendatust

selle vormistamise võimatuse kohta. Avaldaja põhjendas, miks ta esitab käsikirjalise hagiavalduse.

Linnakohus ei esitanud hagiavalduse vormistamiseks absoluutset masinakirja nõuet. Ringkonnakohus

leides vastupidiselt, et kuna hagiavaldust ei tulnud menetlusse võtta juba üksnes nimetatud puuduse

tõttu, ei olnud kohtul vaja lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise küsimust, rikkus TsMS § 319

lg-s 1 sätestatud nõuet. Linnakohtu 29. detsembri 2004. a määruses masinakirjas hagiavalduse

vormistamata jätmise kohta viidet ei ole. Ringkonnakohus on primaarseks tõstnud avalduse

vormistamise masinakirjas, linnakohus pidas esmaseks nõude täpsustamist.

Hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et protsessiseadusest ei tulene võimalust vabastada

hageja hagiavalduse masinakirjas esitamise nõude täitmisest madala sissetuleku tõttu. Selline

ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas põhiseadusega.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel

protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

7. R. Raudkepp on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse põhjusel, et tema arvates ei näe TsMS § 7

lg 6 ja § 149 ette käsikirjalise hagiavalduse tagastamist selle esitajale. Seetõttu käsitleb kolleegium

küsimust, kas TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud hagiavalduse loetavas masinakirjas esitamise kohustuse

täitmata jätmine on asjaolu, mis annab õiguse kohtul TsMS § 149 alusel keelduda hagiavalduse

menetlusse võtmisest ja see esitajale tagastada.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 kohaselt esitatakse avaldus ja hagiavaldus,

apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja erikaebus ning kirjalik vastus kohtule selgesti loetavas

masinakirjas formaadis A4. Seega tuleb hagiavalduse vormi osas lähtuda TsMS § 7 lg-s 6 sätestatust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 7 lg 6 eesmärki on kolleegium selgitanud oma 24. jaanuari

2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-04 (RT III 2005, 4, 42). Kolleegium leidis märgitud otsuses,

et selle normi põhiliseks eesmärgiks on teise protsessiosalise kaitse, sest protsessiosalisel ei ole

võimalik end kaitsta nõude või kaebuse vastu, mis ei ole talle arusaadav tehnilistel põhjustel. Lisaks

on kolleegium leidnud, et samuti on TsMS § 7 lg 6 eesmärk kohtusse pöörduja enda kaitse. Kui kohus

ei saa aru tema avaldusest selle loetamatuse tõttu, võivad avalduse esitanud isiku enda õigused jääda

kaitseta. Seega on selle sätte eesmärgiks korrektse kohtupidamise tagamine, milles on kaitstud

mõlema poole huvid seeläbi, et esitatud avaldus peab olema loetav ja arusaadav nii kohtule kui

pooltele. Kolleegium leiab, et TsMS § 7 lg 6 eesmärgi saab lugeda täidetuks ka juhul, kui käsitsi

kirjutatud ja kohtule esitatud hagiavaldus on selgesti loetav. R. Raudkepp on hagiavalduse esitanud

selgesti loetavas käsikirjas ning esitanud kohtule ka palve käsikirjalise hagiavalduse vastuvõtmiseks

ja tõendid, miks ta ei saa esitada hagiavaldust TsMS § 7 lg-s 6 sätestatud vormis.

9. Kohtud on ebaõigesti jätnud arvestamata TsMS §-des 147 ja 149 sätestatu. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 147 sätestab nõuded hagiavalduse vormile ja sisule ning § 149 sätestab avalduse

tagastamise alused. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 1 esitatakse hagiavaldus kohtule kirjalikult. Asjaolude

loetelu, mille esinemise tõttu on kohtul õigus keelduda määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja

see tagastada, on sätestatud ammendavalt TsMS § 149 lg 2 p-des 1-10. Selles loetelus ei ole

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusena käsikirjalise hagiavalduse esitamine.

Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 149 lg-s 4 on märgitud viitega sama seadustiku §-le 147 need

asjaolud, milliste olemasolul kohus nõuab puuduste kõrvaldamist, ja kohtu nõudmiste täitmata

jätmisel, tagastab kohus avalduse määrusega. Nii nagu TsMS § 149 lõige 2 ei näe ka sama paragrahvi

lõige 4 ette võimalust tagastada avaldust masinakirja vorminõude rikkumise tõttu. Seega on

ringkonnakohus oluliselt rikkunud protsessiõigusenormi, kui ta leidis, et hagiavalduse vorminõude

rikkumine on hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise aluseks ja kohus võib selle avaldajale

tagastada.

10. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et Tallinna Linnakohus ei tagastanud hagiavaldust TsMS

§ 7 lg-s 6 sätestatud vorminõuete täitmata jätmise tõttu. 29. detsembri 2004. a määruses märkis

linnakohus, et kohtule on endiselt arusaamatu, mida avaldaja soovib. Kohus täpsustas: "Kuivõrd

avaldaja ei soovinudki avaldust täpsustada, ei oma tähendust avaldaja viide, et tal jäi kohtu nõude

täitmiseks vähe aega. Tähtaja pikendamist avaldaja ei ole taotlenud. Kuivõrd nõue ei ole selge, ei saa

määrata ka tasumisele kuuluva riigilõivu suurust ning otsustada sellises suuruses riigilõivu tasumisest

vabastamist." Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada erikaebus sisuliselt.

A. Kull, L. Laarmaa, T. Tampuu