3-1-1-18-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-18-05

Otsuse kuupäev

6. aprill 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

I. Z. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a kohtuotsus

väärteoasjas nr 4-1649/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a kohtuotsus I. Z. väärteoasjas liiklusseaduse

§ 7419 järgi ja saata väärteoasi Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. Z.-le koostati 5. augustil 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta juhtis alkoholijoobes olles 22. mail

2004. a kell 23.25 Tallinnas S. ja K. tänavate ristmikul sõiduautot Volkswagen Passat. Põhja

Politseiprefektuuri 26. augusti 2004. a otsusega karistati teda selle rikkumise eest LS § 7419 järgi 150

trahviühiku (9000 krooni) suuruse rahatrahviga.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes

otsuse tühistamist.

Kaebuses selgitati, et 22. mail 2004. a kell 23.25 sõitis menetlusaluse isiku juhitud Volkswagen Passatile

küljelt sisse teine sõiduauto, mille juht rikkus liikluseeskirju, sõites läbi liiklusmärgi "sissesõit keelatud" alt.

Kokkupõrke tagajärjel rullus menetlusaluse isiku auto üle katuse. Kohalesaabunud kiirabibrigaad teostas

menetlusaluse isiku meditsiinilise vaatluse, mille käigus tuvastati ka, et tal puuduvad nii alkoholi- kui

narkojoobe tunnused. Samas manustati I. Z.-le etanooli sisaldavaid meditsiinilisi preparaate (Valocordin-

Diazepam, sisaldab 96-protsendilist etanooli). Menetlusalune isik toimetati haiglasse, kus teostati taas

meditsiiniline vaatlus ning muuhulgas võeti vereanalüüs joobeseisundi tuvastamiseks. Vereanalüüsi

tulemusest, mille kohaselt olevat tema veres olnud 0,60 promilli alkoholi, informeeriti menetlusalust isikut

alles siis, kui ta teises väärteoasjas tunnistajana politseisse kutsuti. Siis koostati ka väärteoprotokoll.

Kaebaja leidis, et väärteoasjas puudub Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kehtestatud

"Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise

korras" (edaspidi Joobeseisundi tuvastamise kord) nõutav joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt.

Lisaks märgiti, et haiglast väljastatud tõendis alkoholisisalduse analüüsi kohta on tehtud parandus katseklaasi

numbri osas, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas katseklaas verega kuulus menetlusalusele isikule.

Pealegi ei nähtu dokumendist, et mõõtevahend, millega mõõdeti vere alkoholisisaldust, oleks olnud

taadeldud.

Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et vere alkoholisisaldus ei ole tõendatud.

3. Tallinna Linnakohtu 6. detsembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohus leidis, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Joobeseisundi tuvastamise korra

§ 10 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kohaks olla haigla ning bioloogiliste

vedelike uurimine võib toimuda sama tervishoiuasutuse pädevas laboratooriumis. I. Z. viidi õnnetuskohalt

Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, mida tõendab 22. mai 2004. a kiirabikaart. Selle haigla laboratooriumis tehti

I. Z. vere analüüs ning tuvastati 0,60-promilline alkoholisisaldus. Kohus leidis, et SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Laboratooriumi 23. mail 2004. a väljastatud dokument vastab Joobeseisundi tuvastamise

korra §-s 13 esitatud nõuetele ja luges sellega tuvastatuks, et I. Z. juhtis mootorsõidukit 22. mail 2004. a

kella 23.25 ajal alkoholijoobes.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni I. Z. kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder, kes palub Tallinna

Linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi linnakohtule uueks arutamiseks.

Kassatsioonis leitakse, et kohus on rikkunud VTMS § 110 nõudeid, s.o kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt

põhjendatud. Nimelt ei nähtu otsusest, millistele kohtuistungil uuritud tõenditele on otsus rajatud ning

seetõttu puudub ka tõendite asjakohane analüüs. Kohtuotsuses ei ole üldse käsitletud vereanalüüsi saatekirjal

olnud registreerimisnumbris tehtud paranduse, mis seab kahtluse alla, kas tegemist oli I. Z. vereprooviga,

küsimust. Kokkuvõttes leidis kassaator, et I. Z. joobeseisund 22. mail 2004. a kell 23.25 ei ole tõendatud ja

menetlus tuleb lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Riigikohtu istungil toetas kassaator kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ja palus linnakohtu otsuse

tühistada.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kõnealuses väärteoasjas olid tõenditeks menetlusaluse isiku ütlused selle kohta, et ta ei ole alkoholi

tarvitanud, kiirabikaart, millest nähtuvalt menetlusalusel isikul alkoholijoovet ei tuvastatud, haigla teade selle

kohta, et menetlusalusele isikule manustati alkoholi sisaldavat preparaati, ning haigla labori saatekiri, mille

kohaselt tuvastati veres 0,60-promilline alkoholisisaldus. Nende tõendite hindamisel tuli linnakohtul jõuda

veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises.

Tõendite hindamise asemel nende kogumis on linnakohus käsitlenud vaid haigla labori saatekirja ning sedagi

ebapiisavalt. Otsuses puudub igasugune hinnang selle tõendi usaldusväärsusele, arvestades asjaolu, et selle

numbrit on muudetud. Kohus ei ole hinnanud menetlusaluse isiku joobe tuvastamise vastavust Joobeseisundi

tuvastamise korra §-le 18, mis reguleerib joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist vältimatu arstiabi

osutamise käigus. Täielikult on jäetud käsitlemata nii menetlusaluse isiku ütlused kui ka kiirabikaardile

kantud andmed, samuti vastuolu nende tõendite ja vereanalüüsi tulemuse vahel. Ka on kohus jätnud

lahendamata küsimuse sellest, kas ja millistel tingimustel võis manustatud alkoholisisaldusega preparaat

mõjutada alkoholisisaldust veres.

6. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 lasus linnakohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Seetõttu pidi kohus kaebuse lahendamiseks selgitama välja VTMS §-s 133 loetletud

küsimused ning kohtuvälise menetleja karistamisotsuse jõussejätmiseks tõendatud asjaoludele tuginedes

argumenteerima, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ja kas

selle väärteo on toime pannud menetlusalune isik.

Linnakohus on käesoleva otsuse punktist 5 nähtuvalt eiranud VTMS § 123 lg 2 ja § 133 nõudeid ning see on

kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et nende nõuete

rikkumine, kui see toob kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, on väärteomenetlusõiguse

oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses, mis tulenevalt VTMS § 175 p-st 2 on aluseks kohtuotsuse

kassatsiooni korras tühistamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-

19-04, RT III 2004, 11, 134; nr 3-1-1-49-04, RT III 2004, 17, 207).

Samuti ei ole kohus tõendite hindamata jätmist põhistanud. Tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumist

ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmist loeb Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks

väärteomenetlusõiguse rikkumiseks VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

lahend väärteoasjas nr 3-1-1-105-03, RT III 2003, 30, 310).

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium

linnakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.

Hannes Kiris

Lea Kivi

Peeter Vaher