3-1-1-9-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-9-05

Otsuse kuupäev

23. märts 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

AS R väärteoasi Kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 662 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-1830/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

23. veebruar 2005. a

Istungil osalenud isikud

AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt ja Tallinna

Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei esindaja

Leo Glückmann

Resolutsioon

1. Rahuldada kassatsioon.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsus AS R väärteoasjas KOKS § 662 lg 2

järgi.

3. Lõpetada väärteoasja menetlus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei 1. oktoobri 2004. a kiirmenetluse

otsusega karistati AS R-d Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 lg 2 järgi 5000 krooni

suuruse rahatrahviga. Rikkumine seisnes selles, et menetlusalune isik ei täitnud kohustust hoida korras oma

krunti (H x) ja ei rakendanud meetmeid selle risustamise vältimiseks. Sellega rikkus AS R Tallinna linna

heakorraeeskirja p 12.7.

2. AS R esitas kiirmenetluse otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja

väärteoasja menetluse lõpetamist.

Kaebuses selgitati, et H x asuvas elamus elavad kaks sundüürnikku, kellele aga AS R nn

kommunaalteenuseid ei osuta ega vahenda. Sellest tulenevalt on üürnikel endil kohustus vajalikud teenused

tellida. AS R Põhja piirkonna hooldusjuht T.S., kelle tööülesannete hulka kuulub muuhulgas ka tegelemine

üürnikega, on korduvalt keelanud prügi hoovile ja kuuridesse ladustada, kuid see ei ole tulemusi andnud.

Seega on AS R teinud kõik endast oleneva, vältimaks raudtee kaitsevööndis asuva hoone ümbruse

risustamist, ega ole ehitise omanikuna rikkunud kohustust hoida korras oma krunti ja selle piirdeaeda ning

rakendada meetmeid talle kuuluva krundi risustamise vältimiseks.

Lisaks väideti, et kohtuväline menetleja ei ole tundnud huvi selle vastu, kas AS R on üldse H x ja seda

ümbritseva krundi omanik. H x asuvale hoonele ei ole välja mõõdetud krunti, mistõttu puudub ala, mille

ulatuses Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.7 nõuded kehtivad.

Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja ei ole üritanudki välja selgitada väärteokoosseisu subjektiivseid

tunnuseid, mida tuvastamata ei või aga isikut karistada. Juriidiline isik vastutab KarS § 14 lg 1 kohaselt oma

organi või juhtivtöötaja teo eest, mis on toime pandud juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul ei ole välja

selgitatud kumbagi tunnust, mille alusel saaks omistada teo juriidilisele isikule. Jättes tuvastamata füüsilise

isiku, kelle tegu AS-le R omistada, ei saanud välja selgitada ka teo õigusvastasust ja süülisust. Sellega rikuti

VTMS § 55 lg-t 5 ning VTMS § 108

p-te 3 ja 4.

Lõpuks leitakse, et rikuti menetlustähtaega. Vastavalt VTMS § 2 kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMK § 111 lg 1 kohaselt peab eeluurimine

olema lõpule viidud hiljemalt kahe kuu jooksul. Esimese menetlustoimingu tegemise päevaks

oli 13. juuli 2004. a ja seega oleks tulnud teha otsus hiljemalt 13. septembril 2004. a, tehti aga alles

1. oktoobril 2004. a.

3. Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsusega jäeti AS R kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus

muutmata.

Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Väärteoasjas kogutud tõenditest selgub, et H x asuv krunt kuulub AS R-

le, kes peab seal tagama heakorra vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega 77

kinnitatud Tallinna linna heakorraeeskirja p-le 12.7. See tähendab, et menetlusalune isik on kohustatud

hoidma korras oma krundi ja rakendama meetmeid talle kuuluva krundi reostamise ja risustamise

vältimiseks. Kaebaja nõutavaid meetmeid ei rakendanud. Olles teadlik, kes risustasid H x ümbrust, ei

teatanud AS R õiguskaitseorganitele toimepandud rikkumisest, mis oleks välistanud kaebaja karistamise.

Abinõud risustamise vältimiseks võeti tarvitusele alles peale kiirmenetluse otsuse tegemist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni AS R kaitsja vandeadvokaadi abi Priit Lätt, kes palub

tühistada Tallinna Linnakohtu 18. novembri 2004. a otsuse ja lõpetada väärteoasjas menetluse

väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kassatsiooni kohaselt on Tallinna Linnakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust - KarS § 14 lg-t 1.

Selle sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on pandud toime tema

organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Tegemist on koosseisu imperatiivse elemendiga, mida

peab põhistama ja tõendama. Kohtuvälise menetleja ega Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu, kes AS R

juhtivtöötajatest või milline organ on teo toime pannud. Kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse

käigus tuvastanud Tallinna linna heakorraeeskirja p 12.7 rikkumist ühegi füüsilise isiku käitumises. Ka ei ole

tuvastatud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides. Kassaator leiab, et viimasest nõudest

tulenevalt vastutab juriidiline isik üksnes teo eest, mis on toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või

sellega seotud valdkonnas. Veelgi enam, väljendit "huvides" tuleks mõista juriidilise isiku rikastumisena,

teatava varalise kasu saamisena. Kõnealusel juhul aga midagi sellist ei toimunud.

Kuna välja ei ole selgitatud, kas teo pani toime AS R organ või juhtivtöötaja, ei ole olnud võimalik välja

selgitada väärteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid ega seda, kas tegu on pandud toime õigusvastaselt ja

süüliselt.

Lisaks eelnevale märgib kassaator, et heakorraeeskirja p 12.7 paneb omanikule kohustuse hoida korras oma

krunti. Planeerimisseaduse § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu

koostamise kohustusega alal. H x kinnistul asuv ehitis on aga õigusliku aluseta püstitatud ja sellele ei ole

tehtud maaeraldust. Kuna ehitise krunti ei ole käesoleval juhul kindlaks määratud, on võimatu piiritleda

maaala, mille piires on omanik kohustatud selle heakorra tagama. Ühtlasi kordab kassaator, et AS R on

teinud kõik endast oleneva, vältimaks raudtee infrastruktuuri kaitsevööndis asuva hoone elanike poolt hoone

ümbruse risustamist. Selles kontekstis jääb kassaatorile arusaamatuks linnakohtu seisukoht, et aktsiaseltsi

karistamise oleks välistanud toimepandud rikkumisest õiguskaitseorganite teavitamine.

Peale materiaalõiguse ebaõige kohaldamise on väärteo kohtuvälisel menetlemisel rikutud oluliselt

väärteomenetlusõigust. Nimelt on käsitletava asja lahendamisel rikutud AS R kaitseõigust, kuna

karistusotsus põhineb ebakonkreetsel etteheitel.

Samuti on menetlusõigust oluliselt rikutud sellega, et kohtutoimikus oleval kiirmenetluse otsusel puuduvad

AS R seadusliku esindaja allkirjad nii selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi, kui ka selle kohta, et ta

nõustub kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses puudub märge tõendite kohta, mis kinnitaks AS R süüd.

Menetlusalusele isikule ei ole võimaldatud anda kiirmenetluses ütlusi. Menetlusaluse isiku

ülekuulamisprotokoll sisaldab AS R töötaja T.S. ütlusi ning tema on andnud ka allkirjad õiguste tutvustamise

ja kiirmenetlusega nõustumise kohta, kuid tegemist ei ole seadusliku, vaid volitatud esindajaga. Eelnevast

nähtuvalt ei ole täidetud VTMS § 55 lg-s 1 sätestatud nõuded ja seetõttu ei oleks kohtuväline menetleja

tohtinud kohaldada kiirmenetlust vaid oleks pidanud kohaldama üldmenetlust.

Lõpuks leiab kassaator, et Tallinna Linnakohus ei ole välja selgitanud VTMS §-s 133 loetletud küsimusi,

jättes argumenteerimata, miks ta leiab, et väärtegu on toime pandud, et see on õigesti kvalifitseeritud ning et

selle on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Ühtlasi ei ole kohus vastanud kaebuses

esitatud seisukohale, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS § 55 lg 5 nõudeid.

5. Tallinna Linnavalitsuse Tuletõrje- ja Päästeameti Munitsipaalpolitsei esitas kassatsioonile vastuse, milles

palutakse jätta kaebus kui põhjendamatu rahuldamata.

Kohtuväline menetleja kohaldas väärteoasjas kiirmenetlust, kuna talle olid väärteo toimepanemise asjaolud

selged. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused tutvustati AS R volitatud esindajale, kes andis selle kohta

ka allkirja. Ka on volitatud esindaja nõustunud kiirmenetlusega ja andnud menetlusaluse isiku nimel ütlusi.

Väärteomenetluse seadustiku § 108 p-des 3 ja 4 sätestatud küsimused on välja selgitanud nii kohtuväline

menetleja kui kohus. Väärteoasja menetlemisel on tuvastatud AS R juhatuse liikme K.S.i tegevusetus

hooletuse vormis, kuna viimane ei korraldanud juriidilise isiku tööd selliselt, et oleks võimalik teostada

kontrolli firmas töötavate vastutavate isikute tegevuse üle (keskastme juht T.S. pidi jälgima heakorra nõuete

täitmist nimetatud krundil, mida ta aga ei teinud, kuna käis kohal aasta tagasi) ja ei loonud tegutsemise

mehhanismi, mis kindlustaks AS R poolt seadustega ja eeskirjadega kehtestatud normide täitmist. Nimetatud

puudused töökorralduses on tõestatud väärteo olemusega - seda, et meetmeid ei ole tarvitusele võetud, näitab

asjaolu, et krunt oli risustatud.

AS R-le inkrimineeritud tegu on õigusvastane, sest see vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule.

Süüteokoosseisu subjektiivne tunnus on ettevaatamatus hooletuse näol ning süüteokoosseisu objektiivseks

tunnuseks tegevusetus. Juriidiline isik on kõnealuse väärteo subjekt, sest väärteo pani toime juriidilise isiku

juhatuse liige. Rikkumine on pandud toime juriidilise isiku huvides, kuna tegevusetus võimaldas kokku

hoida rahalisi vahendeid heakorratööde teostamisel. Nõuet, et karistatav tegu peab olema toime pandud

juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas, ei saa laiendada kõnealusele

väärteokoosseisule. Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil peavad korra tagama võR-dselt nii

füüsilisest kui juriidilisest isikust omanikud.

Väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et juriidilise isiku väärteoasjas tuleks kiirmenetluse otsusesse

märkida juriidilise isiku huvides rikkumise toime pannud organ või juhtivtöötaja. Igatahes ei sisalda sellist

nõuet VTMS § 57 lg 1, mis sätestab kiirmenetluse otsusesse kantavad andmed.

6. Riigikohtu istungil toetasid kassatsioonimenetluse pooled kirjalikult esitatud taotlusi ja argumente.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtuväline menetleja ja linnakohus on ebaõigesti

kohaldanud materiaalõigust ning ühtlasi rikkunud menetlusõigust, karistades juriidilist isikut AS R,

selgitamata välja äriühingu huvides rikkumise toime pannud juhtivtöötajat või organit. Vastav nõue tuleneb

KarS § 14 lg-st 1 ja on põhjendatav sellega, et juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu (vt

ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 p 11 - RT

III 2004, 24, 263) ning just organid ja juhtivtöötajad on pädevad vastu võtma juhtimisotsustusi ja seeläbi

suunama juriidilise isiku tahet. Jättes juriidilise isiku karistamisel välja selgitamata tema huvides tegutsenud

juhtivtöötaja või organi, rikkus kohtuväline menetleja ka VTMS § 55 lg 5 ja § 108 p 3 ja linnakohus VTMS

§ 133 p 3.

8. Kassatsioonile esitatud vastuses väidab kohtuväline menetleja, et AS R huvides teo toime pannud isikuks

on aktsiaseltsi juhatuse liige K.S.. Samas ei nähtu see väärteoasja materjalidest. Kuna AS R-le heidetakse

ette tegevusetust, oleks pidanud kiirmenetluse otsuses ja Tallinna Linnakohtu otsuses kajastuma see, millest

tulenevalt otsuse tegija leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel juhatuse liikmel ja milline oli nõutav

tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis.

Kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuna KarS § 14 lg 1 nimetab lisaks juriidilise

isiku organile eraldi ka juhtivtöötajat, ei pea isikuks, kes juriidilise isiku huvides tegutses või tegutsemata

jättis, olema tingimata tema organ (üldkoosolek, nõukogu, juhatus) või selle liige, vaid ka muu juhtivtöötaja.

On ilmne, et suurettevõtete puhul ei tegele tippjuhid kõigi igapäevategevuses tõusetuvate küsimustega, vaid

konkreetsetes valdkondades delegeeritakse vastutus edasi. Sellest tulenevalt võib juhtivtöötajateks lugeda ka

keskastme juhte, kellel konkreetses valdkonnas on õigus teha iseseisvaid otsustusi ja sellega suunata

juriidilise isiku tahet (vt p 7).

9. Sellest tulenevalt, et välja ei ole selgitatud, milline juhtivtöötaja või organ ja miks teo toime pani, ei ole

võimalik hinnata ka seda, kas tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Kriminaalkolleegium ei nõustu

aga kassaatoriga selles, et juriidilise isiku huvides toimepandud teona saab käsitada ainult sellist tegu, mis on

toime pandud juriidilise isiku tegevussfääris või sellega seotud valdkonnas, kusjuures väljendit "huvides"

tuleks mõista juriidilise isiku rikastumisena. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides,

väljendub juriidilise isiku ja teo vaheline side. See tuleneb asjaolust, et juriidilise isikuga ei ole seotud

juriidilise isiku juhtivtöötajate või organi liikmete kogu tegevus, vaid ainult osa sellest. On ilmne, et teod,

mis on toime pandud juhtivtöötaja või organi liikme(-te) enda huvides, ei ole omistatavad juriidilisele isikule.

Samas võivad juriidilise isiku huvid olla kahtlemata laiemad kui üksnes varalise kasu saamine ning

puudutada ka valdkondi, mis jäävad tema põhitegevusest (äriregistrisse kantud tegevusaladest) väljapoole.

Järelikult tuleb küsimus, kas tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides, lahendada igal konkreetsel juhul

lähtuvalt väärteoasjas tuvastatud faktilistest asjaoludest.

10. Ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et Väärteomenetluse seadustik ei näe ette ega võimalda

juriidilise isiku toimepandud rikkumise korral kiirmenetluse otsuse plangile juhtivtöötaja või organi

märkimist, kelle toimepandud rikkumine on juriidilisele isikule omistatav. VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab

kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid

ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või

mitte - teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud

koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kuna juriidilisele isikule saab mingit tegu omistada vaid KarS

§ 14 lg 1 sätestatud tingimustel, peab juriidilise isiku väärteoasjas väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsuse

teokirjeldusest nähtuma ka see, kas kõnealused tingimused (teo on toime pannud organ või juhtivtöötaja

juriidilise isiku huvides) on täidetud.

11. Kassatsiooni kohaselt puudus kohtuvälisel menetlejal alus kohaldada kiirmenetlust, kuna täidetud ei

olnud VTMS § 55 lg 1 p-des 1-3 sätestatud eeldused: menetlusalusele isikule olid tema õigused tutvustamata

ja kiirmenetluse erisused selgitamata, ka ei võimaldatud tal anda ütlusi ning puudus menetlusaluse isiku

seadusliku esindaja nõusolek kiirmenetluseks. Nimelt osaleb juriidilisest isikust menetlusalune isik

väärteomenetluses oma seadusliku esindaja kaudu, käesoleval juhul osales kiirmenetluses aga juriidilise isiku

volitatud esindaja.

Väärteomenetluse seadustiku § 18 lg-st 3 tuleneb tõepoolest, et juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleb

väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu, kelleks aktsiaseltsi puhul on Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt

juhatus. Ka VTMS § 56 lg 1 ja lg 2 p 5, mis reguleerivad kiirmenetluses ütluste andmist, sätestavad, et

juriidilise isiku eest annab ütlusi tema seaduslik esindaja. Seega oleks AS R pidanud osalema kiirmenetluses

juhatuse liikme kaudu. Kriminaalkolleegium nõustub kohtuvälise menetleja esindaja Riigikohtu istungil

esitatud arvamusega, et selline tõlgendus raskendab oluliselt väärteoasjade menetlemist. Samas on

seadusandja tahe selles küsimuses ilmne, kuna seaduses on korduvalt toonitatud, et juriidiline isik osaleb

menetluses üksnes seadusliku esindaja, mitte aga volitatud isiku kaudu.

Menetlustoimingu seaduslikkuse peab tagama kohtuväline menetleja, mistõttu oleks kohtuvälise menetleja

ametnik pidanud kontrollima menetluses osalenud isiku esindusõigust. Kuna kohtuväline menetleja ei

kaasanud kiirmenetlusse menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat, puudusid tõepoolest seaduses ettenähtud

menetlusaluse isiku nõusolek kiirmenetluse läbiviimiseks ja tema seadusliku esindaja ütlused, mistõttu oleks

tulnud kohaldada üldmenetlust. Üldmenetluses on aga nõutav väärteoprotokolli olemasolu ning selle

puudumine kujutab endast VTMS § 150 lg 1 p 6 kohaselt olulist menetlusõiguse rikkumist.

12. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kuna kirjeldatud puudusi ei ole esimese astme kohtu menetluses

võimalik kõrvaldada, tuleb menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Jüri Ilvest, Lea Kivi, Ott Järvesaar