3-3-1-4-05 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-4-05

Määruse kuupäev

10. veebruar 2005

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Juri Dmitrijevi kaebus Tartu maavanema toimingu

õigusvastaseks tunnistamise ja avalduse läbivaatamiseks

kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a määrus haldusasjas

nr 2-3-299/2004

Menetluse alus Riigikohtus

Juri Dmitrijevi erikaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Juri Dmitrijevi erikaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2004. a määrus haldusasjas nr 2-3-299/2004

ning rahuldada osaliselt Juri Dmitrijevi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks.

Vähendada tasumisele kuuluva kautsjoni suurust ja määrata kautsjoniks 200 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Dmitrijev esitas 11. juunil 2004 Tartu Halduskohtule kaebuse taotlusega tunnistada

õigusvastaseks Tartu maavanema toiming, mis seisnes Tartu Kodukolde tänava elanike avaldusele

esitatud vastuses, ning kohustada maavanemat avaldust uuesti läbi vaatama. J. Dmitrijev esitas

13. juulil 2004 halduskohtule taotluse võimaldada temale õigusabi riigi kulul, sest ta on maksujõuetu

ega ole ise võimeline kaebuse puudusi kõrvaldama. Tartu Halduskohus jättis 26. augusti 2004. a

määrusega taotluse rahuldamata, selgitades, et seaduse järgi saab tasuta õigusabi määrata vaid

maksujõuetule füüsilisele isikule, kuid J. Dmitrijev esitas kaebuse kui aiandusühistu Puiestee

usaldusisik.

2. 13. septembril 2004 esitas J. Dmitrijev uue taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Tartu

Halduskohus jättis 22. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 3-345/2004 rahuldamata

J. Dmitrijevi taotluse riigi kulul õigusabi määramiseks ning tagastas kaebuse materjalid

J. Dmitrijevile, sest kaebuse puudused jäid kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldamata. Kohus

märkis, et kuna kaebus on esitatud juriidilise isiku nimel ja kaebusest ei selgu, kuidas maavanema

vastus võiks rikkuda J. Dmitrijevi subjektiivseid õigusi või kahjustada tema huve, siis ei ole HKMS

§ 94 kohaselt võimalik kaebuse esitajale määrata õigusabi riigi kulul.

3. J. Dmitrijev esitas Tartu Halduskohtu 22. septembri 2004. a määruse peale erikaebuse, milles palus

määruse tühistada ja taotles veelkord temale riigi kulul õigusabi andmist. Tartu Ringkonnakohus

tagastas 17. novembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004 J. Dmitrijevi erikaebuse

läbivaatamatult selle esitajale, sest erikaebuse esitaja jättis ringkonnakohtu määratud tähtajaks

erikaebuse puudused kõrvaldamata.

4. J. Dmitrijev esitas Tartu Ringkonnakohtu 17. novembri 2004. a määruse peale erikaebuse, milles

esitas ühtlasi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks põhjusel, et ta on maksujõuetu.

Erikaebuse esitaja märkis, et tema kulutused on suured seoses vajadusega muretseda ravimeid ning

külastada tütart Venemaal.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. detsembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3-299/2004

rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kohus leidis, et erikaebuse

esitaja ei ole oma maksujõuetust piisavalt tõendanud. Asja materjalidest nähtuvalt on J. Dmitrijevi

vanaduspensioni suurus alates 1. aprillist 2004. a 2343 krooni kuus. J. Dmitrijev on küll esitanud

kohtule tõendeid, mis viitavad ravimite muretsemise vajadusele, kuid samas nähtub, et ta kulutab

tuhandeid kroone reisideks Venemaale, mistõttu ei saa 1240 krooni suuruse kautsjoni tasumine olla

erikaebuse esitajale ülejõu käiv.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

6. J. Dmitrijev esitas ringkonnakohtu määruse peale erikaebuse Riigikohtule, paludes määrus muuta

ja teha uus määrus, millega vabastada ta kautsjoni tasumisest. Erikaebuse esitaja leiab, et talle oleks

tulnud võimaldada riigi kulul õigusabi ning vabastada ta kautsjoni tasumisest, sest vaatamata

Venemaal käimisele on ta tegelikkuses maksujõuetu. Tema ainsaks sissetulekuallikaks on

vanaduspension, millest tuleb tasuda kulutused eluasemele, ravimitele ja raviteenustele, telefonile,

elektrile, küttele, toidule, riietele ja majapidamistarvetele ning ajalehtedele. Erikaebuse esitajal ei jää

igakuistest vajalikest kulutustest midagi üle, millest kautsjoni tasuda. Asjaolu, et erikaebuse esitaja

käis Venemaal sugulaste haual, ei tohiks olla põhjuseks, miks teda ei vabastata kautsjoni tasumisest.

Lisadokumente oma väidete tõendamiseks ei osanud varem kohtule esitada, sest tal ei olnud võimalik

saada õigusabi ja ise arvas, et kohtule selgub juba varasemalt esitatud dokumentidest, et erikaebuse

esitaja ei suuda oma maksujõuetuse tõttu kautsjoni tasuda.

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et erikaebus on põhjendatud ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb

tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.

8. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest,

kui isik on maksujõuetu. HKMS § 91 lg 2 kohaselt on isikut võimalik vabastada ka kautsjoni

tasumisest. HKMS § 91 lg 2 ei loetle eraldi aluseid kautsjonist vabastamiseks. Analoogia põhjal tuleb

kautsjoni tasumisest vabastamisel pidada oluliseks põhjuseks isiku maksujõuetust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 19. detsembri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-74-02, p 4; 2. mai 2001. a

määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-01; 6. juuni 2000. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-26-00, p 1).

9. Käesolevas asjas jättis ringkonnakohus rahuldamata J. Dmitrijevi taotluse kautsjoni tasumisest

vabastamiseks, kuna leidis, et erikaebuse esitaja ei saa olla maksujõuetu, sest kulutab tuhandeid

kroone reisimisele. Riigikohtu halduskolleegium möönab, et kautsjoni tasumisest vabastamiseks

taotluse esitanud isik on kohustatud ise esitama kohtule tõendid, mis kinnitavad tema maksujõuetust.

Sellele seisukohale asus kolleegium 6. juuni 2000. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-26-00 (p 1).

10. Samas märgib Riigikohtu halduskolleegium, et J. Dmitrijev taotles kohtumenetluse käigus

korduvalt õigusabi riigi kulul põhjusel, et ta on maksujõuetu ning pole võimeline ise kõrvaldama

kaebuse puudusi. Menetluse käigus esitas J. Dmitrijev kohtutele tõendid oma ainsaks

sissetulekuallikaks oleva vanaduspensioni suuruse kohta, perearsti tõendi igakuiste vajalike

ravikulude kohta, samuti hambaarsti teatise hambaravi vajalikkuse kohta. Lisaks on ta esitanud

ülevaate igakuistest kulutustest eluasemele, elektrienergiale, telefonile jm. Kohtud ei ole

J. Dmitrijevile riigi kulul õigusabi andmist põhjendatuks pidanud.

11. Halduskolleegium leiab, et tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja on korduvalt riigi kulul

õigusabi taotledes osundanud oma vähesele võimele kasutada kohtumenetluse seadusest tulenevaid

õigusi, pidanuks kohus näitama üles suuremat aktiivsust selgitamaks, kas taotluse esitaja on

maksujõuetu või mitte, nõudes selleks vajaduse korral taotlejalt täiendavate tõendite esitamist.

12. Samuti on halduskolleegium seisukohal, et isiku kulutuste põhjendatuse hindamisel tuleb võtta

arvesse vajadust teatud juhtudel perekondlikel või muudel olulistel põhjustel reisida väljaspoole oma

kodukohta, sealhulgas välisriikidesse. Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt viitas J. Dmitrijev

vajadusele külastada tütart. Riigikohtule esitatud erikaebuses märkis J. Dmitrijev, et käis Venemaal

sugulaste haual. Kolleegium leiab, et nimetatud eesmärkidel reisimist ei saa iseenesest pidada

põhjendamatuks ja reisikulusid ebavajalikeks, kui selline reisimine toimub mõistlikus ulatuses. Asja

materjalidest ei nähtu, et J. Dmitrijev oleks Venemaal käinud korduvalt lühikese aja jooksul. Seetõttu

ei olnud ringkonnakohtu etteheide reisikuludele käesoleval juhul põhjendatud.

13. Kolleegium märgib, et lisaks kautsjoni tasumisest täielikult vabastamisele on kohtul võimalik

HKMS § 91 lg 1 alusel vabastada isik kautsjoni tasumisest osaliselt. Riigikohtu halduskolleegium on

seejuures seisukohal, et üldjuhul tuleb vanaduspensioni saava isiku puhul, kellel puuduvad muud

sissetulekuallikad, pidada põhjendatuks tasumisele kuuluva kautsjoni suuruse vähendamist.

Efektiivse õiguskaitse põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda selliselt isikult kautsjoni tasumist pooles

suuruses kuupalga alammäärast, mis moodustaks tema sissetulekust sedavõrd suure osa, et takistaks

ilmselt ebamõistlikult edasikaebeõiguse teostamist.

14. Eeltoodut arvestades leiab Riigikohtu halduskolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb

tühistada ja J. Dmitrijevi taotlus kautsjoni tasumisest vabastamiseks rahuldada osaliselt. Kolleegiumi

hinnangul ei ole efektiivse õiguskaitse põhimõtet arvestades põhjendatud nõuda J. Dmitrijevilt 1240

krooni suuruse kautsjoni tasumist, sest esineb suur oht, et sellises ulatuses kautsjoni tasumise

kohustuse korral võib taotleja majanduslik olukord takistada tal seadusest tuleneva edasikaebeõiguse

teostamist. Kolleegium on seisukohal, et J. Dmitrijevilt nõutava kautsjoni suurust tuleb vähendada ja

asja materjalide põhjal saab mõistlikuks pidada 200 krooni suurust kautsjoni.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann