3-3-1-86-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-86-04

Otsuse kuupäev

23. märts 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

AS Helemir kaebus Rahandusministeeriumi toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks ning Rahandusministeeriumilt

Agrotarve AS kasuks hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. septembri

2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/28/04

Menetluse alus Riigikohtus

Rahandusministeeriumi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rahandusministeeriumi kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu

halduskolleegiumi 15. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 2-3/28/04 muutmata.

2. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Helemir ostis 18. juunil 1996 Eesti Vabariigilt Eesti Erastamisagentuuri kaudu 100% RAS

Agrotarve aktsiatest.

2. Harju Maakohtu 23. oktoobri 2000. a otsusega tsiviilasjas nr 2/1-807/00 rahuldati Ella Kooli hagi

RAS Agrotarve õigusjärglase Agrotarve AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise

nõudes. E. Kooli kasuks mõisteti välja ühekordse hüvitisena 54 646 krooni ja 28 senti ning alates

1. oktoobrist 2000 igakuiselt hüvitis seoses töövõime kaotusega 2876 krooni ja 12 senti. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 21. märtsi 2001. a otsusega tsiviilasjas nr II-2/283/01 Harju Maakohtu otsuse

muutmata ja Agrotarve AS apellatsioonkaebuse rahuldamata. E. Kool töötas RAS-s Agrotarve

1. augustist 1974 kuni 10. aprillini 1996, s.o enne RAS Agrotarve aktsiate erastamist.

3. AS Helemir esitas 7. detsembril 2001 Rahandusministeeriumile taotluse eeltoodud

kohtulahenditest tulenevate kohustuste, sh kohtumenetluses kantud kohtukulude hüvitamiseks

vastavalt erastamislepingule ja Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määrusega nr 131 kinnitatud

"Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmise korrale" (Kord), kuna

need on käsitatavad erastatud varaga seotud võlana. Rahandusministeerium keeldus 24. detsembri

2001. a kirjaga nr 5-3/12419 taotluse rahuldamisest, sest töösuhtest tulenev kohustus ei ole seotud

aktsiatega ja seega ei ole tegemist erastatud varaga seotud võlaga Erastamisest laekuva raha

kasutamise seaduse (ELRKS) mõttes. Agrotarve AS-l tekkis kohustus maksta E. Koolile hüvitist alles

pärast kutsehaiguse diagnoosimist 10. veebruaril 1999, seega pärast aktsiate omandiõiguse

üleminekut. ELRKS § 2 lg 2 ja Korra alusel hüvitatakse üksnes võlad, mis tekkisid enne aktsiate

omandiõiguse üleminekut.

4. AS Helemir esitas 25. jaanuaril 2002 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Rahandusministeeriumi toiming, millega jäeti rahuldamata AS Helemir taotlus

erastatava varaga seotud võla katmiseks ning mõista Rahandusministeeriumilt AS Helemir kasuks

välja ühekordne hüvitis 167 800 krooni ja 25 senti, sh tsiviilkohtumenetluses kohtukuludena kantud

66 988 krooni ja 40 senti ning alates 1. jaanuarist 2002 igakuiselt 2876 krooni ja 12 senti. 11. juunil

2002 täpsustas kaebuse esitaja oma nõuet ning palus nimetatud hüvitise välja mõista Agrotarve AS

kasuks.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 27. septembri 2002. a otsusega haldusasjas nr 3-523/2002

kaebuse osaliselt, mõistes Rahandusministeeriumilt Agrotarve AS kasuks välja ühekordse hüvitise

100 811 krooni ja 85 senti ning alates 1. jaanuarist 2002 igakuiselt 2876 krooni ja 12 senti.

Tsiviilkohtumenetluses kantud kohtukulude hüvitamise nõude osas jäi kaebus rahuldamata. Lisaks

mõistis kohus Rahandusministeeriumilt AS Helemir kasuks välja kohtukulud 8000 krooni. Kohus

leidis, et ELRKS § 2 lg 2 ja Korra eesmärk on kompenseerida riigivara erastajale kahju, mille on

põhjustanud nö "varjatud võlgade" ilmnemine pärast vara erastamist. Tegemist on avalik-õigusliku

soodustusega, mis antakse riigiettevõtete erastamise eesmärkide täitmiseks. Riigiettevõtete

erastamisel oli investeeringute tegemisel oma rahaga riskinud erastajale oluline teada, milline on

riigiettevõtte tegelik finantsolukord. Erastamisseaduse (ErS) § 10 lg 5, ELRKS § 2 lg 2 ja Kord

tagavad erastaja kaitse, andes talle kindlustunde, et ebaefektiivselt majandatud ja enamasti tõhusa

järelevalveta endiste riigiettevõtete "varjatud võlad" ei ohusta tema investeeringuid.

Korra p-st 7 tuleneb, et "varjatud võlgade" ilmnemisel kuuluvad need riigi poolt hüvitamisele ka

sellisel juhul, kui erastamine toimus läbi äriühingu aktsiate müügi. Tegemist on spetsiifilise avalik-

õigusliku regulatsiooniga, kuna üldjuhul ei ole aktsionäril õigust nõuda aktsiaseltsi võlgade eest

hüvitist kolmandalt isikult. Kui aktsionär (erastaja) ei saaks nõuda "varjatud võlgade" hüvitamist,

muutuks korra p 7 rakendamine üldse võimatuks. Erastajal on õigus nõuda, et "varjatud võlgade"

ilmnemisel maksaks riik kompensatsioonina hüvitise tagasi ettevõttesse, kuhu investeeringud tehti ja

kes võla tasus. HKMS § 26 lg 2 ei takista kaebuse esitajal nõuda rahasumma väljamaksmist

kolmanda isiku kasuks. Oluline ei ole, et 7. detsembri 2001. a taotluses Rahandusministeeriumile

palus AS Helemir hüvitise välja mõista enda kasuks. Kohus tunnistas lubatavaks kaebuse nõude

täpsustuse, milles taotleti rahasumma väljamõistmist Agrotarve AS-le ja Rahandusministeeriumile

anti võimalus sellele vastuväited esitada. Rahandusministeerium oleks pidanud juhtima tähelepanu

ebatäpsele nõudele juba haldusmenetluse käigus.

Kohus leidis, et E. Koolile väljamõistetud hüvitise näol on tegemist erastatud varaga seotud võlaga

ELRKS § 2 lg 2 ja Korra mõttes. Samuti ei ole pooled vaidlustanud tsiviilasjas tehtud Harju

Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustes tuvastatud asjaolusid, sealhulgas E. Koolil

diagnoositud kutsehaiguse seotust töötamisega RAS-s Agrotarve. Kahju hüvitamise kohustise

tekkimisel ei ole oluline, millal esitati kohtusse hagi nõudega kohustuse täitmisele sundimiseks või

millal kutsehaigus diagnoositi. Agrotarve AS kulutused õigusabile ei ole käsitatavad erastatud varaga

seotud võlana ja Rahandusministeerium neid hüvitama ei pea.

6. Rahandusministeerium esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

kohtuotsus tühistada osas, milles AS Helemir kaebus rahuldati, ja teha asjas uus otsus, millega jätta

AS Helemir kaebus rahuldamata. Rahandusministeerium leidis, et kohus ei põhjendanud, miks ta

tunnistas AS-le Helemir hüvitise maksmisest keeldumise õigusvastaseks, kui samas kohustati

Rahandusministeeriumi maksma hüvitist hoopis Agrotarve AS-le.

Asjakohatu on kohtuotsuses tehtud viide, et Eesti Vabariik ei ole Harju Maakohtu 25. septembri

2000. a ega Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsuseid edasi kaevanud. Eesti Vabariik ei

olnud nimetatud tsiviilasjas menetlusosaliseks, kelleks olid üksnes E. Kool ja Agrotarve AS. Seetõttu

puudus riigil õigus ja ka vajadus otsuste edasikaebamiseks.

Määrava tähtsusega kohustuse tekkimisel E. Kooli ees on E. Kooli töövõimetuse diagnoosimise hetk,

sest sellega tuvastati põhjuslik seos kahju ja Agrotarve AS käitumise vahel. Enne põhjusliku seose

kindlakstegemist ei olnud ega saanudki Agrotarve AS-l tekkida E. Koolile tekitatud kahju hüvitamise

kohustust. Erastamisest laekuva raha arvelt erastatud varaga seotud võlgade katmist saab nõuda vaid

juhul, kui kohustus ise on tekkinud enne aktsiate omandiõiguse üleminekut. Antud juhul on küll

kohustuse tekkimise aluseks olev sündmus toimunud enne RAS Agrotarve aktsiate erastamist AS-le

Helemir, kuid kohustus tekkis alles pärast erastamist. Korra p 7 mõttes peetakse erastatava äriühingu

bilansis kajastamata võlgade all silmas neid võlgu, mis olid erastamise hetkel reaalselt olemas ja mis

põhimõtteliselt oleks pidanud bilansis kajastuma, aga millest pooled ei olnud teadlikud. Antud asjas

sellise võlaga tegemist ei ole, sest reaalne kohustus ja võimalus võlga bilansis kajastada tekkis alles

pärast erastamist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 15. septembri 2004. a otsusega

apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. ELRKS § 2 lg-st 2 tuleneb, et

Korras määratud juhtudel puudub erastamise korraldajal kaalutlusõigus, millised erastamisega seotud

võlad erastamisest laekunud rahast kanda ning riigil on kohustus võlg tasuda. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtuga, et ELRKS § 2 lg 2 ja Kord näevad ette äriühingu erastanud isikule vastava

nõudeõiguse. AS-l Helemir on õigus oma investeeringute kaitseks nõuda taotletud toimingu

sooritamist Agrotarve AS kasuks. ELRKS § 2 lg 2 ja Korra p 7 tõlgendus peab kaitsma ettevõtjat

juhusliku või meelevaldse ebavõrdsuse eest ega tohi seada teda halvemasse olukorda võrreldes nende

ettevõtjatega, kelle kohustus on tekkinud enne äriühingu erastamist, kuigi pole erastamisel pooltele

teatavaks saanud. ELRKS § 2 lg 2 eesmärk on tagada kõigi äriühingu bilansis kajastamata ja pooltele

teadmata võlgade hüvitamine riigi poolt, mitte üksnes nende võlgade katmine, mis olid erastamise

ajaks tekkinud, kuid erastatava äriühingu bilansis kajastamata. Vastupidine oleks meelevaldne ja

vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et AS Helemir

nõudeõigus ei sõltu E. Kooli kutsehaiguse diagnoosimise ajast ega kohtusse tervisekahjustusega

tekitatud kahju hüvitamise hagi esitamise ajast, vaid kutsehaiguse põhjustamise ajast.

Halduskohtu volitus kohustada haldusorganit sooritama toimingut, mis seisneb rahasumma

väljamaksmises, tuleneb HKMS § 26 lg 1 p-st 2. Halduskohus saab selle sätte alusel määratleda ka

rahasumma suuruse, kuigi HKMS § 26 lg 2 sätestab halduskohtu sellise volituse selgesõnaliselt vaid

kaebuse esitaja kasuks taolise toimingu sooritamiseks kohustamise korral.

Haldustoimingust keeldumine vormistati käesoleval juhul keelduva haldusaktina. Kuigi sisuliselt on

õige, et Rahandusministeerium ei pidanud taotletud rahasummat maksma AS-le Helemir, oli

haldusakt formaalselt õigusvastane, sest Rahandusministeerium esitas aktis keeldumise alusena

ebaõige põhjenduse, mis on vastuolus HMS § 56 lg-ga 1. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et

õigusvastaseks tunnistamise taotlus oli käesoleval juhul hõlmatud kohustamisnõudega.

Õige on apellandi tähelepanek, et tsiviilprotsessis ei oleks riik saanud tehtud otsuste peale edasi

kaevata, sest ta ei olnud menetlusosaline. Halduskohtu eksimus selles küsimuses ei mõjuta siiski

kohtuotsuse seaduslikkust ning ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks halduskohtu otsust muuta.

E. Koolile väljamõistetud hüvitise põhjendatuse ja suuruse üle käesolevas protsessis vaidlus puudub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

8. Rahandusministeerium palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta AS Helemir kaebus rahuldamata.

Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu tõlgendusega, mille kohaselt on ELRKS ja Korra eesmärk jätta

riigi kanda kõik erastatava äriühinguga seotud ning äriühingu erastamisele eelnevast tegevusest

tulenevad võlad. Selline tõlgendus samastab iseseisva juriidilise isiku, RAS Agrotarve, ja tema

aktsiate omaniku, riigi, mis on vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 6

lg 2 kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda teisele isikule. Seega ei saa üks

juriidiline isik olla ilma vastava kokkuleppeta vastutav teise juriidilise isiku kohustuste täitmise eest.

Kassaator on seisukohal, et ELRKS § 2 lg 2 ja Korra kehtestamise eesmärk oli reguleerida riigi kui

erastatava äriühingu müüja lepingulist vastutust ostja ees. Arvestades erastamise aegset olukorda, ei

olnud riigil äriühingu aktsiate müüjana võimalik olla teadlik kõigist erastatava äriühingu

kohustustest. ELRKS § 2 lg 2 ja Korra eesmärk ei ole mitte riigi vastutuse reguleerimine erastatava

äriühingu kohustuste täitmise eest, vaid riigi kui erastamislepingu poole vastutuse reguleerimine

olukorras, kus riik on rikkunud tal lepingupoolena lasunud teavitamiskohustust. Korra kohaselt

kaetava erastatava äriühingu võla kajastamine bilansis pidi erastamise hetkel olema põhimõtteliselt

võimalik, s.t võlg reaalselt eksisteerima, kuigi pooled ei olnud sellest teadlikud. Ringkonnakohtu

otsuses esitatud tõlgenduse välistavad ka vaidlusalune erastamisleping RAS Agrotarve aktsiate

erastamiseks kui ka muud erastamislepingud. Erastatava äriühingu kohustused on äriühingu kanda nii

enne kui ka pärast erastamist. Vastupidiselt ringkonnakohtu seisukohale reguleeritakse

erastamislepingutes erikokkuleppega pigem selliste kohustuste välistamine ning riigi kanda võtmine.

Kuna Korra alusel kaetakse üksnes erastamislepingu sõlmimise hetkeks tekkinud, ent pooltele mitte

teada olnud erastatava äriühingu võlad, on oluline võlasuhte tekkimise aeg. Antud juhul on seega

määrava tähtsusega asjaolu, kas kutsehaigus diagnoositi enne või pärast erastamislepingu sõlmimist.

9. AS Helemir vaidleb kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta ringkonnakohtu

otsuse muutmata. AÕS § 6 lg 2 ei ole määrav, sest ELRKS ja selle alusel kehtestatud Korrast

tulenevalt on riigil kohustus hüvitada erastatava äriühingu võlad ning vastav nõudeõigus on vara

erastajal. Ebaõige on kassaatori väide, et antud asjas on tähtis, kas kutsehaigus diagnoositi enne või

pärast erastamislepingu sõlmimist. Oluline on, et antud kohustuse tekkimine on põhjuslikus seoses

erastatava ettevõtte tegevusega enne erastamistehingut. Tsiviilkohtud tuvastasid, et E. Koolil

kutsehaiguse tekkimine seondus tema töötamisega RAS-s Agrotarve enne selle erastamist.

10. Agrotarve AS nõustub kirjalikus vastuses AS Helemir kirjalikus vastuses esitatud

seisukohtadega ning palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Asjas käib kassatsiooniastmes vaidlus eelkõige selle üle, kas riik erastatava äriühingu aktsiate

müüjana vastutab üksnes nende erastamislepingust välistamata ja erastatava äriühingu bilansis

kajastamata ning aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal pooltele mitte teada olnud võlgade eest,

mis olid erastamislepingu sõlmimise hetkeks juba tekkinud ning mida oleks põhimõtteliselt olnud

võimalik bilansis kajastada, või laieneb erastamise korraldaja vastutus ka nendele võlgadele, mis

tekkisid küll pärast erastamise ostu-müügilepingu sõlmimist, kuid mis seonduvad erastatud äriühingu

tegevusega enne erastamist. Vaidlust ei ole selle üle, et E. Kooli kutsehaiguse põhjustas tema

töötamine RAS-s Agrotarve enne selle erastamist. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust ka E. Koolile

väljamõistetud hüvitise põhjendatuse ja suuruse üle.

I

12. Kuigi Rahandusministeerium ei vaidlusta kassatsioonkaebuses AS Helemir õigust nõuda hüvitise

väljamõistmist Agrotarve AS kasuks, peab Riigikohtu halduskolleegium siiski vajalikuks seda

küsimust käsitleda. Käesolevas asjas esitas AS Helemir Rahandusministeeriumile taotluse hüvitada

temale Agrotarve AS poolt kantud kulud seoses erastatud varaga seotud võlaga. Ka halduskohtusse

esitas kaebuse AS Helemir, taotledes Rahandusministeeriumilt tema kasuks hüvitise väljamõistmist.

Kaebuse nõude täpsustuste kohaselt palus AS Helemir hüvitise välja mõista Agrotarve AS kasuks.

Kohtud on AS Helemir kaebeõigust ning kolmanda isiku kasuks rahasumma väljamõistmise

võimalikkust tunnustanud, leides, et ELRKS § 2 lg 2 ja Kord näevad spetsiifilise avalik-õigusliku

soodustusena ettevõtte erastanud isikule vastava nõudeõiguse ette, et tagada talle võimalus oma

investeeringuid kaitsta. HKMS § 26 lg 1 p 2 alusel saab halduskohus kohustada haldusorganit

sooritama toimingut, mis seisneb teise isiku kasuks rahasumma väljamaksmises ning HKMS § 26

lg 2 halduskohtu volitusi selles osas ei piira.

13. Riigikohtu halduskolleegium märgib, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu

õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega lähtub

Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on üksnes

neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Seaduses võib sellest

siiski näha ette erandeid.

Kuigi käesoleval juhul kohustati tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusega E. Koolile hüvitist

maksma Agrotarve AS, tunnustasid kohtud AS Helemir kui RAS Agrotarve aktsiate omandaja õigust

kaitsta oma investeeringuid ning nõuda selleks erastamise korraldajalt hüvitise väljamõistmist

Agrotarve AS kasuks. Halduskolleegium nõustub kohtute sellise lähenemisega. Kuivõrd E. Kooli

kasuks mõisteti tsiviilasjas hüvitis välja Agrotarve AS-lt, siis ei saanud AS Helemir

Rahandusministeeriumilt nõuda väljamõistetud rahasumma hüvitamist temale, vaid üksnes Agrotarve

AS-le. Juriidiline isik on iseseisev õigussubjekt, kes omab tsiviilõigusi ja kannab tsiviilkohustusi.

Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 teise lause kohaselt ei saa juriidilise isiku vara ega juriidiline isik kuuluda

teistele isikutele. Aktsiaseltsi aktsionäril on Äriseadustiku (ÄS) §-s 226 loetletud aktsiast tulenevad

õigused. Kohtud on käesolevas asjas õigesti leidnud, et AS Helemir nõudeõigus tuleneb mitte tema

omandiõigusest Agrotarve AS aktsiatele, vaid asjaolust, et AS Helemir oli erastamislepingu pooleks

ning nõudeõiguse tagavad talle septsiifilise avalik-õigusliku regulatsioonina ErS § 10 lg 5, ELRKS

§ 2 lg 2 ja Korra p 7.

14. Kolleegium nõustub kohtutega ka selles, et HKMS § 26 lg 2 ei piira kohtu volitusi kohustada

haldusorganit sooritama toimingut, mis seisneb rahasumma väljamõistmises kolmanda isiku kasuks.

HKMS § 26 lg 2 üksnes täpsustab HKMS § 26 lg 1 p-s 2 sätestatut ning osundab, et kui kaebuse

taotlus on seotud teatud rahasumma väljamaksmisega, määrab halduskohus kaebuse rahuldamise

korral otsuses väljamaksmisele kuuluva summa suuruse kindlaks ja mõistab selle välja, mitte ei

kohusta näiteks haldusorganit otsustama rahasumma kindlaksmääramist ja väljamaksmist. HKMS

§ 26 lg-s 2 kirjeldatuga sarnaselt tuleb lahendada ka taotlus, mis seisneb kolmanda isiku kasuks

rahasumma väljamõistmises, mõistes kindlaksmääratud rahasumma sel juhul välja kolmanda isiku

kasuks.

II

15. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kuigi ErS § 10 lg 5 sätestab, et müügiobjektiks mitteolevad

erastamisega seotud võlad võib erastamise korraldaja otsusel kanda erastamisest laekunud rahast

(riigi poolt), tuleneb ELRKS § 2 lg-st 2, et Korras määratud juhtudel erastamise korraldajal

kaalutlusõigus puudub ning riigil on kohustus võlg tasuda. ELRKS § 2 lg 2 ja Kord näevad ette

äriühingu erastanud isikule vastava nõudeõiguse ja AS-l Helemir on õigus oma investeeringute

kaitseks nõuda taotletud toimingu sooritamist Agrotarve AS kasuks. AS Helemir nõudeõigus ei sõltu

E. Kooli kutsehaiguse diagnoosimise ajast ega kohtusse tervisekahjustusega tekitatud kahju

hüvitamise hagi esitamise ajast, vaid kutsehaiguse põhjustamise ajast.

Kassaator leiab, et ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt on ELRKS ja Korra eesmärk jätta riigi

kanda kõik erastatava äriühinguga seotud ning äriühingu erastamisele eelnevast tegevusest tulenevad

võlad, samastab iseseisva juriidilise isiku, RAS Agrotarve, tema aktsiate omanikuga, riigiga, mis on

vastuolus tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Arvestades AÕS § 6 lg-s 2 sätestatut, vastutab erastatava

äriühingu võlgade eest nii enne kui ka pärast erastamist vaid erastatav äriühing ise.

Kolleegium leiab, et kassaatori selline seisukoht on ekslik. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustus

24. aprilli 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-44-03 (RT III 2003, 16, 156) seisukohaga, mille järgi

riiklikud aktsiaseltsid moodustati riigiettevõtete baasil ning riikliku aktsiaseltsi vara jäi riigi varaks

ega muutunud eraõigusliku juriidilise isiku varaks Asjaõigusseaduse mõttes. 18. märtsil 1995

jõustunud AÕS § 6 lg 2 kehtestab küll tsiviilõiguse üldise põhimõtte, kuid ei ole omandi tekkimise

aluseks, mistõttu ei lõpetanud sätte jõustumine riigi omandiõigust talle kuulunud varale. Riigikohtu

halduskolleegium leiab, et eelviidatust tulenevalt ei saanud AÕS § 6 lg 2 vabastada riiki ka riikliku

aktsiaseltsiga seotud kohustuste kandmisest.

16. RAS Agrotarve aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud ErS § 10 lg 5 redaktsiooni

kohaselt katab erastatava ettevõtte võlad erastamise korraldaja vastavalt ettevõtte ostu-

müügilepingule talle erastamisest laekuvast rahast. ErS § 10 lg 5 kehtiva sõnastuse kohaselt

erastatava varaga seotud võlad, mis ei ole müügiobjektiks, võib erastamise korraldaja otsusel katta

vara erastamisest laekunud rahast vastavalt ELRKS §-le 2. Võlad, mis ületavad selle vara

erastamisest laekuva raha, võib Vabariigi Valitsus katta eelarvevälise omandireformi reservfondi

vahenditest. Säte kehtis samasuguses sõnastuses ka AS Helemir hüvitamistaotluse esitamise ajal.

Kolleegium leiab, et ErS § 10 lg 5 sõnastuse muutmisest ei saa tuletada seadusandja poolt erastamise

korraldajale kaalutlusõiguse (otsustusdiskretsioon) andmist erastatud varaga seotud võlgade katmisel,

vaid seda sätet tuleb käsitada üksnes pädevusnormina, mis volitab erastamise korraldajat või

Vabariigi Valitsust katma müügiobjektiks mitteolevad erastatava varaga seotud võlad erastamisest

laekunud rahast või selle ebapiisavuse korral omandireformi reservfondi vahenditest. ErS § 10 lg 5

muudetud sõnastuse kohaselt kaetakse müügiobjektiks mitteolevad erastatava varaga seotud võlad

vastavalt ELRKS § 2 lg-le 2, mis omakorda viitab selliste võlgade katmise juhtude ja korra

kindlaksmääramisele Vabariigi Valitsuse poolt. Ringkonnakohus märkis õigesti, et ErS § 10 lg 5

erastamise korraldajale kaalutlusõigust ette ei näe ning ELRKS § 2 lg-s 2 ja Korras ettenähtud

juhtudel on riigil kohustus võlg tasuda.

17. ELRKS § 2 lg 2 näeb ette, et erastamise eriarvele laekunud rahast katab erastamise korraldaja

Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja korras erastatud varaga seotud võlad ning selle vara

erastamise korraldamisega seotud oma kulud. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määrusega nr 131

kinnitatud "Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmise korra" p 7

redaktsioon hüvitamisnõude esitamise ajal nägi ette, et aktsiate või osade erastamisest laekuvast

rahast kaetakse need erastatava äriühingu võlad, mis on välistatud ostu-müügilepingust või mis

ilmnesid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, kui on tõendatud, et võlg ei olnud kajastatud erastatava

äriühingu bilansis ja lepingupooled ei olnud sellest võlast teadlikud. Korra p 15 kohaselt erastamisega

seotud kulude ja võlgade katmise erastamise eriarvele laekunud raha arvelt otsustab erastamist

korraldava asutuse juht.

ELRKS § 2 lg 2 näeb ette, et erastatud varaga seotud võlad tuleb katta erastamisest laekunud rahast.

Sättega Vabariigi Valitsusele antud volitus nimetatud võlgade katmise juhtude ja korra kehtestamiseks

ei võimalda Vabariigi Valitsusel näha ette, et võlgade katmise otsustab erastamist korraldava asutuse

juht või Vabariigi Valitsus vaba kaalutluse tulemusena. Sellisele seisukohale aga võiks Korra p 15

grammatiline tõlgendus viia. Kolleegium on seisukohal, et Korra p 7 ja 15 tuleb tõlgendada selliselt,

et kui tegemist on erastatud varaga seotud ning erastamislepingust välistamata varem mitte teada

olnud võlaga Korra p 7 mõttes, siis puudub erastamise korraldajal kaalutlusõigus küsimuses, kas võlg

katta või mitte.

18. Erastamislepingu sõlmimise ajal kehtinud ÄS § 5 lg 2 kohaselt ettevõtte või selle osa omandi või

valduse üleminekul lähevad omandajale või valduse saajale üle kõik ettevõtte või selle osaga seotud

kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte või selle osa omandi või valduse

üleminekul lähevad sellega seotud õigused üle omandajale või valduse saajale vastavalt

nendevahelisele kokkuleppele. Teistsugune kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Sarnane

regulatsioon sisaldub ka kehtivas Võlaõigusseaduses (VÕS § 182 lg-d 2, 3).

Viidatud sättest järeldub, et kui tegemist olnuks puhtalt tsiviilõigusliku tehinguga, siis oleksid RAS

Agrotarve kohustused läinud üle omandajale. ÄS § 5 lg 3 nägi ette ettevõtte üle andnud isiku ja

omandaja solidaarse vastutuse kolmandate isikute ees nende kohustuste osas, mis tekkisid enne

ettevõtte või selle osa üleminekut ja mille täitmise tähtpäev on saabunud viie aasta jooksul pärast

üleminekut. Sarnaselt on küsimus lahendatud kehtiva VÕS §-s 183. Riigikohtu tsiviilkolleegium

leidis 14. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-64-03 (RT III 2003, 19, 181), et Äriseadustiku

kohaselt vastutas ettevõtte üle andnud isik ka nende kohustuste eest, mis olid tekkinud enne ettevõtte

üleandmist ning vastupidine tõlgendus ei vastaks normi eesmärgile ? kaitsta ettevõtte üleminekul

kolmandate isikute (nt töötajate) huve (p 14).

19. Erastamise puhul rakenduvad aga tsiviilõiguse põhimõtete kõrval ka avalik-õiguslikud normid.

Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 22. mai 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-97 (RT III 1997,

18/19, 194) seisukohale, et ekslik on arvamus, et erastamisel ettevõtte aktsiate müügiga lähevad kõik

ettevõtte kohustused üle aktsiate ostjale. Tsiviilkolleegiumi arvates pidanuks ettevõtte tegevusega

mitteseotud kohustuse üleminekuks, konkreetsel juhul hageja esitatud lisapensioni maksmise nõue,

mis tulenes töölepingust, mille pooleks ei olnud erastaja, olema see eraldi kokku lepitud erastamise

ostu-müügilepingus.

20. Riigikohtu halduskolleegium nõustub kohtute järeldusega, et ELRKS § 2 lg 2 ja Korra p 7

eesmärk on kaitsta erastajaid juhusliku või meelevaldse ebavõrdse kohtlemise eest ega tohi seada

erastajat, kelle erastatud äriühingu erastamisele eelneva tegevusega seotud kohustus tekkis pärast

erastamist, halvemasse olukorda võrreldes nende erastajatega, kelle erastatud varaga seotud kohustus

tekkis enne äriühingu erastamist, kuigi sai pooltele teatavaks alles pärast erastamise ostu-

müügilepingu sõlmimist. Asjas ei ole vaidlust selliste ettevõtjate nõudeõiguse olemasolu üle, kelle

erastatud äriühingu bilansis kajastamata ning erastamise hetkel pooltele mitte teada olnud võlg tekkis

enne aktsiate või osade ostu-müügilepingu sõlmimist.

Riigi vastutust erastatud äriühinguga seotud võlgade eest ei saa mõistlikult seada sõltuvusse

kohustuse tekkimise aluseks oleva asjaolu tuvastamise ega ka kahju hüvitamise nõude esitamise

hetkest. Vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte sellest teadasaamine. Õigusvastaselt kahju

tekitamisest teadasaamise hetk omaks tähtsust näiteks kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegsuse

küsimuse lahendamisel, mille üle käesolevas asjas vaidlus puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige

välistada vastutuse alt juhud, mil erastamise korraldaja ei saanud objektiivselt olla ostu-müügilepingu

sõlmimise ajal teadlik võla olemasolust ega sellest teist lepingupoolt informeerida.

21. Iseenesest õige on kassaatori viide, et erastamislepingus või selle lisas reguleeritakse eelkõige

teatud kohustuste välistamine ostu-müügilepingust ja ülejäänud kohustused jäävad erastaja kanda.

Samas tuleb silmas pidada sedagi, et erastamislepingu lahutamatuks lisaks on üldjuhul erastatava

äriühingu bilanss, milles on äriühingu varad ja kohustused loetletud. Ostja omandab vara, mis on

ostu-müügilepingus kajastatud. Erastamislepingus ei ole sõnaselgelt lepitud kokku RAS Agrotarve

nende võlgade hüvitamise osas, mis seonduvad äriühingu eelneva tegevusega, kuid mis ei olnud

pooltele lepingu sõlmimise ajal teada.

Erastamislepingu p-de 1.5 ja 10.1.1 kohaselt kinnitab ostja lepingu sõlmimisel, et on hoolikalt

uurinud ja tutvunud aktsiaseltsiga ja selle kohta käiva informatsiooniga ning kavatseb lepingu

sõlmimisel toetuda üksnes oma uuringutele lepingu objektiga kaasneva riski osas. Muid lepingus

kajastamata kohustustega seonduvaid müüja vastutust piiravaid klausleid erastamileping ei sisalda.

Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ülalviidatud erastamise ostu-müügilepingus sisalduvad ostja

üldsõnalised kinnitused ei vabasta erastamise korraldajat pärast erastamislepingu sõlmimist ilmnenud

võlgade katmisest. Vaidlust ei ole selle üle, et E. Kooli tervisekahjustus kutsehaigusena algas ja

kujunes välja oluliselt varem selle diagnoosimisest. Samas ei pruugi kutsehaiguse sümptomid

ilmneda vahetult töötamise ajal, vaid võivad tekkida tunduvalt hiljem. AS Helemir ei saanud olla ega

pidanud olema teadlik võimalikust kutsehaiguse ilmnemisest isikul, kelle töösuhe RAS-ga Agrotarve

oli lõppenud enne erastamist. Seetõttu ei saa käesolevale juhtumile laieneda ostja kohase teadlikkuse

nõue, mis võiks välistada erastamise korraldaja vastutuse, kui võla riigi kanda jätmises ei ole eraldi

kokku lepitud.

22. Lisaks tuleb arvestada, et töökeskkonna ohuteguritest või töö laadist põhjustatud kutsehaigus võib

töötajal tekkida olenemata sellest, et tööandja on oma kohustused töötajale ohutute ja tervislike

töötingimuste tagamisel täitnud: töötaja enda süül või muudel põhjustel, mis ei sõltu tööandjast.

Tsiviilkoodeksi § 464 lg 1, mille alusel peab tööandja hüvitama töötajale tekitatud tervisekahjustusest

põhjustatud kahju, kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui töötajal on diagnoositud tervisekahjustus

ja kohus tuvastab, et selle tervisekahjustuse põhjustas tööandja õigusvastane tegevus või tegevusetus

ning tööandja ei tõenda, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi.

Tallinna Linnakohtu 23. oktoobri 2000. a otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

21. märtsi 2001. a otsuses leiti, et E. Kooli kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks ning

tööandja ei olnud tööprotsessi korraldamisel ilmutanud temalt oodatavat hoolsust. Kuivõrd E. Kool

töötas RAS-s Agrotarve üksnes enne selle aktsiate erastamist, siis ei saanud temale kutsehaiguse

põhjustamises olla süüdi Agrotarve AS. Ka ei pidanud AS Helemir erastamislepingu sõlmimisel

eeldama, et erastatav äriühing võis olla oma tegevuses rikkunud tööõiguse norme ning põhjustanud

sellega õigusvastaselt mõne töötaja tervisele kahju. Erastamise korraldaja peab katma võlad, mille

põhjustas erastatav äriühing oma õigusvastaste tegudega enne erastamist ja mille katmises ei ole

erastamise ostu-müügilepingus eraldi kokku lepitud. See ei sõltu kohustuse olemasolust teadasaamise

hetkest.

23. Riigikohtu halduskolleegium märgib täiendavalt, et 19. detsembril 2004 jõustunud Vabariigi

Valitsuse 9. detsembri 2004. a määrusega nr 350 "Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 131

"Erastatud varaga seotud võlgade ja vara erastamisega seotud kulude katmise korra kinnitamine"

muutmine" (RT I 2004, 84, 575) muudeti oluliselt Korra p 7 ulatust, jättes sellest välja võimaluse

katta aktsiate või osade erastamisest laekuvast rahast need erastatava äriühingu võlad, mis ei olnud

ostu-müügilepingust küll välistatud, kuid ilmnesid pärast ostu-müügilepingu sõlmimist ning on

tõendatud, et võlg ei olnud kajastatud erastatava äriühingu bilansis ja lepingupooled ei olnud sellest

võlast teadlikud. Kuna AS Helemir esitas Rahandusministeeriumile taotluse hüvitise saamiseks enne

sätte jõustumist, siis ei saa Korra p 7 muudetud sõnastus käesolevale asjale laieneda ning seetõttu

Riigikohtu halduskolleegium muudatust sisuliselt ei käsitle.

24. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu halduskolleegium, et kassatsioonkaebus ei ole põhjendatud

ja jääb seetõttu rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kolleegium peab vajalikuks

rõhutada, et käesolevas haldusasjas jõusse jäetava ringkonnakohtu otsuse alusel peab

Rahandusministeerium hüvitama Agrotarve AS-le kogu temalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2000. a

otsusega tsiviilasjas nr 2/1-807/00 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi 2001. a otsusega tsiviilasjas

nr II-2/283/01 E. Kooli kasuks seoses töövõime kaotusega väljamõistetud rahasumma, sealhulgas

igakuised hüvitised. AS Helemir ega Agrotarve AS hüvitise väljamaksmiseks eraldi taotlust

Rahandusministeeriumile esitama ei pea.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann