3-2-3-2-05 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-3-2-05

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Tallinna linna avaldus xxxx xxxxxxxxxx teovõime piiramiseks

ja talle eestkostja määramiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus asjas nr 2/4/243-

579/02

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

xxxx xxxxxxxxxx, kohtuvigade parandamise avaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. jaanuar 2005. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus ja saata

asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada.

3. Tagastada Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ-le 30. novembril

2004. a x. xxxxxxxxxx kohtuvigade parandamise avalduselt

tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna linn esitas Tallinna Linnakohtule avalduse, milles palus tunnistada xxxx xxxxxxxxxx

teovõimetuks ja määrata talle eestkostja. 9. aprillil 2003. a täpsustas Tallinna linn oma nõuet ja palus

piirata x. xxxxxxxxxx teovõimet, jättes talle õiguse teha pisitehinguid, ning määrata x. xxxxxxxxxx

eestkostjaks tema õde xxxxx xxxxxxxx. Avalduse kohaselt on x. xxxxxxxxxx vastu esitatud

väljatõstmise hagi, mille menetlemisel on ta korduvalt esitanud kohtule meditsiinilisi tõendeid halva

tervisliku seisundi kohta. x. xxxxxxxxxx ei ava kellelegi ust, korterist väljub harva. Tema käitumise

alusel on põhjust arvata, et ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida.

x. xxxxxxxxxx käitumine kahjustab tema huve. Asjast huvitatud isik x. xxxxxxxx toetas avaldust.

2. Tallinna Linnakohus jättis 23. mai 2003. a otsusega rahuldamata Tallinna linna nõude tunnistada

x. xxxxxxxxxx teovõimetuks. Linnakohus määras x. xxxxxxxxxx eestkostjaks x. xxxxxxxx ja lubas

x. xxxxxxxxxxx iseseisvalt teha pisitehinguid.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei näe 1. juulist 2002. a kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus

(TsÜS) ette isiku teovõimetuks tunnistamist ega tema teovõime piiramist. Perekonnaseaduse § 92 lg 4

kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning

huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 teise lause kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse

või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud

teovõime. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid

juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Selle sätte

sõnastusest tuleneb, et kohus ei pea isiku teovõimet piirama, vaid peab määrama talle eeskostja, kui

selleks on TsÜS § 8 lg-s 2 sätestatud eeldused. Eestkoste määramine kohtu poolt tähendab, et isik on

piiratud teovõimega. Statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et x. xxxxxxxxxxx

esineb segatüüpi püsiv isiksuse muutus, mis on nii sügav, et ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude

tähendusest aru saama ja neid juhtima. x. xxxxxxxxxx teovõimet tuleb piirata juriidiliste tehingute

sooritamise osas ning talle tuleb seada eeskoste.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kohtuvigade parandamise avalduse x. xxxxxxxxxx, kes

palus linnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Avalduse

põhjenduste kohaselt ei kaasatud x. xxxxxxxxxxx protsessi, millega rikuti TsMS § 249 lg-t 2.

Vaatamata ekspertarvamusele, ei teavitanud kohus x. xxxxxxxxxxx TsMS § 259 kohaselt

kohtuistungist, millega rikuti oluliselt tema protsessiõigusi. Põhiseaduse § 24 lg 2 sätestab, et igaühel

on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Avaldaja ei saanud kasutada edasikaebeõigust. On

selgusetu, miks eestkostja määramiseks esitas avalduse Tallinna linn. x. xxxxxxxxxx ei ole avalikku

korda rikkunud.

4. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leidis Tallinna linn, et avaldus on põhjendamata ja

palus jätta selle rahuldamata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja tuleb TsMS § 372 p 2 alusel

rahuldada. Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a otsus tuleb tühistada ja asi saata linnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6. Õige on avalduse väide, et linnakohus jättis aluseta x. xxxxxxxxxx huvitatud isikuna asja

kaasamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

2. lõike kohaselt vaatab kohus avalduse hagita asjas läbi kohtuistungil avaldaja ja huvitatud isiku

osavõtul. Kohus peab kaasama kõik asjast huvitatud isikud ka juhul, kui avaldaja ei ole nende

kaasamist taotlenud. Kolleegium leiab, et isik, kellele taotletakse eestkostja määramist, on asjast

huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse. Seadusest ei tulene, et sellele isikule ei tule

teatada avalduse esitamisest.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 259 kohaselt kutsutakse isik, kellele eestkostja määramist

arutatakse, kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Asjas

olevast statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et eksperdi arvates võib

x. xxxxxxxxxx oma psüühilise seisundi tõttu kohtuistungil osaleda. Tallinna Linnakohtu toimikust ei

nähtu, et kohus oleks x. xxxxxxxxxxx kohtuistungile kutsunud.

A. Kull, P. Jerofejev, L. Laarmaa