3-1-1-15-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-15-05

Otsuse kuupäev

31. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

A. B. väärteoasi Liiklusseaduse 741 lg 1 ja

§ 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Narva Linnakohtu 3. detsembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4/106-04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

2. märts 2005. a

Istungil osalenud isikud

A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban

Resolutsioon

1. Kassatsioon rahuldada.

2. Tühistada Narva Linnakohtu 3. detsembri 2004. a otsus A. B. väärteoasjas Liiklusseaduse 741 lg 1 ja

§ 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus.

3. Hüvitada A. B.-le kaitsjale makstud tasu 590 krooni riigieelarvest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. B.-le koostati 4. juulil 2004. a kiirmenetluse otsus selle kohta, et ta samal päeval kell 22.05 juhtis

Tallinn-Narva maanteel sõiduautot Volkswagen Passat vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omamata

ning ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, sõites liiklusmärgi nr 351 mõjupiirkonnas

kiirusega 97+/-3 km/h. Sellega rikkus A. B. Liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 126 p 3 nõudeid, mille eest näevad

ette vastutuse Liiklusseaduse (LS) § 741 lg 1 ja § 7422 lg 2. A. B. karistati kiirmenetluse otsusega 100

trahviühiku (6000 krooni) suuruse rahatrahviga.

Kiirmenetluses andis menetlusalune isik ütlusi, mille kohaselt ta sõitis märgi nr 351 mõjualas 97 km/h ja

ületas seega kiirust 27 km/h. Tal oli piiratud juhtimisõigus, kuid ta ei teadnud, et tema kõrval peab olema

lapsevanem või notariaalse volitusega eestkostja, kellel oleks vähemalt kaheaastane B-kategooria juhistaaþ.

A. B. kõrval istus tema isa sõber, kellel oli olemas vajalik juhistaaþ, kuid puudus notariaalselt kinnitatud

volitus.

2. Menetlusalune isik esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, milles taotles otsuse

osalist tühistamist ning menetluse lõpetamist LS § 741 lg 1 järgi väärteotunnuste puudumise tõttu ja LS

§ 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud teo ümberkvalifitseerimist sama paragrahvi esimese lõike järgi.

Kaebuse kohaselt ületas A. B. küll lubatud kiirust, kuid ei sõitnud seejuures kiirusega 97 km/h, vaid üksnes

80 km/h. Kiiremini ei saanudki sõita, kuna ees sõitis umbes samasuguse kiirusega sõiduauto, millest ei olnud

võimalik mööduda. Kui A. B. üritas radarinäitu vaidlustada, lubati ta panna arestimajja ning viia auto

tasulisse parklasse. Ähvarduse tõttu loobus menetlusalune isik vaidlusest.

Seoses sõiduauto väidetavalt juhtimisõiguseta juhtimisega märgib A. B., et liiklusseaduse kohaselt võib

piiratud juhtimisõigusega isik juhtida mootorsõidukit, kui sõidukis on vähemalt kaheaastase juhistaaþiga isik.

Sama nõue on kirjas piiratud juhtimisõiguse andva juhiloa pöördel. Kummastki ei nähtu, et vastav volikiri

peaks olema notariaalne. 4. juulil 2004. a oli A. B. kaassõitjaks tema isa sõber A. M., kellel oli olemas A. B.

isa kirjalik volitus (lisatud kaebusele), kuid selle vastu huvi ei tuntud.

3. Narva Linnakohtu 3. detsembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

kiirmenetluse otsus muutmata.

Kohus leidis, et A. M. ei olnud kontrollimise hetkel A. B. isa volitust, mistõttu ta seda ka ei esitanud. Seda

kinnitavad A. B. kiirmenetluses antud ütlused, et volitus puudub. Tunnistajate B. B. ja A. M. ütlused jättis

kohus tähelepanuta, kuna need olid vastuolus muude tõenditega. Pealegi, märkis kohus, ei vasta kirjalik

volitus, mille kaebaja koos kaebusega esitas, LS § 18 nõuetele.

Kohus leidis, et A. B. teod on kvalifitseeritud õigesti, karistus on mõistetud vastavalt karistuse mõistmise

alustele ning väärteomenetluse norme rikutud ei ole.

4. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. B. kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub

linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada.

Kassatsiooni kohaselt on kohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et A. B.-l ei

olnud nõuetekohaselt vormistatud volikirja. LS § 18 sätestab nõuded sõiduki kasutamise volikirjale ning ei

ole kohaldatav kõnealuses olukorras. Tulenevalt LS § 17 lg 1, mille kohaselt peavad juhil olema kaasas

juhiluba ja muu juhtimisõigust tõendav dokument, peab küll volitus olema kirjalik, kuid piisab lihtkirjalikust

vormist. A. M. oli lihtkirjalik volitus olemas, kuid kuna seda ei küsitud, ta seda ei esitanud.

Ühtlasi leiti kassatsioonis, et oluliselt on rikutud väärteomenetlusõigust. Vastavalt VTMS § 55 lg 3 p-le 1 ei

või kiirmenetlust kohaldada, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. A. B. oli 4. juulil 2004. a

seitsmeteistaastane, seega oleks tema suhtes tulnud kohaldada üldmenetlust. Üldmenetluses tuleb koostada

väärteoprotokoll ning selle puudumine kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt olulist menetlusõiguse

rikkumist. Kuna väärteomenetluse seadustik ei võimalda väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagasi saata,

ei saa seda viga parandada ja menetlus tuleb lõpetada (Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-109-03).

Lisaks märgitakse, et menetlusõigust rikkus ka kohus, kes on ilma seda sisuliselt motiveerimata leidnud, et

kohtuväline menetleja on tegutsenud nõuetekohaselt.

Riigikohtu istungil toetas menetlusaluse isiku kaitsja kassatsioonis esitatud taotlusi ja argumente. Ühtlasi

taotles kassaator, et menetlusalusele isikule hüvitataks VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud tasu

riigieelarvest.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 3 p 1 kohaselt ei või kiirmenetlust kohaldada ja tuleb alustada

üldmenetlust juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. A. B. on sündinud 8. septembril 1986. a.

Kiirmenetluse otsuse tegemise ajal 4. juulil 2004. a oli ta 17-aastane. Seega oleks tulnud väärteoasjas

kohaldada üldmenetlust ja koostada väärteoprotokoll. Väärteoprotokolli puudumine kuulub VTMS § 150 lg-

s 1 loetletud menetlusõiguse oluliste rikkumiste hulka, mis sama seadustiku § 175 p 2 kohaselt on

väärteoasjas tehtud otsuse tühistamise alus. Kõnealust rikkumist ei ole kohtumenetluses võimalik

kõrvaldada, mistõttu tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-109-03; RT III 2003, 30, 313).

6. Kriminaalkolleegium peab lisaks vajalikuks märkida, et LS § 23 lg 2 ei nõua notariaalset volikirja. Küll on

aga hoolimata sellest, et LS § 23 lg 2 ei kehtesta volitusele otsesõnu mingisuguseid vorminõudeid, tulenevalt

LS § 23 lg-test 1 ja 2 koosmõjus LE § 70 p-ga 1 siiski vajalik volituse kirjalik vorm. Kõnealune volikiri tuleb

esitada koos piiratud juhtimisõigusega juhiloaga liiklusjärelevalve teostajale võimaldamaks isiku

juhtimisõiguse olemasolu kontrollimist.

7. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 174 p-le 4 ja § 175 p-le 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Narva Linnakohtu 3. detsembri 2004. a otsuse ja lõpetab väärteoasjas menetluse VTMS

§ 29 lg 1 p 1 alusel. Sellest tulenevalt hüvitatakse riigieelarvest A. B.-le VTMS § 23 alusel kaitsjale makstud

tasu 590 krooni.

Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Lea Kivi