3-2-1-128-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-128-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 8. detsember 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja H. Jõks, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa

Kohtuasi

Toom Õunapuu hagi AS TEA Kirjastus vastu autoriõiguse

rikkumisega tekitatud 20 000 krooni suuruse kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai 2004. a otsus

asjas nr 2-2/164/2004

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toom Õunapuu kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

25. oktoober 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. mai

2004. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toom Õunapuu esitas 25. veebruaril 2002. a hagi, milles palus AS-lt Tea Kirjastus välja mõista

autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks 20 000 krooni.

2. 1979. aastal avaldati kogumikus "Emakeeleõpetuse küsimusi" hageja koostatud artikkel

"Skeemidest ja skematiseerimisest keeleõpetuses", milles hageja selgitab muuhulgas sihitise

käändeid, kasutades seejuures väljendit "katkise akna reegel" ning lisades reeglit illustreeriva joonise.

Hageja väidetel ei ole väljendit "katkise akna reegel" enne eelnimetatud artikli avaldamist kunagi

eestikeelses teaduskirjanduses kasutatud, samuti ei ole väljend "katkise akna reegel" olnud kasutuses

varasemates võõrkeelsetes teostes. Väljend "katkise akna reegel" ei ole teaduskirjanduses kasutatav

üldmõiste, vaid hageja intellektuaalse loomingu tulemus.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 2 kohaselt on teoseks mis tahes originaalne tulemus kirjanduse,

kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle

vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on

originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Hageja intellektuaalse loomingu

tulemusena loodi väljend "katkise akna reegel", mis oli originaalne tulemus teaduse vallas, oli

väljendatud objektiivses vormis raamatu peatüki osa kujul ja on selle vormi kaudu tajutav ning

reprodutseeritav. Seega on hageja loodud väljend "katkise akna reegel" autoriõigusega kaitstav teos,

mille kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmata ei ole lubatud.

AS TEA Kirjastus andis 2000. aastal välja "Õpetaja tabeliraamatu", mille sihitise käändeid

käsitatavas peatükis on ilma hagejalt nõusolekut küsimata, autoritasu maksmata ja autorile viitamata

kasutatud väljendit "katkise akna skeem", mis on otseselt tuletatud hageja loodud väljendist "katkise

akna reegel". Samuti on kasutatud skeemi raamatu esikaane kujunduses. AS TEA Kirjastus on seega

rikkunud hageja autoriõigust.

3. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tegemist ei ole hageja originaalideega ning seetõttu ei ole

tegemist tema intellektuaalse loomingu tulemusega. Väljendit "katkise akna reegel" ning teisi

sarnaseid väljendeid on kasutatud enne T. Õunapuud. AS TEA Kirjastus ei saa olla käesolevas asjas

kostjaks, kuna kõnealuse raamatu väljaandmisel ei teinud AS TEA Kirjastus tulenevalt lepingutest

sisulisi parandusi, vaid oli tehniliseks tööettevõtjaks materjali kirjastamisel.

4. Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1000 krooni

õigusabikulu. Väljaandes "Emakeeleõpetuse küsimusi" käsitles hageja artiklis "Skeemidest ja

skematiseerimisest keeleõpetuses" skematiseerimist kui arvestatavat metoodilist võtet eesti keele

tundides. Artikli kohaselt tähendab skeem keeleõpetuses teatud graafilist lahendust, millega

verbaalne õppeinformatsioon on moduleeritud mudelite, märkide ja sümbolite keelde. Skeem ei teeni

artikli kohaselt ainuüksi näitlikustamise otstarvet, vaid ta võib olla otseselt õppeinformatsiooni

kandjaks. Tinglikult võiks artikli autori arvates arvata illustreerivate skeemide alla ka

mnemotehnilised skeemid, mille funktsiooniks on õppeprotsessis õpilaste mälu abistamine. Eelnevast

lähtudes leidis kohus, et "katkise akna reegli" puhul on tegemist hageja ülalmainitud artiklis

kasutatavate illustreerivate skeemide alla kuuluva mnemotehnilise skeemiga, mille funktsiooniks

õppeprotsessis on õpilase mälu abistamine ning artiklis käsitletud ülevaade skematiseerimise

võimalustest eesti keele tundides on autori enda hinnangul empiiriline ega pretendeeri

teaduslikkusele.

5. Hageja on kasutanud vaidlusalust mnemotehnilist skeemi kahes õpikus: "Eesti keele õpetamise

metoodika käsiraamatus emakeeleõpetajatele ja eesti filoloogia üliõpilastele" (1992) ning 8. klassi

emakeele õpikus (1998). Nendes õpikutes ei ole ta viidanud vaidlusaluse mnemotehnilise skeemi

autorsusele.

6. Linnakohus tugines hagi rahuldamata jätmisel ka tunnistajate S. Vare ja J. Õispuu ütlustele.

Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist asjaolu, et vaidlusaluse skeemi puhul on tegemist ammu

teadaoleva pedagoogilise mnemotehnilise võttega keeleõpetuses. Antud skeemi puhul ei saa olla

tegemist teosega kui isiku intellektuaalse loomingu tulemusega autoriõiguse seaduse mõttes ning

osundatud skeemi kasutamisega "Õpetaja tabeliraamatus" ei rikutud seetõttu ka hageja autoriõigusi.

Tulenevalt AutÕS § 11 lg-st 1 tekib vaid teose autoril autoriõigus sellele teosele.

7. AS TEA Kirjastus ei ole asjas õige kostja. "Õpetaja tabeliraamatu" esitrükiga seonduvad õigused

kuuluvad Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutusele. Kollektiivse kirjastamise lepingust nähtub, et

nimetatud teos on välja töötatud Euroopa Liidu PHARE Eesti keele õppeprogrammi toetusel ja

esmakordselt avaldatud selle egiidi all. Nimetatud leping on sõlmitud kirjastaja AS TEA Kirjastus

ning raamatu autorite vahel. Hageja ei soovinud hagi esitada teose autorite vastu.

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse. Asjaolu, et tegemist on mnemotehnilise skeemiga, mille funktsiooniks on õpilase mälu

abistamine ning et skeemi saab nimetada "kirvereegliks", mille kasutamist iseloomustab muuhulgas

selle laiaulatuslik juurutamine, ei võta sellelt kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonna tulemuse

kvaliteeti. Autorsusele viitamata jätmist ei saa käsitada autorsusest loobumisena või originaalsuse

puudumise tunnistamisena. Katkise akna reegel vastab kõigile AutÕS § 4 lg 2 tunnustele. Katkise

akna skeem on originaalne tulemus, kuna sellise kuju, sisu ja funktsiooniga tabeli lõi esmakordselt

hageja.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus muutis 13. mai 2004. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendavat osa.

Autoriõigusega kaitstava teose tunnused on märgitud AutÕS § 4 lg-s 2, mille kohaselt loetakse

teoseks originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Teos on originaalne, kui see

on autori intellektuaalse loomingu tulemus. Teoste, millele tekib autoriõigus, mitteammendav loetelu

on sätestatud AutÕS § 4 lg-s 3. Osutatud lõike punkt 1 kohaselt on sellisteks teosteks ka publitsistika-

, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed. Autoriõiguse seadusega kaitstavad on nii teose autori

varalised õigused kui ka isiklikud mittevaralised õigused. AutÕS § 81 lg 2 p 1 järgi on autoriõiguse

rikkumise korral teose autoril õigus nõuda moraalse kahju eest materiaalset hüvitist.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja artiklis, mis avaldati õpikus "Emakeeleõpetuse küsimusi

VI", ning tema kirjutatud õpikus "Eesti keele õpetamise metoodika" kasutatud väljend "katkise akna

reegel" ning sellele lisatud joonis sihitise käänete paremaks meeldejätmiseks on autoriõiguse seaduse

mõttes kaitstav teos ja kas hagi on esitatud õige kostja vastu.

11. Hageja on tuntud ja tunnustatud keeleteadlane, kellel on eesti keele õpetamisel suuri teeneid ning

avaldatud õpikud on intellektuaalse töö tulemused. Kes ja millal kasutas "katkise akna reegli

põhimõtet" keele õpetamisel, ei oma antud vaidluses õiguslikku tähendust. AutÕS § 5 sätestab

intellektuaalse tegevuse tulemused, millele antud seadust ei kohaldata. Nimetatud paragrahvi punkti 1

järgi seadus ei laiene ideedele, kujunditele, mõistetele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele,

kontseptsioonidele, printsiipidele, mis on selgitatud või väljendatud teoses, ja käesolevas vaidlusajas

on tegemist selle juhtumiga.

12. Hagejal oli õigus esitada hagi AS TEA Kirjastus vastu. 2001. aasta väljaandest ei nähtu, et AS

TEA Kirjastus välja antud väljaandes "Õpetaja tabeliraamat" oleksid kirjastaja õigused kuulunud

teisele isikule. Asjaolu, et tegemist oli kordustrükiga, ei võtnud hagejalt õigust pöörduda AS TEA

Kirjastus poole, kes on ennast ise määratlenud kirjastajana. Kirjastaja on kohustatud tagama

avaldatava materjali korrektsuse ning peab kontrollima avaldatava materjali kasutamise õigustatust.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kassatsioonkaebuse esitas hageja. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi.

14. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et katkise akna skeemil on olemas teoseks

tunnistamiseks vajalikud tunnused, mis välistab omakorda katkise akna skeemi kvalifitseerimise

AutÕS § 5 p 1 alusel.

15. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 2 kohaselt loetakse teoseks selle seaduse tähenduses isiku mis tahes

originaalset loomingulise tegevuse tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on

väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav

kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Katkise akna skeem on originaalne. Originaalseks saab

pidada sellist teost, mis on autoril loometöö käigus mõttetegevuse tulem. Autoriõiguse praktikas

tuleks, tuginedes AutÕS § 4 lg-le 6, lähtuda autorsuse presumptsioonist: kui tulem saavutati loometöö

tagajärjel, siis vastab see tulem teose originaalsuse tunnusele ja on kaitstav autoriõigusega. Katkise

akna skeem kuulub AutÕS § 4 lg-s 2 nimetatud loometegevuse valdkonda. Autoriõigusega

kaitstavate teoste loetelu AutÕS § 4 lg-s 3 ei ole ammendav. Järelikult saab lisaks haridusalasele

kirjalikule teosele, mis on otseselt nimetatud § 4 lg 3 p-s 1, ka haridusalane skeem olla teos. Asjaolu,

et katkise akna skeem on mnemotehniline ja selle funktsiooniks on õpilase mälu abistamine, ei võta

skeemilt ära kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonda kuuluvust. Katkise akna skeem on "katkise

akna reegli" väljendus objektiivses vormis ja see on tajutav ja reprodutseeritav. Teose eesmärk,

väärtus ja konkreetne väljendusvorm ei saa olla aluseks autoriõiguse tunnustamata jätmiseks.

16. Ringkonnakohus välistas katkise akna skeemile hinnangut andes selle autoriõigusega kaitstavaks

teoseks olemise arvamuse põhjal, et katkise akna skeem on üldlevinud mnemotehniline võte,

arvestamata seda, et sellele võttele on hageja oma mõtte- ja loometegevusega andnud

väljendusvormi. Hageja idee kasutada keeleõpetuses mnemotehnilisi skeeme ei ole kaitstav, kuid

konkreetse keelereegli eripäraseks skeemiks vormimisel saadud tulemus on autoriõigusega kaitstav

teos. Hageja loodud skeemis kui ideede väljendusvormis on sihitise käänete kasutamine esitatud

originaalselt seostatud viisil ja käänete omavahelisi seoseid näitav originaalne skeem on kaitstav.

17. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millise teose legaaldefinitsiooni kuuluva tunnuse

puudumine katkise akna skeemi puhul välistab selle kvalifitseerimise AutÕS § 4 lg 2 alusel. Sellega

on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 330 lg-s 6 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab

ringkonnakohus oma otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Teose tunnustele vastavuse

analüüs on vajalik selleks, et kvalifitseerida hageja loomingulise töö tulemus teosena või AutÕS § 5

p-s 1 sätestatud intellektuaalse tegevuse tulemina.

18. Kostja AS TEA Kirjastus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja väide selles, et

ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, taandub sisuliselt tõendite

hindamisele. Kohtuvaidluse erinevatel etappidel on hageja oma väidetavat teost nimetanud ideeks,

skeemiks ja reegliks. Kassatsioonkaebuses on hageja leidnud, et originaalsuse nõuetele vastab katkise

akna reeglit demonstreeriv skeem. Nimetatu annab aluse järeldada, et hageja on käesolevaks hetkeks

asunud seisukohale, et katkise akna reegel iseenesest ei ole loometegevuse tulemus, ning et reeglit

demonstreerib skeem. Kostja arvates võiks katkise akna reegel olla kirjanduse valdkonda kuuluv

kirjalik teos. Mis tahes kirjalik teos eeldab üldjuhul pealkirja, teatud struktuuri ja ülesehitust, lugeja

iseseisval lugemisel lahtiseletatavat sisu jms. Väljend "katkise akna reegel" nimetatud tunnustele

kogumis ega ka eraldivõetuna ei vasta. Katkise akna skeem võiks olla kujundusgraafiline teos. Kuid

joonist, millel on kujutatud katkise ruuduga aken, ei saa lugeda loometegevuse originaalseks

tulemuseks. Kohtuvaidluses ei tekkinud küsimust teose eesmärgist, väärtusest ja konkreetsest

väljendusvormist seoses autoriõiguse tunnustamata jätmisega.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

19. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

20. Autoriõigus tekib AutÕS § 4 lg 1 kohaselt kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus

teosele tekib teose loomisega (AutÕS § 7 lg 1) ja teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud

mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis (AutÕS § 7

lg 2). Vastavalt AutÕS § 11 lg-le 1 tekib teose autoril teose loomisega autoriõigus sellele teosele.

Hageja autoriõiguse rikkumine eeldab, et eesti keele sihitise käänete õppimisel mälu abistamiseks

kasutatav väljend "katkise akna reegel" ja selle väljendus katkise akna joonise (skeemi) näol on teos,

millele kohaldatakse autoriõiguse seadust.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema loodud väljend "katkise akna reegel" on

autoriõigusega kaitstav teos, mida kostja on kasutanud ilma autorile viitamata ning mille kasutamine

ilma tema nõusolekuta ja autoritasu maksmata ei ole lubatud. "Katkise akna reegli" abil, millele on

lisatud illustreeriv joonis, selgitab ta eesti keele sihitise käändeid. Kassatsioonkaebuses leiab hageja,

et väljendi "katkise akna reegel" objektiivne vorm on katkise akna skeem, mis on tajutav ja

reprodutseeritav ning tema loometöö tulemus, seega autoriõigusega kaitstav teos.

22. Kohtud on leidnud, et nn "katkise akna reegli" puhul on tegemist hageja artiklis "Skeemidest ja

skematiseerimisest keeleõppes" kasutatud illustreerivate skeemide alla kuuluva mnemotehnilise

skeemiga, mille funktsiooniks on õppeprotsessis vaid õpilase mälu abistamine, ning artiklis käsitletud

ülevaade skematiseerimise võimalustest eesti keele tundides on autori enda hinnangul puhtal kujul

empiiriline ega pretendeeri teaduslikkusele. Linnakohus leidis, et hageja ei ole õpikutes viidanud

vaidlusaluse mnemotehnilise skeemi autorsusele. Tegemist on ammu teadaoleva pedagoogilise

mnemotehnilise võttega keeleõpikutes, tegemist ei ole teosega kui isiku intellektuaalse loomingu

tulemusega autoriõiguse seaduse mõttes ja autoriõigused tekivad ainult teose autoril.

Ringkonnakohus leidis, et pole oluline kes ja millal kasutas keele õpetamisel väljendit "katkise akna

reegel", sest AutÕS § 5 sätestab intellektuaalse tegevuse tulemused, millele autoriõiguse seadusest ei

kohaldata, ja nõustus linnakohtu seisukohaga, et tegemist on just selle juhtumiga.

23. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-t 4

kui ta ei andnud hinnangut, milline teose legaaldefinitsiooni kuuluva tunnuse puudumine välistab

"katkise akna reegli" kvalifitseerimise AutÕS § 4 lg 2 alusel. Samuti ei ole ringkonnakohus

põhjendanud, millise AutÕS § 5 p-s 1 sätestatud intellektuaalse tegevuse tulemusega on tegemist,

millele autoriõiguse seadust ei kohaldata.

24. Autoriõigusega kaitstava teose mõiste ja loetelu teostest, millele tekib autoriõigus, sätestab

AutÕS § 4. Teoseks loetakse AutÕS § 4 lg 2 kohaselt mis tahes originaalset tulemust kirjanduse,

kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle

vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on

originaalne, kui see on autori intellektuaalse loomingu tulemus. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi on

teosteks, millele autoriõigus tekib, teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja

kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid,

maketid, mudelid, testid jms).

25. Autoriõiguse seaduse § 4 lg 6 järgi teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul,

kui autoriõiguse seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne

asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal. Autoriõiguse seaduse

neljanda peatüki teises jaos on sätestatud avaldamisallika äranäitamise kohustuslikkus (§ 19) ja

loetletud juhud, millal teost võib kasutada autori nõusolekuta ja tasu maksmata, kuid kasutatud teose

autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, teose pealkirja (nimetuse) äramärkimisega.

26. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele autoriõiguse seadust ei kohaldata, on loetletud AutÕS

§ 5 p-s 1. Vastavalt sellele punktile 1 ei kohaldata autoriõiguse seadust ideedele, kujunditele,

mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele,

avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või

muul viisil väljendatud teoses. Kolleegium märgib, et teose tunnuseks on mh autori loomingulise

tegevuse väljendusvorm, mis annab edasi sisu. Väljendusvorm võib olla nii kujunduslik kui

sõnastuslik. Hageja on kogu aeg väitnud, et eesti keele sihitise käänete paremaks meeldejätmiseks

mõtles ta välja ja sõnastas nn "katkise akna reegli" ning ilmestas seda joonisega katkisest aknast.

Ainult see isik, kes on teose loonud, võib end nimetada teose autoriks. Seega tuleb vaidluse

lahendamiseks hinnata, kas hageja väidetud teosel on autoriõiguse seaduses loetletud juriidilist

tähendust omavad tunnused, mis võimaldab seda pidada autoriõigusega kaitstavaks teoseks. Kui

kohus leiab, et hageja väidetu on muu intellektuaalse tegevuse tulemus, millele autoriõigust ei saa

kohaldata, siis tuleb kõne alla AutÕS § 5 p 1 kohaldamine.

H. Jõks, P. Jerofejev, L. Laarmaa