3-1-1-135-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-135-04

Määruse kuupäev

4. veebruar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott

Järvesaar

Kohtuasi

O. N. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Narva Linnakohtu 2. novembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-88/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuuri kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2005. a

Istungil osalenud isikud

Ida politseiprefektuuri esindaja X politseiosakonna

korrakaitsetalituse komissar J. T.

Resolutsioon

1. Jätta Ida Politseiprefektuuri kassatsioon

Narva Linnakohtu 2. novembri 2004. a

otsuse peale väärteoasjas nr 4-88/04 läbi

vaatamata.

2. Välja mõista O. N.-le riigieelarve vahenditest

1500 (üks tuhat viissada) krooni

õigusabikulude katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O. N.-le koostati 3. mail 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 7.55 sõitis

sõiduautoga Mercedes-Benz reg.nr X Narva linnas asula märgi mõjualas kiirusega 75+/-3 km/h ja ületas

seega lubatud sõidukiirust 22 km/h. Kõnealuse rikkumise eest karistati O. N.-i LS § 7422 lg 2 järgi 30

trahviühiku (1800 krooni) suuruse rahatrahviga.

2. O. N. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Narva Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist.

Kaebuses väitis menetlusalune isik, et ta ei ületanud kiirust. Samuti ei näidatud talle mõõteseadme näitu "

näidati küll mõõteseadet Ultra Lyte, kuid selle tabloo oli tühi. Selle kohta tegi ta ka omakäeliselt märke

ülekuulamisprotokolli.

3. Narva Linnakohtu 2. novembri 2004. a otsusega kaebus rahuldati, kohtuvälise menetleja otsus tühistati ja

väärteoasjas lõpetati menetlus.

Kohus märkis Riigikohtu otsusele asjas 3-1-1-105-03 tuginedes, et kui menetlusalune isik vaidlustab

mõõtmistulemuse õigsust, tuleb talle tutvustada mõõteseadme näitu ning see tuleb kanda väärteoprotokolli.

Väärteoprotokollis ei ole näidu tutvustamist fikseeritud, samuti on menetlusalune isik menetluse vältel

korduvalt väitnud, et talle vastavat näitu ei näidatud. Kohus leidis, et arvesse ei saa võtta politseiametnik V.

V. ütlusi, kuna ta oli asja menetleja. Tunnistaja N. D. ütlused selle kohta, et isikule tutvustati mõõteseadme

näitu, on ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlustega ning sellega, et näidu tutvustamine ei ole protokollis

fikseeritud. Seega ei ole tõendatud, et O. N. ületas lubatud sõidukiirust.

4. Narva Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse Ida Politseiprefektuur, kes palub linnakohtu

otsuse tühistada ja jõustada kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku olukorda raskendamata.

4.1 Kassaator leiab, et O. N.-le on tema sõidukiiruse mõõtmise tulemust tutvustatud, kuna väärteoprotokolli

rikkumise kirjelduse väljal on märgitud, et O. N. juhitud auto liikus kiirusega 75 km/h, millega ületas lubatud

sõidukiirust 22 km/h võrra. Samuti on protokollis märgitud kiirusemõõtja tüüp ja number. Menetlusalune isik

on protokolli omakäeliselt märkinud, et protokoll on talle arusaadav.

4.2 Menetlusalune isik ei vaidlustanud kohtuvälises menetluses kordagi kiirusemõõtja näitu. Vastupidi " O.

N. ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik andnud ütlused selle kohta, et talle on näidatud

kiirusemõõtjat Ultra Lyte kiirusenäiduga 75 km/h. O. N. on protokollis omakäeliselt kinnitanud, et ütlused on

tema sõnade järgi õigesti protokollitud. Seega on kohus jõudnud valesti järeldusele, et näitu ei ole näidatud ja

seega ei ole kiirus tõendatud.

4.3 Ühtlasi on kohus eiranud VTMS § 114 lg 4 nõudeid, menetledes kaebust, mis oli esitatud peale

kaebetähtaja möödumist. Menetlusalune isik ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ja Narva Linnakohus ei ole

seda ka teinud. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, kuna

kohus ei kohaldanud VTMS § 118 lg 2 p 1 ega jätnud kaebust käiguta.

5. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palub O. N. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin jätta

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Vastuse kohaselt ei teatanudkassaator tähtaegselt kassatsiooni esitamise soovist.

Narva Linnakohtus ei taotlenud kassaator O. N. kaebuse VTMS § 118 lg 2 alusel läbi vaatamata jätmist,

mistõttu on ta kaotanud õiguse sellele kassatsioonis tugineda.

Narva Linnakohus on hinnanud kõiki tõendeid nõuetekohaselt ja tuvastanud kõik vajalikud asjaolud.

Kassatsiooni põhjendused ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. O. N. kaitsja on kassatsioonivastuses õigesti märkinud, et kassaator ei ole tähtaegselt linnakohtule

teatanud kassatsiooni esitamise soovist. VTMS § 135 lg 4 p 3 kohaselt peab kohtumenetluse pool, kes soovib

kasutada kassatsiooniõigust, teatama sellest maa- või linnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Sama

paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulutatakse kohtuotsus pärast kohtuvaidlust kohtuniku poolt teatatud ajal.

Käesolevas asjas tehtud Narva Linnakohtu otsuse sissejuhatava osa kohaselt kuulutati otsus 2. novembril

2004. a. Kohtuistungi protokolli (tl 44) kohaselt oli kohtumenetluse pooltele tehtud teatavaks, et otsus

kuulutatakse 2. novembril 2004. a. Seega oleks tulnud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kohtule

hiljemalt 9. novembril 2004. a, kuid seda tehti ales 11. novembril 2004. a (tl 51).

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 161 p-st 4 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni läbi

vaatamata. VTMS § 23 alusel tuleb O. N.le riigieelarve vahenditest hüvitada kaitsjale makstud tasu 1500

krooni.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar