3-2-1-6-05 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-6-05

Määruse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Tampuu

Kohtuasi

Ahto Järvela hagi MTÜ Ühendus Koolitusabi vastu 52 650

krooni saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2004. a

määrus tsiviilasjas nr 2-2/1476/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MTÜ Ühendus Koolitusabi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

19. oktoobri 2004. a määrus ja saata asi samale kohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada Maie Nugisele MTÜ Ühendus Koolitusabi

erikaebuselt 1. novembril 2004. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. märtsil 2003. a esitas A. Järvela Tallinna Linnakohtule hagi MTÜ Ühendus Koolitusabi vastu

52 650 krooni saamiseks.

2. 14. juuli 2003. a tagaseljaotsusega rahuldas Tallinna Linnakohus hagi.

3. 27. juulil 2004. a esitas MTÜ Ühendus Koolitusabi kohtule kaja, milles palus tunnistada kostja

puudumine kohtuistungilt toimunuks seadusliku takistuse tõttu ja taastada menetlus.

4. 12. augusti 2004. a määrusega jättis Tallinna Linnakohus taotluse rahuldamata ja tagastas selle.

Tulenevalt TsÜS § 29 lg-st 1 on juriidilise isiku asukoht tema juhatuse või juhatust asendava organi

asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Mittetulundusühingu asukohaks on MTÜS § 3 järgi

koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 8 ja § 198 lg 1 seostavad kohtudokumentide kätteandmist ja

hagi esitamist juriidilise isiku asukohaga. MTÜS § 10 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kantakse

mittetulundusühingu asukoht ja aadress registrisse. Registrisse kantud andmete muutumisel esitab

juhatus avalduse muudatuste registrisse kandmiseks. Seega peab juriidiline isik tagama, et registrisse

kantud aadressil oleks võimalik kohtudokumente kätte toimetada või selle võimatuse korral

registriandmeid vastavalt muuta. Nimetatud nõuete rikkumist ei saa hinnata kaalukaks põhjuseks

TsMS § 45 lg 1 mõttes.

Tagaseljaotsus tehti teatavaks ka väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja loetakse sellega TsMS

§ 202 lg 2 järgi kostjale teatavaks tehtuks. Kostjale kuulunud korteri, mis asus registris märgitud

aadressil, müüs kohtutäitur juba 21. mail 2002. a. Ajast, mil korter ei olnud enam kostja reaalses

valduses ega olnud juhatuse faktiliseks asukohaks, minetas kostja võimaluse seda registriandmetes

jätkuvalt mittetulundusühingu asukohana näidata.

5. Tallinna Linnakohtu 12. augusti 2004. a määruse peale esitas erikaebuse kostja, paludes linnakohtu

määruse tühistada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2004. a määrusega linnakohtu määruse muutmata.

Määruse kohaselt nähtub toimikust, et linnakohus on saatnud kostjale kohtukutse, mille

väljastusteadetest selgub, et kostjat ei saadud kätte, samuti, et kostja ei asu antud aadressil. Lisaks on

linnakohus oma 7. mai 2003. a kirjaga pöördunud Põhja politseijaoskonna poole, paludes

kohtudokumendid kostjale üle anda ja kontrollida, kas kostja asub kohtule teadaoleval aadressil Põhja

pst 27. Samuti palus kohus teavet, kas politseil on andmeid kostja faktilise asukoha kohta. Põhja

politseijaoskonna 4. juuni 2003. a vastuse kohaselt ei asu MTÜ Ühendus Koolitusabi aadressil Põhja

pst 27. Ka ei olnud politseil andmeid kostja faktilise asukoha kohta.

16. juulil 2003. a saatis linnakohus kostja registrisse kantud aadressil tagaseljaotsuse ärakirja, mis

tagastati hoiutähtaja möödumisel. 8. septembril 2003. a avaldas linnakohus väljaandes Ametlikud

Teadaanded tagaseljaotsuse resolutsiooni. TsMS § 202 lg 2 kohaselt, kui ühe kuu jooksul ei ole

saadud andmeid tagaseljaotsuse kostjale kätteandmise kohta, tehakse tagaseljaotsuse resolutsioon

teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul loetakse resolutsiooni avaldamisega

tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks. Seega loetakse seaduse kohaselt, et vaidlusalune

tagaseljaotsus on kostjale teatavaks tehtud 8. septembril 2003. a.

Kostjal oli õigus esitada kaja 20 päeva jooksul. Kostja esitas kaja 27. juulil 2004. a, rikkudes seega

kaja esitamiseks ettenähtud tähtaega ca 10 kuu võrra. Linnakohus on võtnud tarvitusele kõik

seadusest tulenevad abinõud, teavitamaks kostjat kohtumenetlusest. Kostja väitis, et alusetu

kohtuotsus tehti seetõttu, et talle kuulunud kinnisasi (korteriomand) aadressil Põhja pst 27 arestiti ja

pandi sundenampakkumisele. Need väited ei vabasta kostjat kui juriidilist isikut kohustusest tagada,

et registrisse kantud aadressil oleks võimalik kohtudokumente kätte toimetada. MTÜS § 10 lg 2

kohaselt esitab juhatus registrisse kantud andmete muutumisel avalduse muudatuste registrisse

kandmiseks. Seda kostja juhatus ei teinud. Seega puuduvad alused tähtaja ennistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Erikaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada menetluse esimese astme

kohtus.

Erikaebuse kohaselt esitas A. Järvela alusetu hagi. MTÜ Ühendus Koolitusabi ei ole talle kunagi

diplomit väljastanud.

Alusetu kohtuotsus tehti seetõttu, et kostja ei saanud kätte ühtki kohtuteadet ega kohtukutset

istungile. See sai võimalikuks, kuna kohtutäitur müüs kostjale kuulunud kinnisasja.

Tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on puuduva poole hoiatamine TsMS § 198 lg 2 kohaselt ja TsMS

§ 201 lg 5 kohaselt peab kostjale olema hageja nõue teatavaks tehtud. Seda tehtud ei ole, millega on

riivatud põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Seega on

seatud kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele TsMS § 27

kohaselt, mis on käesolevas kohtuasjas jäetud kasutamata. Ringkonnakohus ei lugenud seaduslikuks

takistuseks seda, et erikaebuse allakirjutajal amputeeriti jalg kinnisasja ebaseadusliku müügiga

toimunud üleelamiste tõttu.

8. Vastuses erikaebusele leiab A. Järvela, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

10. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostjale on kohtukutse saadetud tema registrisse kantud

aadressil ning selle väljastusteatest on selgunud, et kostjat ei saadud kätte, samuti see, et kostja ei

asunud antud aadressil. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus üritanud hagiavalduse saata

registrisse kantud aadressile ning ka siis on väljastusteatele märgitud, et "kostjat ei saadud kätte, ei

olnud kedagi" (tl 43). Seejärel on linnakohus pöördunud Põhja politseijaoskonna poole, paludes

kohtudokumendid kostjale üle anda. Põhja politseijaoskonna vastuse kohaselt (tl 41) ei asu kostja

kutsel märgitud aadressil ning politseil ei ole andmeid kostja faktilise asukoha kohta.

Ringkonnakohus leidis, et linnakohus on võtnud tarvitusele kõik seadusest tulenevad abinõud,

teavitamaks kostjat kohtumenetlusest.

11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu viimati mainitud seisukohaga. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-155-04 (RT III 2005, 4, 38) asunud seisukohale, et kohus võib pärast andmete saamist, et

kostja ei asu registrisse kantud aadressil, lugeda dokumendi TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks üksnes

siis, kui ta on üritanud kostjale dokumente kätte anda ka muul viisil. Muude viiside kohta on

nimetatud lahendis leitud, et kohus saaks kohaldada neid kohtukutse kätteandmist reguleerivaid

sätteid, mis ei ole vastuolus juriidilise isiku olemusega. Sellisteks säteteks on eelkõige TsMS § 26

lg 3, § 27 lg 6 ja § 28 lg 1. Kolleegium on samal seisukohal.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 28 lg 1 kohaselt saadetakse kirjalik kutse postiga, käskjalaga

või kohtukordnikuga ja antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka kutse kätteandmise

aeg. Juriidilise isiku põhiseaduslikku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes

juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1), osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele

isikule lepingulise esindaja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise

isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg-s 1

nimetatud isikule (või tema poolt määratud isikule) saab kohtukutse kätte anda allkirja vastu.

Selleks tuleb kohtul lähtuvalt juriidilise isiku liigist välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse

seaduslike esindajatega. Üldjuhul on need isikud juriidilise isiku juhatuse liikmed. Seejärel tuleb

üritada kohtukutse või muu menetlusdokument sellele isikule kätte anda. Ühise esindusõiguse korral

võib kutse või muu menetlusdokumendi TsÜS § 122 lg-st 2 tulenevalt kätte anda vähemalt ühele

juriidilist isikut ühiselt esindama õigustatud isikutest. Kutse või muu menetlusdokumendi

kätteandmiseks saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmist

reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilise isiku

esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu kutset kätte anda, siis saab kohaldada TsMS § 28 lg-

t 8.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 lg 3 järgi peab hageja hagiavalduses märkima, mida ta on

teinud kostja aadressi teadasaamiseks. Nimetatud sätte mõte on teha kõik mõistlikult võimalik, et

kostja saaks hagiavalduse kätte, ning seda saab kolleegiumi arvates kohaldada analoogia alusel ka

juriidilise isiku esindajale dokumendi kätteandmisele. Kolleegium märgib, et üheks toiminguks

juriidilise isiku esindaja väljaselgitamisel võib olla ka hagejale ettepaneku tegemine leida andmeid

juriidilise isiku esindaja elukoha või viibimiskoha kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 1

p 6 järgi võib kohus nõuda hagejalt muu hulgas andmeid, mis võimaldavad kostjale kohtukutse kätte

anda. Andmete esitamata jätmise korral võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hagi läbi vaatamata

jätmist tuleks kolleegiumi arvates kohaldada eelkõige neil juhtudel, mil hageja ei ole teinud kohtu

nõudmisest hoolimata mingeid toiminguid andmete hankimiseks.

14. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohtud tuvastanud, et neile või hagejale oleks teada olnud kostja

faksinumber (nagu tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04), ning seega ei saanud kohus kohaldada TsMS § 27 lg-

t 6, asub kolleegium seisukohale, et muude viiside all tuleb selles asjas kõne alla eelkõige

kohtudokumentide edastamine juriidilise isiku seaduslikule esindajale. See võimaldab eeldatavasti

kõige efektiivsemalt tagada juriidilise isiku põhiseadusliku õiguse olla asja arutamise juures. Seetõttu

ei ole piisav ainuüksi politsei poole pöördumine ning õige on erikaebuse väide, et käesoleval juhul on

riivatud kostja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

15. Kolleegium kordab tsiviilasjas nr 3-2-1-155-04 väljendatud seisukohta, et TsMS § 28 lg 8

põhieesmärgiks tuleb pidada seda, et pahatahtlikule juriidilisest isikust protsessiosalisele, kes üritab

protsessi venitada, oleks võimalik lugeda kohtukutse või muu dokument kätte antuks ning jätkata

protsessiga või see lõpetada. See säte ei saa muuta tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid, käesoleval

juhul õigust olla oma asja arutamise juures ja kaevata edasi tehtud lahendi peale.

16. Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja

tema kohta tehtud lahendist teada saada. Seda põhimõtet tuleb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi tsiviilasja

nr 3-2-1-75-04 (RT III 2004, 19, 219) kohaselt arvestada ka juhul, kui tähitud postiga saadetud kiri

tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu. Käesoleval juhul

on hoiutähtaja möödumise tõttu tagastatud tagaseljaotsuse ärakiri.

17. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus eespool tooduga arvestama.

18. Erikaebuse väited kohtuvaidluse sisulise lahendamise kohta ei ole protsessiõiguse normide

rikkumist puudutava erikaebuse lahendamisel asjakohased ning kolleegium ei pea vajalikuks nendele

vastata.

L. Laarmaa, J. Luik, T. Tampuu