3-1-1-131-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-131-04

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter

Vaher

Kohtuasi

AS K. K. väärteoasi reklaamiseaduse § 233 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2004. a otsus

väärteoasjas nr 4-465/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS K. K. kaitsja vandeadvokaat Madis Pätsi

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

14. detsember 2004. a

Istungil osalenud isikud

AS K. K. kaitsja vandeadvokaat Madis Päts ning

kohtuvälise menetleja esindajad Urmas Ehasoo ja Juta

Kimmel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2004. a kohtuotsus AS K. K. väärteoasjas.

2. Lõpetada väärteoasja menetlus.

3. Hüvitada AS-le K. K. kaitsjale makstud tasu 5000 (viis tuhat) krooni riigieelarve vahenditest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseameti 3. märtsi 2004. a otsusega karistati AS K. K. reklaamiseaduse (RekS) § 233 lg 2 järgi

5000 krooni suuruse rahatrahviga selle eest, et Tallinnas X. 4 hoone katusel ning Y. tee 116 ja P. tn 50

asuvate mängukohtade läheduses eksponeeritakse AS K. K. registreeritud kaubamärgi kujutist (P. tn 50

juures ka AS K. K. internetiaadressi).

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse AS K. K. kaitsja vandeadvokaat

Madis Päts, kes taotles otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist.

Kaebuses leiti, et hasartmängukorraldaja kaubamärgi avalikustamine ei tähenda tingimata hasartmängu või

mängukoha reklaami, kuna hasartmängukohas võib hasartmänguseaduse kohaselt lisaks hasartmängu

korraldamisele osutada ka valuutavahetuse, toitlustamise jms teenuseid. Ka võib kaubamärk olla

registreeritud teiste kaupade või teenuste osas või laiema kaupade sortimendi ulatuses kui hasartmängude

korraldamine.

Mõiste "kasiino" ei tähenda üksnes hasartmängukohta, vaid võib tähendada näiteks valitud seltskonna

klubiruumi (ohvitseride kasiino).

Kaubamärgis "K. K." on domineerivaks osaks "K.", milles puudub hasartmängu või mängukoha reklaam.

Kõnealune kaubamärk on registreeritud viies kaubamärgiklassis. Lisaks kasutab nimetatud kaubamärki ka

menetlusaluse isiku tütarettevõte OÜ J-P., mis tegeleb kaubandus- ja vahendustegevuse, toitlustamise jms

teenuste osutamisega. Seejuures asuvad mõlema äriühingu peakontorid Tallinnas X. 4, mistõttu on tegemist

nende asukoha tähistamisega, mis ei ole vastuolus RekS § 19 lg-s 1 sätestatuga.

Kaubamärgi avalikustamisel väljaspool konkreetset mängukohta ilma viiteta konkreetsele mängukohale

ja/või hasartmängule on tegemist kaubamärgi reklaamiga, mis ei ole keelatud.

Isegi kui väärteo objektiivne koosseis olnuks täidetud, puudub menetlusalusel isikul KarS § 39 lg-st 1

tulenevalt süü. RekS § 19 redaktsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1998. a. Alles nüüd, s.o kuus aastat hiljem

on Tarbijakaitseamet asunud seisukohale, et see säte keelab ka kaubamärgi avalikustamise. Selline

tõlgenduse laiendamine on isikute õigusi kitsendav ja vastuolus "nulla poena sine lege certa" põhimõttega.

3. Tallinna Linnakohtu 21. septembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

Kohus leidis, et kaubamärgi "K. K." avalikustamine väljaspool hasartmängukohta kujutab endast

hasartmängu ja mängukoha reklaami RekS § 19 lg 1 tähenduses. Seejuures ei ole tähendust asjaolul, et lisaks

hasartmängude korraldamisele võib hasartmängukohas osutada ka näiteks toitlustamis- või

valuutavahetusteenust. Kõrvalteenuste pakkumine ei muuda kasiino kui mängukoha olemust, mida kinnitab

ka kasiinokülastajatele seadusega kehtestatud vanusepiirang.

Kohus leidis, et sõna "kasiino" kujutab endast otsest viidet hasartmängule. Kuigi ajalooliselt on olnud

tegemist mitmetähendusliku sõnaga, on sõnal "kasiino" tänapäeva keelekasutuses hasartmängukoha

tähendus. Põhjendamatu on menetlusaluse isiku väide, et kaubamärgi domineeriv osa on sõna "Kristiine".

Samuti on alusetu viide sellele, et kaubamärki "K. K." kasutab ka OÜ J-P.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

4. Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse menetlusaluse isiku kaitsja, kes palub

linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Ühtlasi taotletakse kaitsjatasu hüvitamist AS-le K.

K. Kassatsioonkaebuses leitakse, et kaubamärgi "K. K." avaldamisel puudub igasugune viide hasartmängudele

või hasartmängukohtadele. Seega ei ole tegemist hasartmängu või mängukoha reklaamiga.

Kaubamärgiseadus ei keela hasartmängukorraldajal registreerida kaubamärke muuhulgas või hoopis teiste

kaupade või teenuste osas. Ka kaubamärk "K. K." on registreeritud viies kaupade ja teenuste klassis. Samuti

ei ole välistatud olukord, et kaubamärki kasutavad litsentsi alusel teised isikud, kes ei tegutse hasartmängude

korraldamise valdkonnas. Käesolevas asjas kasutab "K. K." kaubamärki ka OÜ J-P.

Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et mõiste "kasiino" seostub alati hasartmänguga. Kaubamärgis

sisalduvate sõnade "K." ja "kasiino" semantiline eraldamine on põhjendamatu. Neid sõnu koos vaadeldes ja

tarbija tavalist tähelepanuvõimet arvestades viitavad need kaubamärgi omanikule AS-le K. K., mitte tema

poolt pakutavatele kaupadele või teenustele. Tegemist on üldsuse informeerimisega AS K. K. olemasolust,

seega mitte turundusalase, vaid avalikkussuhete, maine- ning imidþikujunduse alase kommunikatsiooniga.

Kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud juriidilise isiku organit või juhtivtöötajat, kes pani teo

juriidilise isiku huvides toime.

5. Kassatsioonkaebusele esitas vastuse Tarbijakaitseamet, paludes jätta linnakohtu otsuse muutmata ja

kassatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastuses leitakse, et hasartmängukorraldaja kaubamärgi avalikustamine väljaspool hasartmängukohta

kujutab endast igal juhul hasartmängureklaami, kuna hasartmängukorraldaja ainsaks tegevusalaks saab olla

hasartmängu korraldamine. Kõrvalteenuste (toitlustus, valuutavahetus) osutamine, mis on mõeldud

mängukoha külastajatele ja seatud nende paremaks teenindamiseks, ei muuda mängukoha eesmärki, milleks

on hasartmängude läbiviimine, ning mõiste "kasiino" seondub tavalise tähelepanu juures hasartmänguga.

Vastuses mööndakse, et menetluse käigus ei ole pööratud tähelepanu sellele, milline äriühingu juhtivtöötaja

või organ rikkumise toime pani. Seda seetõttu, et väärteomenetluse käigus oli mõlemale osapoolele selge, et

tegu toimus AS K. K. huvides. Vaidlust tekitas üksnes teo määratlemine reklaamina. Arvestades RekS § 3

lg 2, avaldus reklaamides selge viide avalikustaja kohta Eestis registreeritud kaubamärgi kaudu. On selge, et

kaubamärgi reklaam toimus juriidilise isiku huvides. Ka omab tähtsust asjaolu, et menetluses esindas

aktsiaseltsi läbi volitatud esindaja juhatuse liige Enno Heinla ning kirjalikus vastuses võttis AS K. K.

rikkumised omaks.

6. Riigikohtu istungil palus menetlusaluse isiku kaitsja linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse

lõpetada. Kohtuvälise menetleja esindajad palusid jätta kohtuotsuse muutmata.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et menetlusaluse isiku kaitsja väited selle kohta, et

hasartmängukorraldaja kaubamärgi reklaamimine ei tähenda tingimata hasartmängu reklaamimist, ei anna

alust linnakohtu otsuse tühistamiseks.

RekS § 2 lg 1 kohaselt käsitletakse reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi

suurendamise, ürituse või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise

eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastaval kaalutlusel levitab.

Olles tähiseks, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või

teenusest, võib kaubamärk sisaldada ja sageli sisaldabki teavet, mis on vaadeldav reklaamina RekS § 2 lg 1

mõttes. Seetõttu peab kaubamärgi avalikustamisel arvestama reklaamiseaduse piirangutega (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263).

Hasartmängu reklaami osas seab piirangud RekS § 19, mille esimene lõige keelab hasartmängu ja

mängukohtade reklaami, välja arvatud hasartmängu korraldamise kohas, ning teine lõige sätestab reklaami

arusaadavuse ja üheselt mõistetavuse nõude ning hasartmängus osalemise otsese üleskutse sisaldamise keelu.

Asjaolu, et sama kaubamärki kasutatakse ka muudes valdkondades peale hasartmängu korraldamise,

olukorda ei muuda, sest senikaua, kui kaubamärk tähistab ühtlasi ka hasartmänge või mängukohta ning

tavalise tähelepanu juures seondub sellega, on tegemist hasartmängu reklaamiga.

Arvestatav ei ole ka kassaatori väide, et isegi kui tegemist on reklaamiga, reklaamib see vaid äriühingut ning

selle eesmärgiks ei ole otseselt hasartmängude ega mängukohtade reklaam. Kuna kõnealusel juhul tegeleb

AS K. K. hasartmängude korraldamisega, tähendab selle äriühingu reklaamimine seda, et samaaegselt

äriühingu maine tõstmise ja imidþi kujundamisega kallutatakse potentsiaalseid kliente kasutama just selle

äriühingu teenuseid, s.o kõnealusel juhul mängima AS K. K. mängukohtades.

8. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud

tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS § 2 lg-le 2 on karistatav vaid

tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seetõttu saab

juriidiline isik vastutada üksnes juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik nimetatud

deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et juriidilise isiku organ või juhtivtöötaja tegutses

seejuures juriidilise isiku huvides (neid seisukohti on kriminaalkolleegium väljendanud ka varasemates

lahendites, nt asjades nr 3-1-1-7-04, RT III 2004, 9, 105; nr 3-1-1-82-04, RT III 2004, 24, 263).

Õige on kohtuvälise menetleja väide, et AS K. K. kaubamärgi avalikustamine toimus kahtlemata äriühingu

huvides. Sellest asjaolust ei piisa aga äriühingu karistamiseks, sest kindlaks ei ole tehtud juriidilise isiku

organit ega juhtivtöötajat, kes lasi reklaamid üles panna. Seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada ka asja

uuel arutamisel esimese astme kohtus, mistõttu menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt äriühingu huvides tegutsenud isikuks saab pidada äriühingu

juhatuse liiget, kes väärteomenetluses Tarbijakaitseametiga suhtles, on ekslik - juriidiline isik osaleb

väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga ei tähenda seda, et sama

juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud.

9. Kassaator on esitanud taotluse mõista AS K. K. kasuks välja hüvitis äriühingu poolt kaitsjale makstud

summa ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on äriühing tasunud kaitsjale kokku 49 324 krooni.

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-

des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel

riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Lahendades küsimust kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkusest, arvestab kriminaalkolleegium selle tasu

maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. Seejuures lähtub

kriminaalkolleegium oma varasematest seisukohtadest selle kohta, et õigusabikulud, mis ületavad oluliselt

trahvisummat, ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda mõistlikeksega neid

menetlusalusele isikule täielikult hüvitada, ning et mõistlikuks saab lugeda tasu, mis jääb samasse

suurusjärku väärteo eest füüsilisele isikule mõistetava maksimaalse rahatrahviga (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjas nr 3-1-1-37-03, RT III 2003, 12, 117 ja nr 3-1-1-98-03, RT III

2004, 10, 115). Samuti arvestab kriminaalkolleegium kaitsja poolt kassatsioonimenetluses tehtud töö mahu

vajalikkust ja põhjendatust, suhestades seda väärteomenetluse lõpetamist tinginud asjaoludega. Sellest

tulenevalt leiab kolleegium, et mõistliku suurusega kaitsjatasuna tuleb AS-le K. K. hüvitada 5000 krooni.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 23, § 29 lg 1 p-st 1, § 150 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Linnakohtu otsuse ja lõpetab AS K. K. väärteoasjas menetluse.

Hannes Kiris

Lea Kivi

Peeter Vaher