3-1-1-125-04 · Riigikohus

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-125-04

Otsuse kuupäev

8. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

P. R. süüdistusasi KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2004. a määrus

nr 2-1/344/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P. R. kaitsja vandeadvokaat Aadu Lubergi

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

8. november 2004. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2004. a määrus P. R. õigusabi kulude hüvitamise

kohta ning saata vandeadvokaat A. Lubergi taotlus uueks menetlemiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2004. a otsusega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2002. a

otsus, millega P. R. tunnistati KrK § 1642 lg 4 p 1 järgi õigeks.

2. 21. septembril 2004. a esitas P. R. kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Tallinna Ringkonnakohtule taotluse

kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks täies mahus riigieelarve vahenditest summas 199 184 krooni. Kaitsja

põhjendas oma taotlust kriminaalasja menetluskäigu erilise keerukuse ja pikkusega ning erinevates

kohtuinstantsides toimunud kohtuistungite arvu ja materjalide mahuga. Samuti juhiti taotluses tähelepanu, et

P. R.-le tekitati ebaseadusliku süüdistuse esitamise ja kohtu alla andmisega nii moraalset kui varalist kahju

ning tal on põhiseaduslik õigus selle hüvitamisele.

3. Kaitsja taotlus rahuldati osaliselt ning riigieelarve vahenditest määrati P. R.-e kaitsjale makstud tasu

katteks hüvitamisele 51 684 krooni.

Ringkonnakohus konstateeris, et kriminaalasja menetlemise venimine ei toimunud P. R. ega tema kaitsja süül

ning nõustus kaitsja taotluses esitatud väitega kriminaalasja keerukuse kohta. Samuti märkis

ringkonnakohus, et KrMS § 181 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik ning

sama seaduse § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

Viidatud punkt sisaldab ühtlasi õigust määrata, millises ulatuses kuulub makstud tasu hüvitamisele.

Ringkonnakohus osundas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab kohus õigusabikulude väljamõistmisel

eraldi otsustama, millises ulatuses on õigusabikulude hüvitamise määramine riigieelarve vahenditest

konkreetses kriminaalasjas mõistlik.

Kaitsja taotlusele lisatud materjalidest nähtuvalt oli P. R. ja tema kaitsja vahel sõlmitud kolm

õigusabilepingut: 14. juunil 1999. a summas 94 400 krooni, 8. jaanuaril 2001. a summas 17 700 krooni ja

3. septembril 2003. a summas 35 400 krooni. Lisaks eeltoodud lepingujärgsetele summadele on kaitsja poolt

P. R.-le esitatud eraldi arved õigusabi eest kokku summas 51 684 krooni.

Ringkonnakohus leidis, et P. R.-le tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada üksnes eraldi arvete alusel makstud

kaitsjatasu, sest ainult nende summade puhul võis ringkonnakohus veenduda, et need on makstud käesoleva

kriminaalasja käigus osutatud õigusabi eest. Taotlusele lisatud õigusabilepingute osas aga puudus

ringkonnakohtul võimalus kontrollida, milliste õigusabiteenuste peale need on koostatud ja milline on

tasutud summade seos käesoleva kriminaalasjaga. Puuduvad kindlad tõendid P. R.-e poolt laenulepingu

alusel saadud 94 400 krooni tagasimaksmise kohta OÜ-le Masp Consult.

4. P. Rüngase kaitsja vandeadvokaat A. Luberg esitas Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2004. a määruse

peale määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasjas P. R.-e kaitsjale

makstud tasu täies ulatuses riigieelarve vahenditest hüvitamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on vandeadvokaat A. Luberg osutanud P. R.-le õigusabi seoses tema

suhtes menetletava kriminaalasjaga ning mingisugust muud õigusabi pole talle kunagi osutanud. Kaitsja

leiab, et ringkonnakohtule esitatud dokumentidega on see asjaolu ka tõendatud. Samuti on kaitsja arvates

tõendatud, et P. R. tasus talle osutatud õigusabi eest kaitsjale taotluses esitatud summa ulatuses. Kaitsja

arvates oli põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et puuduvad kindlad tõendid P. R.-e poolt OÜ-le Masp

Consult temale osutatud õigusabi eest tasutud summa tagasimaksmise kohta.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

6. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

KrMS § 181 lg-st 1 tuleneb, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Seega tuli

ringkonnakohtul P. R. valitud kaitsja taotluse alusel määrata, milline on selles asjas riigi poolt hüvitatav

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu.

7. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt on kohus leidnud, et P. R.-le tuleb kaitsja poolt taotletavast 199 184

kroonist hüvitada 51 684, sest ainult selle summa ulatuses on kohtul võimalus veenduda, et advokaadibüroo

poolt on P. R.-le osutatud õigusabi nimelt seoses käesoleva kriminaalasjaga. Seejuures leidis

ringkonnakohus, et arvetel viidatud kolme õigusabilepingu puhul puudub kohtul võimalus kontrollida,

milliste õigusabi teenuste peale need on koostatud ja milline on tasutud summade seos antud

kriminaalasjaga, ning arvete nr 430 ja 107 ning kviitungi nr 000086 alusel ei saa tuvastada, millist õigusabi

teenust on osutatud nendel märgitud summade eest.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ringkonnakohus ei

ole põhjendanud, miks need dokumendid valitud kaitsjale makstud summa suuruse kindlakstegemisel

kõrvale jäeti. Kriminaalkolleegium märgib, et 14. juunil 1999. a sõlmitud õigusabi lepingus on lepingu

objektina üheselt märgitud õigusabi osutamine kriminaalasjas nr 98150086. Teise, 8. jaanuaril 2001. a

sõlmitud lepingu sisuks on märgitud kaitse esimese astme kohtus pärast kriminaalasja tagastamist esimese

astme kohtule, ning selle sõlmimise aeg langeb kokku ajaga, mil esimese astme kohus tõepoolest asus sama

kriminaalasja teistkordselt sisuliselt arutama. Samuti asub toimikus advokaadi volikiri (kd 5, lk 444), mille

kohaselt A. Luberg on volitatud kaitsma P. R.-st Tallinna Ringkonnakohtus. Selle volikirja väljaandmise

aluseks on märgitud kolmas, 3. septembri 2003. a leping. Seega on esimese ja teise lepingu ning vähemalt

osa kolmanda lepingu alusel osutatud õigusabiteenustest seotud käsitletava kriminaalasjaga ning P. R. on

nende lepingute alusel makstud summade eest õigustatud saama mõistlikku kompensatsiooni. Samuti on

arved nr 430 ja 107 ning kviitung nr 000086 otseselt seotud eelnimetatud lepingutega.

8. Ringkonnakohus on põhjendanud P. R.-le menetluskulude vaid osalist hüvitamist ka asjaoluga, et

puuduvad kindlad tõendid tema poolt laenulepingu alusel õigusabikuludeks saadud summa 94 400 krooni

tagasimaksmise kohta OÜ-le Masp Consult. Seega on ringkonnakohus asunud seisukohale, et kuna P. R. ei

ole seda summat kellelegi maksnud, ei ole ka selle hüvitamine P. R.-le vajalik.

Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib seoses selle seisukohaga, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt

peaks õigusabi eest maksma vaid see isik, kes kaitsjaga lepingu sõlmib. Maksjaks võib olla ka kolmas isik.

Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt

juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu

on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või

mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu

maksmise kohustus (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, RT III 2001,

25, 278). Seejuures tuleb arvestada ka õigeksmõistetu kohustust maksta see tasu isikule, kes on täitnud

õigeksmõistetu vastava kohustuse valitud kaitsja ees.

9. P. R. kaitsja taotluse uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus tuleb esmalt kindlaks teha õigeksmõistetu poolt

valitud kaitsjale juba makstud tasu suurus ja kui õigeksmõistetu ei ole kaitsja tehtud töö eest veel täielikult

tasunud, tuleb välja selgitada ka see, kui suures summas on ta kohustatud maksma. Alles seejärel saab

lahendada küsimuse makstud tasu mõistlikkusest. Seetõttu on ekslik ja põhjendamatu kaitsja väide selle

kohta, nagu oleks tema poolt taotletava summa suuruse mõistlikkuse ja põhjendatuse küsimused juba

lahendatud ning seega edaspidi väljaspool vaidlust. Kriminaalkolleegium märgib, et kuna ringkonnakohus

luges suurema osa taotletud summast dokumentide väidetavate puuduste tõttu ebapiisavalt tõendatuks,

puudusid tal nii vajadus kui võimalus kogu taotletava summa mõistlikkust vaagida.

Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu

maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet.

Seejuures ei ole vähetähtis kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aeg

ja kohtu hinnang selle kohta, kas kaitsja poolt tehtud töö maht on olnud vajalik ja põhjendatud. Viimase

selgitamisel tuleb arvestada sedagi, et kaitsja on viiel korral esitanud kohtutele kirjalikud teesid, mis tõsi

küll, olulises osas oma sisult kattuvad. Arvestades asjaolu, et kõnealuses asjas on peetud umbes 20

kohtuistungit, tuleks hinnata ka seda, kas asja korduval arutamisel igaks istungiks ettevalmistamise maht

suureneb või kahaneb. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsjale makstud tasu vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei saa samuti mööda minna asjaolust, kuidas see tasu, arvestades tehtud töö mahtu, suhestub sama

töömahu täitnud määratud kaitsjale hüvitatava tasuga, aga samuti vabariigi statistiliselt keskmise

kuutöötasuga.

10. Eeltoodule tuginedes ja juhindudes KrMS § 361 p-st 6, § 388 lg-st 4 ja § 390 lg-st 4 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2004. a määruse ja saadab asja uueks

arutamiseks samale kohtule.

Jüri Ilvest

Hannes Kiris

Lea Kivi