3-2-1-121-04 · Riigikohus

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-121-04

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. november 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja T. Tampuu, liikmed H. Jõks ja J. Luik

Kohtuasi

I.K hagi J.K vastu lapsele elatise nõudes.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 25. mai 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-

117/04

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

J.K kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

1. november 2004. a, kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta muutmata Viru Ringkonnakohtu 25. mai 2004. a otsus

ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I.K esitas 30. juunil 2003. a hagiavalduse, milles palus J.K välja mõista igakuise elatise nende

ühisele lapsele summas 5 000 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja oma nõuet 2 500 kroonini

(millelt on tulumaks makstud). Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 23. märtsil 1990. a.

Abielust sündis X. XXXXXX XXXX. a poeg A.K. Pooled lahutasid abielu 15. veebruaril 1995. a.

Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja poega materiaalselt ei toeta.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi on alusetu. Pooled elasid hoolimata abielu lahutamisest

koos ning poeg oli mõlema vanema ülalpidamisel. Kostja soovis eraldi elama asuda ning leppis

hagejaga suuliselt kokku, et hakkab poja ülalpidamiseks maksma hagejale 2 000 krooni kuus.

3. Ida-Viru Maakohtu 17. detsembri 2003. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning perekonnaseaduse

(PKS) §-de 60 lg 1 ja 61 lg 1, 2 ja 4 alusel mõisteti kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja

igakuine elatusraha 2 703 krooni alates 30. juunist 2003. a kuni A.K täisealiseks saamiseni.

Kohtuotsuse täitmisel tuli arvestada juba tasutud elatisega 12 000 krooni, mida kostja tasus alates

hagi esitamisest. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 1 000 krooni ja

riigilõiv summas 2 450 krooni.

Kohus tuvastas, et hageja keskmine palk on 6 476 krooni kuus ning poeg elab koos hagejaga. Kostja

keskmine palk on 11 980 krooni kuus. Hageja arvutuste kohaselt kulub poja ülalpidamiseks 5 200

krooni kuus, millest tulenevalt on ühe vanema osaks 2 600 krooni kuus. Kostja arvutuste kohaselt on

vanemate panus poja ülalpidamiseks 4 000 krooni kuus.

Kohus leidis, et kuigi kostja varaline seisund võimaldaks tal maksa elatist hagis nõutud summas,

pidas kohus vanemate varalist seisundit ja lapse vajadusi arvestades põhjendatuks mõista kostjalt

lapse ülalpidamiseks välja 2 703 krooni (koos tulumaksuga). Kohus arvestas asjaoluga, et kostja

soovis osaleda lapse kasvatamises ning olla temaga vabal ajal koos, samuti asjaoluga, et hageja ei

olnud vaba aja veetmisega seonduvaid kulutusi tõendanud.

4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

Kostja leidis, et maakohus ei ole arvestanud kostja väitega, et hagi esitamiseks puudus alus, kuna

kostja täitis ülalpidamiskohustust. PKS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja, kui vanem ei

täida ülalpidamiskohustust. Kostja tasus nii enne hagi esitamist kui ka peale eelistungit lapse

ülalpidamiseks hagejale igakuiselt 2 000 krooni, millelt oli tasutud tulumaks. Seega puudus alus hagi

esitamiseks ja maakohus on alusetult hagi rahuldanud ja mõistnud kostjalt välja kohtukulud

kogusummas 3 450 krooni.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hagiavaldus esitati, kuna hoolimata suulisest

kokkuleppest ei maksnud kostja lapsele elatist 2003. aasta juulist 2003. aasta detsembrini ja puudus

garantii edasise maksmise kohta. Samuti ei jõudnud pooled kokkuleppele elatise suuruse osas.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Viru Ringkonnakohtu 25. mai 2004. a otsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et elatise väljamõistmine maakohtu poolt oli

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kuulub rahuldamata jätmisele ka

apellandi kohtukuludesse puutuv taotlus.

7. Kostja seletuste kohaselt leppisid pooled kokku elatise suuruses 2 000 krooni. Hagiavalduse

kohaselt soovis hageja saada algselt elatist 5 000 krooni ning ringkonnakohtus antud seletuste

kohaselt oli tema lõplik nõue 3 400 krooni. Seega ei jõudnud pooled kokkuleppele ja hageja oli

õigustatud vaidluse lahendamiseks pöörduma kohtu poole.

8. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja

piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Apellandi

seletuste kohaselt hilines ta juunis 2003. a elatise maksmisega, kuna viibis töölähetuses ning juulist

novembrini ei tasunud elatist ka selles summas, mida pidas kokkulepituks, makstes novembris

korraga 10 000 krooni eelneva perioodi eest. Eelnimetatu alusel luges ringkonnakohus tõendatuks, et

kostja ei ole ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine maakohtu

poolt oli põhjendatud.

9. Elatise suuruse määramisel arvestatava vanemate varalise seisundi kohta märkis ringkonnakohus,

et maakohtu otsuses on küll eraldi märgitud vaid poolte töötasu suurused, kuid ringkonnakohtu

istungil antud seletuste kohaselt on maakohus arvestanud ka vanemate muud varalist seisundit.

10. Kostjalt väljamõistetud kohtukulude osas leidis ringkonnakohus, et maakohus on küll viidanud

ebaõigele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sättele, kuid arvutanud õigesti välja hagihinna 32

436 krooni, millelt tuli kostjal maksta riigilõivu. Hagihinna ja riigilõivu summa arvutamisel

lähtutakse kohtumäärusega väljamõistetud elatise summast ning seejuures ei kuulu eraldi

arvestamisele hagejal lasuv ja tulevikus täidetav võimalik tulumaksu kohustus. Õigusabikulude

väljamõistmist ei ole apellant vaidlustanud kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse alusel.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, millega palus ringkonnakohtu

otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning teha ümberarvestus

riigilõivu ja õigusabikulude osas.

12. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud käesoleva vaidluse valesti kvalifitseerinud.

Algselt nõudis hageja lapsele elatise maksmist, kuna kostja ei pea last ülal. Menetluse käigus muutis

hageja hagi alust ja eset, tunnistades, et kostja peab last ülal, kuid mitte piisavalt, ning nõudis

sisuliselt elatise suurendamist ca 500 krooni. Kostja leiab, et elatise väljamõistmiseks alus puudub;

alus on vaid elatise suuruse vaidlustamiseks.

13. Kuna kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise 2 703 (2 000 krooni 20 senti, neto) ning kostja

on maksnud elatist 2 702 krooni 70 senti (2 000 krooni neto), siis on hagi rahuldatud osa 0,3 krooni

aastas, hagihind vastavalt 3 krooni ja 60 senti ning riigilõiv 50 krooni. Kui ümardada väljamõistetud

summad kroonideni, siis hagi rahuldatud ei ole. Eeltoodu alusel ja tulenevalt TsMS §-st 61 lg 1 ei ole

õige ka kohtukulude väljamõistmine kostjalt summas 1 000 krooni.

14. Kostja vaidleb kassatsioonkaebuses vastu ka kohtu seisukohale, et kostja ei ole oma

ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud. Kostja leiab, et ei ole rikkunud ülalpidamiskohustust.

Kostja jättis hagejale kooselu lõpetamisel kõik abielu kestel kogutud säästud summas ca 100 000

krooni ja korteri, mistõttu olid lapse kasvatamiseks vajalikud vahendid olemas ka siis, kui kostja

seoses tema vastu hagi esitamisega peatas elatise maksmise kuni asjaolude selgumiseni eelistungil.

Õige ei ole hageja väide, et kostja viivitas pidevalt elatise maksmisega. Pooled leppisid elatise

maksmises kokku alles 2003. aasta mais. 2. juunist kuni 10. juunini 2003. a viibis kostja töölähetuses,

mistõttu maksis kokkulepitud summa kohe pärast tagasitulekut. 2003. aasta 16. juunist kuni

10. juulini veetis kostja oma puhkuse koos pojaga Tartus ning on ka hiljem veetnud pojaga koos vaba

aega ning kandnud seoses sellega kulutusi. Kostja leiab, et kohus on põhjendamatult hinnanud kostja

käitumist vaid perioodil hagi esitamisest kuni eelistungini ning jätnud tähelepanuta asjaolu, et peale

eelistungit on kostja maksnud elatist õigeaegselt. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et kostja ei

saanud olla maksmisega enne hagiavalduse esitamist pidevalt viivituses, nagu väidab hageja, sest

2003. aasta mais elasid pooled veel ühiste vahendite eest.

15. Vastustaja kirjalikku vastust kaebusele esitanud ei ole.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse

tühistamiseks.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus oma rikutud või

vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi

vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada

ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60

sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel

PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal

õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud

seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele

ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise

ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik

leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta

nõuda vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.

18. Käesolevas vaidluses on ringkonnakohus tuvastanud, et kostja tasus hagejale 2003. aasta juunis 2

000 krooni lapse ülalpidamiseks. Asja materjalide kohaselt esitas hageja 30. juunil 2003. a

hagiavalduse, millega palus lapsele elatise välja mõista, kuna teine vanem ei täida

ülalpidamiskohustust. Hagi esitamisest eelistungi toimumiseni peatas kostja elatise maksmise ning

pärast eelistungi toimumist 2003. aasta novembris tasus kostja eelneva perioodi eest korraga 10 000

krooni ja jätkas igakuiselt elatise maksmist 2 000 krooni suuruses summas, millelt oli tulumaks

makstud. Maakohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise 2 703 krooni, millest peale tulumaksu

tasumist jääb hagejale lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on

põhjendatult jätnud maakohtu otsuse muutmata elatise väljamõistmise osas. Kuna kostja rikkus

ülalpidamiskohustust pärast hagi esitamist, ei saanud kohus tulenevalt lapse huvidest jätta lapsele

elatist välja mõistmata.

19. Kohtukulude jaotamise osas leiab kolleegium, et kuna kostja ei täitnud lapse

ülalpidamiskohustust täiel määral ning hagi rahuldati, siis on riigilõivu väljamõistmine kostjalt

kooskõlas TsMS § 64 lg 1.

T. Tampuu, H. Jõks, J. Luik