3-2-1-158-04 · Riigikohus

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-158-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 12. jaanuar 2005. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

AS Lõhmuse Veod (pankrotis) pankrotihalduri avaldus Raivo

Nirgi (Nirk), Anton Nikolski ja Vadim Dru"inski suhtes

kohaldatud ärikeelu tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. septembri 2004. a

määrus erikaebuse tagastamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Nirgi erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

13. detsember 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

14. septembri 2004. a määrus ja Tallinna Linnakohtu 15. juuli

2004. a määrus R. Nirgi osas ning saata asi tühistatud osas

Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Erikaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Valdma & Partnerid

R. Nirgi kassatsioonkaebuselt 27. septembril 2004. a tasutud

kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2002. a määrusega algatati AS Lõhmuse Veod (registrikood

10491708) pankrotimenetlus. 6. jaanuaril 2003. a kuulutas kohus välja AS Lõhmuse Veod pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku.

2. 29. mail 2003. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, millega palus kohaldada AS Lõhmuse Veod

endiste ja praeguste juhatuse ja nõukogu liikmete Anton Nikolski, Vadim Dru"inski, Raivo Nirgi ja

Sergei Judini suhtes ärikeeldu. Tallinna Linnakohtu 15. juuli 2003. a määrusega kohaldati

A. Nikolski, V. Dru"inski, R. Nirgi ja S. Judini suhtes pankrotiseaduse (PankrS) § 35 alusel ärikeeld.

Kohus leidis, et nimetatud isikud on oma seadusevastase ning heade äritavadega vastuolus oleva

tegevusega takistanud pankrotimenetluse seaduspärast kulgu ning tekitanud dokumentatsiooni ja

kassa pankrotihaldurile esitamata jätmisega võlausaldajatele varalist kahju. Kuna nimetatud isikud on

mitmete teiste äriühingute juhtorganite liikmed, võib nende seadusvastase tegevuse tõttu kahjusaajate

ring laieneda. Tallinna Ringkonnakohus muutis 25. novembri 2003. a määrusega linnakohtu määruse

motiive, kuid leidis, et linnakohtu määrus on lõppjäreldustes õige, ning lisas, et ärikeeldu

kohaldatakse nimetatud isikute suhtes AS Lõhmuse Veod pankrotimenetluse lõpuni.

3. 23. detsembril 2003. a esitasid R. Nirk ja A. Nikolski kohtule taotluse, milles palusid lubada neil

tegutseda juhatuse liikmena teistes äriühingutes. Tallinna Linnakohus jättis taotluse rahuldamata

seoses ärikeelu kohaldamise vaidlustamisega Riigikohtus.

4. 5. juulil 2004. a esitas pankrotihaldur avalduse tühistada R. Nirgi, A. Nikolski ja V. Dru"inski

suhtes kohaldatud ärikeeld, kuna ärikeelu kohaldamise motiivid olid ära langenud, s.t nimetatud

isikud olid haldurile esitanud raamatupidamisdokumentatsiooni ega takistanud pankrotimenetluse

kulgu.

5. Tallinna Linnakohus jättis avalduse 15. juuli 2004. a määrusega rahuldamata, leides, et kuna

ringkonnakohus muutis 25. novembri 2003. a määrusega linnakohtu määrust ärikeelu kohaldamise

osas, määrates, et ärikeeldu tuleb nimetatud isikute suhtes kohaldada AS Lõhmuse Veod

pankrotimenetluse lõpuni, puudub linnakohtul pädevus eelnimetatud otsuse tühistamiseks.

6. R. Nirk esitas Tallinna Linnakohtu 15. juuli 2004. a määruse peale erikaebuse, millega palus

linnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse

põhjenduste kohaselt täpsustas ringkonnakohus linnakohtu määrust, kui lisas, et ärikeeldu tuleb

kohaldada pankrotimenetluse lõpuni. Tegemist ei oleks olnud apellatsiooniastme kohtulahendi

tühistamisega. Kuna ärikeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, puudub sisuline

takistus ärikeelu tühistamiseks. Vastasel korral oleks nimetatud isikute ettevõtlusvabadust

ebaproportsionaalselt piiratud. Lisaks on linnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 333 lg 1 p 3, kuna kohus otsustas juhtorgani liikme õiguste ja kohustuste üle, keda asjasse

ei kaasatud.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 14. septembril 2004. a erikaebuse ja leidis, et 1. jaanuaril

2004. a jõustunud PankrS § 5 kohaselt ei ole määrus, millega halduri taotlus jäeti rahuldamata,

kaevatav.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8. R. Nirk palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu lahendi ja saata asja uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse

normi. Kui ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu määrus ei ole edasikaevatav, siis pidi

kohus erikaebuse jätma määrusega läbi vaatamata, mitte seda tagastama kirjaga. Seega on

vaidlustatud kiri sisuliselt määrus. Kuna nimetatud määrus takistab asja edasist läbivaatamist ja kiiret

menetlust, siis võib TsMS § 338 lg 2 kohaselt nimetatud määruse peale esitada erikaebuse.

Kaebeõigus on tuletatav ka 1. jaanuaril 2004. a jõustunud PankrS § 5 lg-st 1 ja § 91 lg-st 4 ning Eesti

Vabariigi põhiseadusest. Nii ärikeelu kohaldamise kui ka ärikeelu tühistamise korral piiratakse isiku

põhivabadust (ettevõtlusvabadust). Käesoleval juhul on kohus otsustanud erikaebuse esitaja õiguste ja

kohustuste üle ilma teda asjasse kaasamata. Põhivabaduste piiramine ühes menetlusnormi olulise

rikkumisega peab olema edasi kaevatav.

9. Pankrotihaldur leiab, et erikaebus on alusetu ning palub jätta selle rahuldamata. Vastuse

põhjenduste kohaselt ei näe pankrotiseadus ette ärikeelu kohaldamist lühemaks ajaks kui

pankrotimenetluse lõpuni ning ärikeeldu saab ennetähtaegselt tühistada ainult juhul, kui leitakse, et

ärikeelu kohaldamine oli põhjendamatu või ebaseaduslik. Seega on ärikeelu kohaldamise

ennetähtaegne lõpetamine siiski apellatsiooniastme kohtu lahendi muutmine, milleks esimese astme

kohtul pädevus puudub. Ärikeelu kohaldamise ennetusliku iseloomu tõttu ei pea kohus seda

asjaosaliste osavõtul arutama, mis on kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega. Samuti ei

takista sellise taotluse rahuldamata jätmine kuidagi pankrotimenetluse kulgu.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu kirjana vormistatud määrus ja linnakohtu määrus tuleb

TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS

§ 362 p 4 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, kui tagastas erikaebuse kirjaga.

Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, kus isik esitab erikaebuse kohtumääruse

peale, mille peale edasikaebeõigust menetlusnorm ette ei näe, tuleb lähtuvalt TsMS § 331 lg-st 1,

mille kohaselt erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale lahendab ringkonnakohus määrusega,

selline erikaebus jätta määrusega läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 2 ja § 221 lg-ga 2 võib

kohus jätta avalduse läbi vaatamata ka muudel seaduses sätestatud juhtudel.

12. Ärikeelu kohaldamine pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 91 (kuni 1. jaanuarini 2004. a

PankrS §-s 35). Vastavalt PankrS § 91 lg-le 2 võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral

määrata, kes pankrotiseaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni

olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Seega

sätestab seadus ärikeelu kohaldamise pankrotimenetluse lõpuni ja PankrS § 91 lg 3 asjaolude

olemasolul kehtib keeld ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Kolleegium leiab, et

kuigi pankrotiseadus ei reguleeri ärikeelu tühistamist, saab pankrotimenetluses lähtuvalt PankrS § 3

lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 ärikeelu tühistamist taotleda. Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja,

juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist.

Seega piirab ärikeeld pankrotimenetluse vältel isiku ettevõtlusvabadust. Pankrotimenetlus ei ole aga

ajaliselt piiratud. Kuigi ärikeeld on üldjuhul preventiivse iseloomuga, s.t seda kohaldatakse vältimaks

pankrotimenetluse võimalikke takistusi ja võlausaldajate (ka tulevaste) huvide kaitseks, võib

pankrotimenetluse ajal ärikeelu kohaldamise alus ära langeda.

13. Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Esimese astme kohtu määruse peale võib pool ja

teine protsessiosaline TsMS § 297 lg 3 järgi esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on

selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Selles lõikes

nimetamata määruste peale ei saa erikaebust esitada, kuid TsMS § 297 lg 4 kohaselt võib vastuväiteid

nendele määrustele esitada apellatsioonkaebuses. Kuna ärikeelu tühistamise avalduses tehtud esimese

astme kohtu lahend on määrus, siis puuduks isikul vastuväidete esitamise õigus. Põhiseaduse § 24

lg 5 kohaselt on aga igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras

edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse

õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib sellisele õigussuhtele lähedast

õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Vastavalt

PankrS § 91 lg-le 4 võib isik, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, esitada erikaebuse määruse peale,

millega kohus ärikeeldu kohaldas. Seega ka ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud

kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st 4.

14. Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses väitis R. Nirk, et linnakohus otsustas tema õiguste ja

kohustuste üle, ilma et oleks teda avalduse läbivaatamisel kohtuistungile kutsunud või nõudnud enne

asja arutamist kirjalikku seisukohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. märtsi 2000. a määruses

tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 (RT III 2000, 9, 97) asunud seisukohale, et ärikeelu iseloomu tõttu võib

esimese astme kohus ärikeeldu kohaldada istungit pidamata. Isikule, kelle suhtes ärikeeldu

kohaldatakse, peab protsessuaalse garantiina olema tagatud võimalus viibida ärikeelu kohaldamise

peale esitatud erikaebuse läbivaatamise juures. Käesolevas asjas leiab kolleegium, et ärikeelu

tühistamine ei täida samu eesmärke ärikeelu kohaldamisega, mistõttu peab isikul, kelle suhtes on

esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, olema võimalus esitada esimese astme kohtule avalduse kohta

oma seisukoht. Linnakohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 2 ja otsustanud erikaebuse esitaja õiguste ja

kohustuste üle ilma teda kaasamata, mistõttu tuleb tühistada ka esimese astme kohtu määrus ja asi

saata TsMS § 353 lg 5 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab

linnakohus andma R. Nirgile võimaluse väljendada asjas oma seisukoht.

15. Linnakohtus jättis ärikeelu tühistamise avalduse rahuldamata põhjendusega, et kuna

ringkonnakohus määras R. Nirgi suhtes ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni, puudub linnakohtul

pädevus selle tühistamiseks. Selline kohtu seisukoht on ekslik. Linnakohus on esimese astme kohtuna

igal juhul pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Ärikeelu tühistamise avalduse

läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas isiku osas, kelle suhtes keeldu kohaldati, on selle kohaldamise

aluseks olevad asjaolud ära langenud, arvestades seejuures asjaoluga, et ärikeeldu kohaldatakse

üldreeglina preventiivsetel kaalutustel.

J. Luik, P. Jerofejev, L. Laarmaa