3-3-1-14-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-14-05

Määruse kuupäev

20. aprill 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Meelis Goldbergi kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse

Jõhvi büroo 11. juuni 2004. a juhtimisõiguse peatamise otsuse

nr 5143 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 28. detsembri 2004. a otsus haldusasjas

nr 2-3-244/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Meelis Goldbergi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Peatada Meelis Goldbergi kassatsioonkaebuse menetlemine kuni Riigikohtu üldkogu otsuse

jõustumiseni haldusasjas nr 3-3-1-1-05.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Jõhvi büroo 11. juuni 2004. a juhtimisõiguse peatamise

otsusega nr 5143 peatati Liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks Meelis Goldbergi

mootorsõiduki juhtimisõigus.

2. M. Goldberg esitas kaebuse Jõhvi Halduskohtule, milles taotles ARK Jõhvi büroo eelnimetatud

otsuse tühistamist ja juhiloa tagastamist kaebuse lahendamise ajaks. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et

juhtimisõiguse peatamine LS §-s 413 sätestatud korras on tõlgendatav karistusena, kuid

Karistusseadustik ei näe ette väärteo eest lisakaristuse - juhtimisõiguse peatamise - võimalust ja et ka

haldussanktsioonide kohaldamise tuleb arvestada ne bis id idem reeglit.

3. Jõhvi Halduskohus rahuldas 12. juuli 2004. a määrusega asjas nr 3-150/2004 M. Goldbergi

kaebuses sisalduva taotluse peatada juhtimisõiguse peatamise otsus kuni kohtulahendi jõustumiseni ja

rahuldas 26. juuli 2004. a otsusega samas asjas ka kaebuse, tühistades vaidlustatud juhtimisõiguse

peatamise otsuse lisaks kaebuses toodud motiividele ka põhjusel, et ARK Jõhvi büroo otsuse nr 5143

tegemise ajal oli M. Goldbergil ainult kaks kehtivat Liiklusseaduse nõuete rikkumist, mis said olla

juhtimisõiguse peatamise aluseks.

4. ARK esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, taotledes esimese astme kohtu otsuse

tühistamist. Kaebuse kohaselt jäi Jõhvi Halduskohtu otsusest selgusetuks, millistele tõenditele

tuginedes leidis kohus, et M. Goldbergi on halduskorras rohkem kui ühe korra karistatud.

M. Goldbergile on määratud väärteomenetluses karistus, kuid tema suhtes ei ole kohaldatud ühtki

halduskaristust, vaid ainult seadusest tulenevat haldussundi.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2004. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas Jõhvi

Halduskohtu kaevatud otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis M. Goldbergi kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-te 1, 4 ja 8 alusel kujutab endast

riiklikku sunnivahendit, mille kohaldamisel tuleb arvestada Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatuga, mille

kohaselt on küll keelatud asja teistkordne menetlemine ja karistamine iseseisvas menetluses, kuid

mitte põhi- ja lisakaristuse kohaldamine. Juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 4 alusel ei ole

käsitatav isiku teistkordse karistamisena, kuna peatamisel ei tuvastata iseseisvalt rikkumiste

asjaolusid, vaid peatamise aluseks on jõustunud väärteomenetluse otsus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. M. Goldberg palub kassatsioonkaebuses Tartu Ringkonnakohtu otsus tühistada, leides, et 1) LS

§ 413 lg 4 ei anna otsuse tegijale kaalutlusõigust ei valiku- ega otsustusdiskretsiooniks. Väärteoasjas

lõpeb menetlus karistusotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumisega. Juhtimisõiguse

peatamise menetlus algab pärast väärteoasjas tehtud otsuse jõustumist. Asjaolu, et väärteomenetlus ja

juhtimisõiguse peatamise menetlus on seotud ja teineteisele järgnevad, ei anna alust lugeda neid

üheks menetluseks; 2) liikluskorda rikkunud isikul ei ole võimalik esitada väiteid juhtimisõiguse

peatamise või selle kestuse vastu, kuna Liiklusseadus ei näe ette asja menetleva haldusorgani

kohustust tagada menetluses isikule õigust olla ära kuulatud; 3) juhtimisõiguse peatamise praegu

kehtiv regulatsioon on Põhiseadusega abstraktselt vastuolus selle karistuse proportsionaalsuse ja

võrdsuspõhiõiguse osas ning nõuetekohase menetluse puudumise tõttu.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu halduskolleegium andis 3. märtsil 2005 haldusasja nr 3-3-1-1-05 läbivaatamise

Riigikohtu üldkogule. Nimetatud haldusasja läbivaatamisel tekkis Riigikohtu halduskolleegiumil

kahtlus, kas Liiklusseaduses §-s 413 sätestatud karistus - juhtimisõiguse peatamine - koostoimes

kaalutlusõiguse puudumisega võimaldab tagada selle karistuse ja karistuste kogumi (põhikaristuseks

oleva rahatrahvi ning olemusliku lisakaristusena toimiva juhtimisõiguse peatamise)

proportsionaalsuse. Kolleegium leidis, et tuleb anda hinnang, kas Liiklusseaduses sätestatud korras

juhtimisõiguse peatamisel on tagatud mõlema karistuse proportsionaalsuse kaalumine nii eraldi kui

nende kogumis.

Nimetatud haldusasjas asus kolleegium ka seisukohale, et juhtimisõiguse peatamise menetluse

regulatsioon ei vasta Haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse põhinõuetele ning

puudub kooskõla isiku põhiõigusega - õigusega heale haldusele, mille üheks olulisemaks

koostisosaks on õigus olla ära kuulatud. Asjas jäi ka selgusetuks, millistel kaalutlustel on isiku

menetlusõigusi piiratud.

Halduskolleegium leidis, et asi nr 3-3-1-1-05 tuleb HKMS § 70 lg 11 alusel anda läbivaatamiseks

Riigikohtu üldkogule.

8. HKMS § 22 lg 2 p 4 kohaselt peatab halduskohus menetluse Riigikohtu menetluses oleva

põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni, kui see

võib mõjutada haldusasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.

Käesolevas haldusasjas on sarnaselt Riigikohtu üldkogule läbivaatamiseks antud haldusasjaga nr 3-3-

1-1-05 vaidlus Liiklusseaduse § 413 kohaldamise üle samadel motiividel.

9. Eeltoodu tõttu peatab halduskolleegium käesolevas asjas menetluse kuni kohtuotsuse jõustumiseni

haldusasjas nr 3-3-1-1-05.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld