3-2-3-3-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-3-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus xxxxxx xxxxx (xxxxx) teovõimetuks

tunnistamiseks ja eestkostja määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsus asjas nr 2/4/243-

3635/00

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

xxxxxx xxxxx avaldus kohtuvigade parandamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

14. märts 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsus ja

saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond esitas Tallinna linna nimel

kohtule avalduse, milles palus tunnistada teovõimetuks xxxxxx xxxxx ja määrata tema eestkostjaks

Tallinna linn. Avalduse kohaselt on x. xxxxx üksi elav vanur, kellel puuduvad lähedased. x. xxxxx ei

ava ust ega reageeri kirjalikele kutsetele sotsiaalhoolekande osakonda ilmumiseks. Tallinna

Linnakohtu menetluses on tsiviilasi, milles x. xxxxx on kostjaks ja ta ei ole selle menetluse raames

kordagi kohtusse ilmunud ja hoiab ka kõrvale tema esindajaks määratud advokaadiga kohtumisest.

2. Tallinna Linnakohus leidis, et Tallinna linna avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus

määras eelmenetluses ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Ekspertiisiaktist nähtub, et

uuritav põeb kroonilist vaimuhaigust püsikujulise paranoidse skisofreenia näol. Oma psüühilise

seisundi poolest ei ole x. xxxxx kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega neid

juhtima. Oma psüühilise seisundi tõttu ei saa ta osa võtta kohtuistungist.

Kohus jättis määramata TsMS § 260 lg-s 5 ettenähtud tehingud, kuna x. xxxxx ei ole suuteline

iseseisvalt tehinguid tegema.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse x. xxxxx, kes palus

linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse põhjenduste

kohaselt ei kaasatud x. xxxxxx protsessi, millega rikuti TsMS § 249 lg-t 2.

Kohus on esitanud eksperdile küsimuse, kas uuritava tervis võimaldab tal osa võtta kohtuistungist,

kuid seejärel lähtunud vaid ekspertiisi järeldusest, et x. xxxxx ei saa oma psüühilise seisundi tõttu osa

võtta kohtuistungist. See puudutab ainult x. xxxxx enda võimalikku tervislikku seisundit, kuid ei anna

alust jätta tema huvid täiesti kaitseta. x. xxxxxx ei olnud esindajat, samuti ei olnud kohus määranud

talle esindajat riigi kulul, seega ei olnud tema huvid piisavalt kaitstud. Sellega on kohus rikkunud

TsMS § 259 lg-t 2.

Ebaõige on eestkostjaks määrata Tallinna linn. TsMS § 260 lg-s 2 sätestatu kohaselt märgitakse

kohtuotsuse resolutsioonis isik, kes eestkostjaks määratakse ja tema registrisse kantavad

isikuandmed. Linnal ei saa olla registrisse kantavaid isikuandmeid. Eestkostjaks tulnuks määrata

konkreetne füüsiline isik.

Kohus ei ole motiveerinud, miks x. xxxxx tuleb tunnistada teovõimetuks ja miks ta ei või iseseisvalt

tehinguid teha.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel

rahuldada. Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Õige on avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta x. xxxxx huvitatud isikuna asja kaasamata.

Toimikust ei nähtu, et x. xxxxxx või tema esindajale oleks saadetud Tallinna linna avaldus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku osavõtul.

Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende kaasamist

taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik

ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule teatada tema

kohta esitatud avaldusest.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse piiratud

teovõimega isik kohtuistungile, kui tema vaimne seisund seda võimaldab. Kolleegium on tsiviilasjas

nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362) väljendatud seisukohal, mille kohaselt on nimetatud sätte

eesmärk hagita menetluse eripära arvestades kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda tal

kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võib seetõttu halveneda. Seega peab kohus

eelmenetluses välja selgitama, kas isiku, kelle suhtes eestkostja määramist otsustakse, vaimne tervis

võimaldab tal kohtuistungist osa võtta ja ise oma huvisid kaitsta. Selleks peab kohus TsMS § 258 lg 1

alusel ekspertiisi määramisel esitama eksperdile ka küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil

osalema. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohus on eksperdile selle küsimuse esitanud ja

eksperdi arvamuse kohaselt ei ole x. xxxxx vaimse seisundi tõttu võimeline osa võtma kohtuistungist.

Iseenesest asjaolu, et ekspert on andnud arvamuse, et isik, kelle suhtes eestkostja määramist

taotletakse, ei ole võimeline kohtuistungil osalema, ei tähenda veel seda, et kohus ei peab nimetatud

isikut asjasse kaasama. Eksperdiarvamus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 kohaselt. TsMS § 95 järgi ei ole

ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Menetluses, mille juriidiliseks tagajärjeks on

isikuõiguste piiramine, peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, et saavutada isiku istungile

kutsumise või kutsumata jätmise osas veendumuse maksimaalne võimalik aste. Võimaluse korral

võib kohus isiku võime kohtuistungil osaleda välja selgitada, kohtudes isikuga eksperdi juuresolekul.

7. Samuti märgib kolleegium, et TsMS §-st 259 tulenevad kõrgendatud nõuded kohtu tegevuse

suhtes. Kohtul on nende nõuete täitmiseks mitmeid võimalusi. Kolleegium nõustub avaldajaga selles,

et kohtul on võimalik TsMS § 83 lg 3 analoogia alusel määrata isikule esindaja, eeldades, et vastasel

korral võivad jääda tema huvid kaitseta. Esindaja määratakse ainult juhul, kui isik ise ei ole endale

esindajat määranud. Kui isik on maksejõuetu, tuleb talle esindaja sama sätte kohaselt määrata riigi

kulul.

8. Samasugusele seisukohale on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud 13. novembri 2003. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-3-5-03 (RT III 2003, 35, 362), 30. oktoobri 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-

03 (RT III 2003, 33, 346), 16. novembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-2-04 (RT III 2004, 33,

348), 14. detsembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-3-04 (RT III 2005, 2, 10), 2. veebruari

2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-1-05 (RT III 2005, 5, 49) ja 7. veebruari 2005. a otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-3-2-05 (RT III 2005, 6, 57).

9. Kolleegium ei pea vajalikuks otsuses käsitleda avaldaja väiteid, mis ei ole seaduse kohaselt

kohtuvigade parandamise avalduse esitamise aluseks.

A. Kull, J. Luik, T. Tampuu